50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Valkyrie
Õppematerjali autor
Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi etnilist gruppi nimega sumerid ei olegi olemas olnud. Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige.
sõnad on pärit mingisugusest teisest keelest (ei semiidi ega eelami), selle järgi võib eeldada, et sumerid ei ole 7. aastatuhandel eKr sisse rännanud esmaasukad. Samas ei tuvasta arheoloogiline leiumaterjali mingisugust kultuurikatkestust. Sumeri mütoloogias ei ole ka ühtegi märki, mis viitaks sellele, et sumerite jaloolises mälus oleks midagi sisserännule viitavat (legendide järgi on sumerid loodud jumalate poolt kohapeal). On isikuid, kes seostavad sumeri keele soomeugri keeltega: sumeri keel on aglutinatiivne keel (st järelliiteline, erinevalt semiidi keeltest). Osa keeleteadlasi kinnitavad, et on ka sarnaseid sõnu. Alates 3 at on olemas küllalt suurel määral kiilkirjadokumnte. Enamasti on need erinevate linnriikide templidokumentatsioon, mida on üpris raske tõlgendada (tausta teadmata). On ka mõned kuningate nö eneseülistustekstid, aga vähe. Ühiskonna rekonstrueerimisel on seega oht ületähtsustada templi osakaalu.
Metallide kasutuselevott Pole teada , kes ja kuidas avastas metallid.Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased. Nad kirjeldati 1925 Lõuna-Aafrikas. Neist esimene oli Australopithecus africanus ('Aafrika lõunaahv'). Taungi lubjakivikarjääris avastasid töölised 3- aastase poisi fossiili
kus märgid ei kujutanud enam esemeid, vaid tähistasid stiliseeritult erinevaid mõisteid. Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon. Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi tegi kiilkiri aja jooksul läbi tuntava arengu. Seda tingis muu hulgas ka asjaolu, et algselt sumeri keele jaoks loodud kirja võtsid üle algul semiidid ja hiljem teisigi keeli kõnelevad rahvad. Koos ülevõtmisega tuli kirja uue keele vajadustele kohandada. Sel moel kiri aegamööda täiustus ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Hääldusmärkide osakaal kasvas, märkide koguarv aga vähenes algselt enam kui 1500-lt mõnele sajale. Riigi ja ühiskonna korraldus. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, mis hõlmas lisaks kesksele linnale ka ümbritsevat maapiirkonda
sulatamine Hassunas Põhja-Mesopotaamias Protosemiidi,kusiidi ja berberite näol moodustub Euroopa põlluharijatel egiptuse rahvas. u 5500 Esimene niisutussüsteem Choga Mamis u 4400 Sahara piirkonnas kasvatatakse hirssi u 5400 Põlluharijate külade Mesopotaamias tekkimine Kesk-Euroopas kuulutab ette neoliitikmi algust ja metsade maharaiumist u 4500 Mesopotaamias võetakse kasutusele puri. u 4100 Sudaanis kasvatatakse sorgot ja riisi u 4500 Lääne-Euroopas kasutatakse
kõrbealadel imbusid lääne poole uus grupp semiite kes on tuntud kui amurru(amoriidid).need olid aadliku taustaga beduiinid, oli 3 at lõpu sajanditel asunud vaikselt sumeri ja akkadi naaber aladele ja inteegreenund linnakultuuriga,elasid stepialadel ja kasvatasid loomi ja põlluharimisega. Asusid 3 at lõpul sõjameestena nende riikide teenistusse.Neid sõjapealike tõusid linnriikides võimule,paljudes riikides tõusid väepealikud kuningateks,võtsid omaks akkadi keele,tähendas semiidi komponendi suurenemist.Sellega kaasnes sumeri keele järkj-ärguline kadumine kõnekeelena.Sumeri kultuuri pärandit kirjutati ümber ja teiseks sumeri keelseid tekste tõlgiti või mugavndati akkadi keelde.olulisem periood sumeri pärandi akkadi keelseks mugavndamiseks. 4. loeng 20-02-14 Teine olulisem muutus 2. at alguses sotsiaalpoliitilises mõttes oli see, et nn "suurriigid said domineerivaks"
Linnriigis olid ka vabad kodanikud - talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes. · u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (tae
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid