KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu
Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge
a. troonil Tudorid Henry VII, Henry VIII, Elisabeth I austasid parlamendi õigust kehtestada makse ja ka parlamendi alamkoda toetas Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kogumist, seega vaja parlament kokku kutsuda. Saadab 3 nädala pärast laiali (Short Parliament).
Hanery soosingu. Alates 1532. aastast tõusis ta faktiliselt teiseks meheks riigis ning tema juhtimisel viidi läbi ka usureform, millega katoliiklus asendus anglikaani kirikuga ning kuningast sai riigipea. Cromwell osutus sama väsimatuks ja osavaks administraatoriks, kui seda oli olnud Wolsey ning seejuures polnud tal viimase nõrkust luksuse ja kõrgete tiitlite vastu. Ent ta oli Wolseyst tunduvalt halastamatum, tema reformide ajal hukati katoliiklusele truuks jäämise eest, mis tähendas 1534. aastast otsest riigireetmist, tuhandeid inimesi. Seetõttu oli ta samuti küllaltki ebapopulaarne, seda süvendas veelgi aadlike vastuseis Cromwellile tema lihtsa päritolu tõttu. Ent nagu Wolseygi, suutis ta võimul püsida nii kaua, kuni tal oli kuninga toetus. Kavala mehena aimas Cromwell üldiselt ette Henry poliitilisi soove ning nende muutumist. Nõnda oli ta varakult asunud õõnestama Anne Boleyni jalgealust, mille
Katoliiklus Faktid: · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid,
Kohates Tsiili- rännakul mõnda päris-hispaanlast, on lausa nauding kuulata kui selgelt ja arusaadavalt ta küll räägib! Inglise keele oskajaid on Tsiilis väga vähe, tunduvalt vähem kui Hispaanias, Prantsusmaal, või Eestis. ( http://karavanserai.bluemoon.ee/Louna_ameerika/tshiili.htm ) Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid,
Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine. Järgnevatel aastatel levis Zwingli reformatsioon üle Sveitsi. Protestantlikud kantonid valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks. Sellele astusid vastu katoliiklusele truuks jäänud metsakantonid. Zwingli langes lahingus katoliiklaste vastu. Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin. Sveitsis avaldas Calvin teose ,,Ristiusu õpetus", milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed saavad taevasse, teised lähevad põrgusse. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Calvin
saj ning osaliselt tekkimise põhjust. Kus võib leida tema Lossi ümbritses reeglipärane prantsuse 16.ja18. maailm püüti teoseid? Iseloomusta park. Interjöörides on kasutatud rohkesti tagasi võita loomingulist käekirja stukkdekoori katoliiklusele Tallinna Toomkiriku altar ja ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. Sellel ajal ehitati kantsel, altarid Simunas ja Stukkdekoor on võimsaid ja Vigalas. Ackermani stiil erineva kõrgusega ornamentaalne ja
õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest, nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise, elu olevat vaid karm kohusetäitmine. Anglikaani kiriku teke Kuningas Henri VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst seda ei lubanud. Seejärel lõi ta uue kiriku Anglikaani kiriku ning tegi end kirikupeaks. Mis on anglikaani usk? Katoliiklusele sarnane usk. Miks on ta protestantlik? Sest õpetus on inglise keeles. Mõisted. Vastureformatsioon- roomakatoliku kiriku algatatud kaotatud positsioonide tagasivõitmine Jesuiit- jesuiitide ordu liige. Trento kirikukogu- Kogu, mille sihiks oli lepitada katoliiklasi ja protestante. Nantes'i edikt- dokument, mille alusel valitseb Prantsusmaal katolism.
