Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda
kiusamine jäta välja) Positiivsed ja negatiivsed tähelepanukud. (Leht pooleks: head asjad, halvad asjad) Kesta võiks nädal, natuke peale. 2 nädalat liiga palju Kaasa kodu! Ülesanne: kodus peale kooli, ema-isa juures, hakkad täitma. Pane kirja nii head kui halvad asjad. Halvad pane väga täpselt kirja, kes millal kus, kes olid juures jne. Raamatut kooli kaasa ei võeta, võtab kaasa ema, kes tuleb kooli. NB! Kõik ei kiusa. Ei tohi lasta öelda seda lauset õpilastel ega lapsevanematel! Kes kiusab, mis ta teeb jne. Aga ei kiusa kõik! Kui juhtub intsident kahe lapse vahel (kas kiusamine või konflikt 2 võrdse vahel) esimesena räägi sellega, kes tegi, kiusajaga! Alles siis ohver ja tunnistajad. Ja peale seda uuesti kiusajaga. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt (Rogers, 2011). Selge sõnum:
soomuseliseks, sest nad kumbki harjutasid sellele liigile omaseid asju. 15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud Illustratsioonid Val Biro, „Eesti Raamat!1981 Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Raamatust lugesin 5 järgmist muinasjuttu: Seitse kaarnat- Lugu kuuest hakkajast mehest- Vennake ja õeke- Lugu targast rätsepast- Lumeeit- J.Kunder Ahjualune Illustreerinud Regina Lukk-Toompere Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud.
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
esimene inimene, kes asutas Vm-l raamatukaupluseid. Enne seda müüdi raamatuid tavalistes olmepoodides. Tema arvates oli vaja eraldi raamatupoode, et väärtustada raamatut kui kultuuri arendajat ning teiseks selleks, et raamatupoed muutuksid kultuurikeskusteks, kus inimesed saaksid raamatute üle arutada. Novikov rajas raamatupoodide võrgu, isegi Siberisse. Raamatuid sai tema käest ka posti teel tellida. See kõik oli täiesti uskumatu. Iga inimene, kes poodi tuli, pidi poest väljuma raamatuga. Kui ta ei suutnud seda osta, siis anti talle raamat tasuta, kuna Novikov taotles hariduse levikut. Novikovi ajakiri muutus väga populaarseks tema ajakirja tiraaz oli alguses 2000 ja hiljem 4000 eksemplari (tavalistel ajakirjadel ca 600). Iga ajakirja tellija sai pealekauba kirjastuse poolt välja antud raamatu. Nii sai iga tellija aastas 200 raamatut Sellise ürituse kaudu püüti propageerida ka vabamüürlaste ideid.
pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on õnnelik, kui saab teada, et Piibelehel oli juba midagi valmis. Sander tegi ise ainult lõpu ümber. Ta sai selle raamatuga ,,Pisuhänd" palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks. Laura sai aru, kes Piibeleht tegelikult on. Et tema oli see sama inimene, kes teda päästis auto eest. Piibeleht tahab Laura kätt paluda, aga tal ei ole selle jaoks raha
" KAHJUTUNNE. ,,Temal on ju veel palju raskem kui minul." 15 PÄÄSTJA KOMPLEKS. ,,Kui ma jään, suudan tal aidata paremaks saada." Vastutus perekonnaõnne eest. ,,Hea naine suudab oma mehest hea mehe teha." SUTSIIDI HIRM. ,,Ta ütleb, et tapab end ära, kui ma lahkun." JULGEOLEK. Hirm üksikoleku ees ja kahtlus suutlikuses üksi toime tulla. KARTUS JÄÄDA ABITA. Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutusel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi. Tegurid, mis vähendavad agressiivsuse riski lähisuhetes: · Empaatia partneri motiivide ja seisundi tajumine konfliktides. Üks viis kuidas vähendada vägivaldsust on see, et inimesed oskavad asetada ennast teise inimese positsioonile. Mida kõrgem IQ seda suurema tõenäosusega suudab inimene asetada ennast teise inimese positsioonile
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
„Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga
aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
86 juba on olemas. Eripärane poeetika, luuletajalik romaan. Kasutab eesti luule tsitaate ära. Mesilastemotiiv - seostub Rummo loominguga? Üldkaardistusel - väga hea sünteesimisvõime ilmutab end ja tõepoolest sümbioos traditsioonilisest, modernistlikult romaanist. Saavad kokku kuskil keskel. Keelekasutus: näha, et kohalikku keelt räägivad mõned tegelased. Tähelepanu ka mujal: Soomes, Rootsis. Luigel tänu proosale tekib tuntus läänemeremaades. Tuntus jätkub ka järgmise raamatuga. 1991 Ajaloo ilu - ilmub soome ja eesti keeles. Ilmub segasel ajal, kus pole teada, mis Eestist saab. Ilmunud taasiseseisvuse ajal. Tsensuuriolusid pole. Mängib 68. aastas. Iseloomulik, et 68. aasta hakkab legendaliseeruma. Samal ajal tulevad "Tarzani seiklused Tallinnas". Tegemist armastusromaaniga, taustal 68nda aasta sündmused. Sees võõra armastamise teema: tänuväärne ühiskondliku problemaatika seisukohal (Tammsaare "Armastasin saklast"). Luige tegelane armastab juuti.
-4. eluaastani, suguorganid (lugematul arvul küsimusi selle kohta, seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri 5) Genitaalne faas puberteedieast alates, suguorganid jälle Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole
N.A. 1999: 16-17.) 10 1.1 Nancy Ann Tappe neli tüüpi indigosid: 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga. Selle asemel toovad nad kõik korraga lagedale, kuni mänguasjad on mööda tuba laiali pillutud ja nad võivad neid isegi mitte puutuda. Nad on sellised lapsed, kellele tuleb jätkuvalt meelde tuletada, et olete palunud neil oma tuba koristada. Nad ei suuda tähelepanu kuigi
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
See pikaldane talutöö nõuetest ja maapoisi määrustest vabanemise protsess, mis algas Sääsküla vallakooli astumisega 1886, vältas kuni hilinenud edasiõppija keskkooli jõudmiseni 1898, Hugo Treffneri eragümnaasiumi Tartus. Tähelepandavaks vahejaamaks on olnud kolm aastat Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus siis toekas luuletaja Jakob Tamm õpetas ja juhatas. Küllap vast noisse Väike-Maarja aastaisse näitabki vastuvõtliku kasvandiku poetatud pärastine mälestuskilluke: ,,Kord lugesin ma õige palju Jakob Tamme ,,Ärganud hääli" neid suurte osade kaupa peast mäletades. Mulle meeldis selle luuletaja lihtsus, otsekohesus, sõnakehv ja maamehelik kohmakus, mille taga peitub soe tundmuste allikas. Need jooned valdavad mind veel praegugi . . ." (A. Hansen, ,,Keelest ja luulest", 1915, lhk. 15). Avalikust etteastumisest hoidunud A. H. Tammsaare on väga kinnine olnud ka teadete andmisega oma elukäigust. Tema viimane suur tagasivaateline romaan ,,Tõde ja õigus"
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
..ta armastas vürsti väga, Aglaja kutsus pärast seda õhtut vürsti veel ühele koosviibimisele, kuhu oli oodata ka Belokonskajat. Õhtu eesmärk oli kõigile selge, kuigi mõnele mitte eriti vastuvõetav- sooviti teada saada, mida Belokonskaja vürstist, kui Aglaja kosilasest arvab. Ühesõnaga, kui Belokonskaja kiidaks vürsti heaks võtaks seltskond Aglaja peigmehe otse kõikvõimsa "vanamuti" käte vahelt vastu. Vanemad polnud nimelt ise võimelised otsustama, kas selles loos on midagi imelikku ja kui palju nimelt, või pole siin üldse midagi imelikku. Mõjuvõimsamate ja kompetentsete inimeste sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Kaugveri tugevus on ühtlasi ka tema nõrkus. Jüri Tuuliku arvates kaotas ta teksti valmis saades suhte sellesse: ei suutnud seda enam töödelda. Nii on tema teosed parajalt pinnalised, ikka ajakajalised. Kaugver kirjutas kiiresti oma ilusa käekirja või masinaga ning peaaegu parandamata läks käsikiri toimetusse. "Toimetajate soovitusi võttis ta arvesse, aga ei saa öelda, et ta kuulunuks nende hulka, kel ükskõik, mis tema raamatuga tehti, peaasi, et raha saaks," kinnitab Eesti Raamatu toimetaja Maarja Ojamaa. Raimond Kaugveris olid õnnelikul viisil ühinenud staarkirjaniku anded. Ta oli väga lahtise peaga, lõpetas Rakvere gümnaasiumi ainult viitega. Silmapaistvalt keelevõtlik. Juba koolipoisina kirjutas ta oma päevikut osalt inglise keeles, et vanemad aru ei saaks. Ain Kaalep mäletab Kaugverit 1944. aasta sõja sügisest saksakeelset kõnet pidamas ja imestab, kui soravalt tal see välja kukkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
