Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt?
10. klass
17.03.2012
Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus
Maailm on suur ja lai. Selles on väga palju erinevaid paiku ja kultuure ning inimesi, kes räägivad mitmesuguseid keeli. Keeleline mitmekesisus on uskumatult suur. Maailmas on umbes 7000 keelt. See arv on aga pidevas muutumises, sest keeled tekkivad , kaovad või arenevad omakorda välja uuteks keelteks. Samuti võib leiduda veel palju keeli, mida pole veel avastatudki või keelteks liigitatud, sest jooned murde ja keele vahel on väga hägused. Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt?
Kogu inimkonna ükskeelsus oleks kindlasti üsna mugav. Enam ei oleks vaja mitmeid aastaid vaeva näha, et võõrkeeli selgeks õppida. Lisaks ajale hoiaks see ka palju raha kokku. Inimestevaheline suhtlus oleks palju lihtsam ja tihedam. Maailma eri riikitest pärit inimesed saaksid üksteisest pingutusteta aru.
Ühes riigis paljude erinevate keelte korraga kasutamine võib kaasa tuua mitmeid ebameeldivusi. Tänu sellele võib tekkida soovimatuid arusaamatusi. See võib kaasa tuua ka inimeste ühiskonnaklassidese jagunemise. Näiteks oli eesti keel mitmel ajalooperioodil teisejärguline . Ametliku keelena ja kõrgema klassi poolt kasutati näiteks saksa või vene keelt. Eesti keele kasutajad kuulusid alamasse klassi. Vaid ühe keele olemasolu vähendaks ebameeldivusi ja konflikte.
Keeleline mitmekesisus võib kaasa tuua paljusid probleeme. Mitmed sõnad ja väljendid võivad erinevates keeltes sarnased olla. Keeled võivad olla kas suguluses või aja jooksul sarnaseks muutunud. Tihti lihtsalt laenatakse sõnu. Ebameeldivaid arusaamatusi võib tekitada see, et väljendid ja sõnad võivad erinevates keeltes omandada erinevaid tähendusi või varjundeid. Näiteks sõna neeger ei oma eesti keeles negatiivset tähendust, kuid mõnes teises keeles peetakse seda sõimusõnaks. Kui maailmas räägitaks vaid ühte keelt, siis selliseid probleeme ilmselt ei oleks.
Siiski ei oleks minu arvates võimalik, et maailmas on vaid üks keel. Maakera on piisavalt suur, et teatud aja jooksul areneksid eri paikades elavatel inimestel välja erinevad murded ja tekkiksid uued sõnad nende nähtuste kohta, mis vaid nende elupaikades on, kuid mujal maakeral mitte. Sellest ühest suurest keelest areneksid paratamatult välja paljud erinevad keeled ning ilmselt ei saaks inimesed peagi üksteisest enam aru.
Keelelisel mitmekesisusel on ka mitmeid positiivseid jooni. Viisid, kuidas inimeste rühmad keeli kasutavad, on osa nende kultuurist. See on moodus näidata inimeste identiteeti. Erinevate kultuuride esindajad kasutavad erinevaid keeli. Keel ja kultuur on need, mis inimesi ühte seovad.Nende suhtlemisviisid kannavad edasi nende traditsioone ja ajalugu. Iga erinev kultuur on hinnaline ja säilitamist väärt. Mitmete kultuuride uurimine ja erinevate keelte õppimine on kasulik. Inimestele on enesearendamine ja väljakutsete ületamine vajalik.
Mõlemal varjandil on oma head küljed. Vaid ühe keele kasutamine teeks elu mitmetes valdkondades palju lihtsamaks. Tuhandete erinevate keelte olemasolu teeb aga elu palju huvitavamaks ja väärtuslikumaks ning minu arvates ei oleks igav elu elamist väärt. Seetõttu otsustaksin mina, valiku olemasolul , alati keelelise mitmekesisuse kasuks.
Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lillilill Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Üldkeel
23
doc

Üldkeel

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 ­ Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus ­ Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne

Eesti foneetika ja fonoloogia
Üldkeeleteaduse konspekt
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend ­ zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem ­ keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest ­ häälikutest · tähenduste süsteem ­ keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest ­ märkidest 4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;

Keeleteadus
Keeleteaduse alused
12
doc

Keeleteaduse alused

Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom

Eesti keel
Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

sõltuvussuhteid. Keele variatiivsus on peamiseks uurimisobjektiks. eeldab, et sama keelevarianti kõnelevad inimesed kuuluvad ühte. Keeled peegeldub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) - eesmärk on selgitada keelte sutruktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Uuritakse semantikat, fonoloogiat, morfologiat, süntaksit Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus. Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega. Enda kohta käibel olev rahvanimetus ehk endanimetus on näiteks lätlastel latviesi, poolakatel polacy ja eestlastel eestlased (varem maarahvas). Maailma keelte arvandmete suhe :6000 -7000 elavat loomulikku keelt (Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996) - Aasia ­ 2165 (32%) Aafrika ­ 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania ­ 1302 (19%) Ameerika ­ 1000 (15%) Euroopa ­ 225 (3%) 4

Keeleteadus
Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
25
docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

Panini) *Vana-India: Panini (3saj eKr) - Tema on maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. *Vana-Kreeka Platon (4-5 eKr) arutles oma kuulsas teoses „Kratylos” keeleteaduslike probleemide üle – sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb). Kas keel on väljamõeldud või loomulik. Aristoteles arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse(liikmete) kohta (alus, öeldis). Ta lõi peagi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, retoorika, poeetika. Lause põhikuju X = Y (Sokrates kõnnib = sokrates on kõndiv) b)keskaja Euroopas *Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) *Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. *Ratsionalism (17.-18

Keeleteadus
Fred Karlssoni-Üldkeeleteadus
8
doc

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" ;

1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest.

Keeleteadus
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem)

Keeleteadus
Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
18
pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol ­ keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui

Keeleteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun