Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda blogisid, kus nad selgitasid, mis oli nende raamatu mõte ja kuidas raamat üldse sündis. Blogides oli kirjas ka nende enda arvustus oma teoste kohta. 1. ÜLDVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid 1.1.6. Helga Nõu ,,Tõmba uttu!" - KADEDUS Joonas ja ta sõbrad, kes on ühteaegu ka tema klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ning käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis.
metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: - Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? - Kuidas toetab ühiskond/kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)? /Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis alles saab muutusi teha (kas töötab v ei). / Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Ka ürginimsetel tööoskuste edasiandmine, jäljendamisepõhine, seotud ellujäämisega. Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga. Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal. ,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad 'likvideeriti'.
Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub,
,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose
Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval,
pole juba ammu enam kombeks alaväärseks või teisejärguliseks pidada. Eestis aga käsitlevad kirjandusalased teatmeteosed ja monograafiad lastekirjandust lünklikult või ignoreerivad täielikult, nii aastal 2000 ilmunud ,,Eesti kirjanike leksikon" kui aastal 2001 ilmunud ,,Eesti kirjanduslugu" pööravad eesti lastekirjandusele vähe tähelepanu. See annab üldsusele sõnumi, et ka kirjandusuurijate seas on levinud arusaam, et lastele kirjutatu on teisejärguline ning lastekirjanik pole ,,päris kirjanik" (Palm 2001: 18). 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine Kõige otsesema seose kirjandus- ja majandussüsteemi vahel loovad kirjastused, kes on raamatuturu olulisemad reguleerijad. Kirjastajad ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd rahvusaate elluviimisest või pedagoogilis-kultuurilistest eesmärkidest, kuivõrd kasumi teenimisest. (Tarrend 2005: 31)
mälestusmärgi") Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur, õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin duellil haavata, sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt. P.S - Puskini elulugu pole muidugi siin täielik. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks, see teeb JO'st realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. JO'l
Poeemis on ühelt poolt eellugu peategelase saatus. Teine liin on linn ja selle ülistamine. Poeem on üles ehitatud kontrastidele ühelt poolt on Peterburi võimas suursugune linn, mis on rajatud suure mehe poolt. Ta võitles loodusega ja võitis. Seetõttu on proloogis ülistus linnale. Veel kirjeldatakse ka seda, kuidas see kõik läks täide. Peterburi on aken Euroopasse, ilus sõjaväelinn. Jevgeni on tavaline inimene, üks väga paljudest ja seetõttu pole tema perekonnanimi tähtis. Jevgenil pole suuri plaane, ta tahab abielluda ja punuda oma väikse pesa. Jevgeni süüditab tsaari selles, et ta lõi linna sellisesse kohta. Jevgeni räägib Peetrist kui imetegijast sellise imega ta saigi hakkama. Vaskratsanikku on poeemi järgi kujutatud ka kunstis koletisliku ja õudsena. ,,Vaskratsanik" on kirjutatud Puskini hilisemal loominguperioodil. See on ajalooline ja sügavalt filosoofiline. Selle üle on vaieldud, kas Peeter
Kõik kommentaarid