a. tehti Rootis Hispaania kuningas Filipe II 1) inimene võib reformatsiooni juht paavstiga oma kalvinistide ülestõus 24.aug.1572 Riigipäeva otsusega käsul saadeti Madalmaadesse saada õndsaks vaid Zürichis: viia abielulahutamise Mary Stuarty vastu, pärtlipäeva katoliiklusele lõpp. rahutusi maha suruma hertsog usu kaudu; inimesed algkristluse pärast: paavst ei kes põgenes korraldasid Usupuhastus Alba. Ca 8000 inimest hukati. 2) ainus usuline tõe lihtsusesse. pooldanud seda. Inglismaale ja loobus katoliiklased Pariisis vormistati 1545.a.:
astronoomide (Kopernik, Bruno, juurde tagasi pöördumist. Talupojad Galilei) seisukohti ja saavutusi. Mis nõudsid tagasi aadlike valdusesse viis õpetlased vastuollu katoliku läinud kunagiste kogukonnamaade kirikuga? ühiskasutamise õigust. Neil kõigil oli samad seisukohad ja Missugused olid Lutheri peamised järeldused: Galilei ütles et Maa liigub etteheited tolleaegsele katoliiklusele? ümber päikese ja ümber oma telje. Milline oli paavstikiriku reaktsioon? Kuid need seisukohad olid siiski Ta kõhkles, kas ainult kirik saab aidata vastuolus kiriku õpetusega. Koperniku inimesel õndsaks saada. Ta arvas üha järeldused, et taevakehad tiirlevad enam, et õndsaks saab ainult usu ümber Päikese, mis omakorda oma kaudu. Tema arvates polnud vaja ei telje ümber, olid vastuolus Piibliga. kirikut ega paavsti
katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile. Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga
19491980 Alates 1949. aastast oli Dalí elupaigaks taas Kataloonia. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalí vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. Samuti inspireerisid Dalíd 1945. aastal toimunud Hiroshima katastroof ning aatomiajastu algus. Dalí soovis ühendada kristlikku ikonograafiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. 1960ndatel alustas Dalí oma kodulinnas Dalí-nimelise teatri ja muuseumi rajamist. 1969. aastal kujundas Dalí Chupa Chupsi logo ning aitas korraldada samal aastal Hispaanias toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse reklaamikampaaniat. 1980. aastal halvenes Dalí tervis järsult
elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni. Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole. Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst. Victor oli pärit Põhja-Aafrikas asuvast Rooma riigi Aafrika provintsist. Seetõttu on oletatud, et ta oli mustanahaline, kuid selle piirkonna etniline koosseis lubab arvata, et tegu oli siiski europiidse rassi esindajaga. Tema isa nimi oli Felix. Hiljem
Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud
Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis
kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%). Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%). Lisaks katoliiklusele tunnistatakse evangeelset protestantlust, õigeusku, islami, juudi ja anglikaani usku. Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 61,8%. Tööpuudus 2011. aastal oli 7,2% (võrdluseks 2010. aastal 8,3%). Tööpuudus Belgias on siiski väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2011. aastal 9,7%). Tööpuudus on regiooniti erinev: Valloonias on rohkem töötuid noorte hulgas ja Flandrias on tööhõive väiksem vanemate inimeste seas; riigis üldiselt on pikemaajaliselt rohkem
mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Paljud noored kunstnikud eesotsas Andy Warholiga, pidasid Dalíd oluliseks popkunsti mõjutajaks. Dalí oli huvitatud ka loodusteadustest ning matemaatikast ning mitmetes tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. 1980. aastal halvenes Dalí tervis järsult. Väidetavalt andis Dalí peaaegu seniilne naine Gala mehele kokkusobimatuid ravimeid, mis kahjustasid Dalí närvisüsteemi. 76-aastaselt oli Dalí armetus seisus ning tema parem käsi värises tugevalt. Dalí maalis kokku üle 1500 maali: 1925 - "Veenus ja amoretid", 1929 - "Salapärane mäng", "Iha mõistatus – minu ema, minu ema, minu ema", "Suur masturbaator", 1931 - "Mälu
Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus
Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud
Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I: Pidevad lahkarvamused Tahtis üle minna katoliiklusele Charles I: algusaastadl oldi parlamendivõimu tipp Avalik tüli: 1628-Õiguste petitsioon. Piirati kuninga võimu. 1629-Kuningas saatis laiali parlamendi 1640-kutsus parlamendi tagasi kokku,kuna Sotimaal puhkes mäss - Lühike parlament-3 nädalat . Pikk parlament kuni 1653 1642- Algas kodusõda 1649- Kodusõja lõpp. Hukati Charles I Parlamendi tähtsus muutus
Teoloogilisest küljest kujunes Zwingli ja Lutheri suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda- Zwingli ei käsitanud armulauda leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise või Kristuse kohalviibimise aktina, vaid püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Protestantlikud kantonid lõid omaette liidu ja valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks, millele aga astusid vastu katoliiklusele truuks jäänud metsakantonid. Tekkinud sõjalised kokkupõrked lõppesid 1531. aastal protestantide lüüasaamisega, Zwingli langes viimases 5 Johann Calvin Johann Calvin sündis 10. juulil 1509. aastal Prantsusmaal Noyonis. Ta oli piiskopi sekretäri poeg ning õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis usu- ja õigusteadust, temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. 1533. a oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori
- väärismetallide sissevedu Euroopasse ( nende väärtus kahanes ) - toiduainete hinnad tõusid - süvendas varanduslikku kihistumist - põllumajanduse areng ( talupoja sõltuvus aadlikust suurenes veelgi ) - kolooniate teke ( röövimine, tapmine ) - odav tööjõud ja kõrged turuhinnad - feodaalsuhted lagunevad Reformatsioon - usupuhastus - saab alguse Saksamaalt - opasitsioon katoliiklusele - tahavad ümberkorraldada - rahulolematu kodandus - Martin Luther - talupojad ei taha kirikule maksta - valitsejad ei taha paavstiga võimu jagada Lutherile ei meeldinud: - kirik müüs patupuhastuskirju - indulgentse - kirik on rikas ja toretsev - jumalateenistus on ladina keeles - puudusid emakeelsed piiblid M. Luther
Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Paljud noored kunstnikud eesotsas Andi Warholiga, pidasid Dalíd oluliseks popkunsti mõjutajaks. Dalí oli huvitatud ka loodusteadustest ning matemaatikast ning mitmetes tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Dalí teater ja muuseum Figuereses. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. Samuti inspireerisid Dalíd 1945. aastal toimunud Hiroshima katastroof ning aatomiajastu algus. Dalí soovis ühendada kristlikku ikonograafiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. Sellest ajast pärineb näiteks teos "La Gare de Perpignan" (1965). 1960. aastatel alustas Dalí oma kodulinnas Dalí-nimelise teatri ja muuseumi rajamist. Kuni 1974. aastani läks sellesse projekti kogu tema energia. 1969
Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament kokku kutsuda, et saada raha sõja jätkamiseks. Parlament aga ründas kuninga omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte. 1649. moodustas Alamkoda Kõrge Kohtu, mis võttis vastu Charles I hukkamisotsuse. Samal aastal kuningas hukati. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga
Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad,
Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest. Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele). Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes). HINDUISM (hinduistid, hindud) India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8-9. sajandil. Hinduismi eellaseks oli brahmanism. Brahmanismi "ülepingutatud" nõudmised ei sobinud paljude inimeste vaadetega, vastuseisust kasvasid välja muutunud nõuded. SISU Igal inimesel on saatus (karma - tegude saadus). Pärast surma läheb hing teise olevusse,
Kui räägiti vabadusest, vendlusest, võrdsusest ei piisanud ainult seisustest vabanemisest, vaid tuleb hukata monarhismi pooldajad. 2. Agiteeriv suunitlus see mis oli uus idee, mis pähe tuli, tuli kohe välja kuulutada. Seda tehti vaimustusega ja pidi vaimustama suuri rahvahulkasid. Küsimus polnud mõtte õigsuses. 3. Ateistlik põhihoiak- prantsuse religiooni süsteemis puudus alternatiiv katoliiklusele. Kuna kirik oli kuningavõimu toetaja ja absolutism oli end ammendanud siis oli ka kirik end ammendanud. Blaise Pascal (1623-1662) Matemaatik, füüsik. Prantsusmaalt. Tugevalt mõjutatud Descartes't. Tegi esimese arvuti. 1654 elab läbi religioosse pöördumise. Saab temast veendunud kristlane. Pärast seda pühendab oma elu usu teenistusse. Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted"). Tegu märkmetega, mis esialgu olid paberitükkidel. Võtab Descartes'i
KULTUUR 16. SAJANDIL • Humanism, reformatsioon, renessanss • Kooliharidus, stipendiaadid • Ladina- ehk trivaalkool, tütarlastekool • Vaimulik kirjandus • Antiikaja kunst • Renessansi arhitektuur MICHEL SITTOW • Tallinn 1469 • Flaami kunst, silmapaistvad õlid ja tehnikad • Hispaanias • Madonna pildid BERNT NOTKE • Lassen 1435 • monumentaalsus, jõuline väljendusrikkusmaalikunstis • lõuend, nahk, klaas, põdrasarved KONSULTATSIOONITUND LOODUSUSU ÜLEMINEK KATOLIIKLUSELE JÄI ALLES LISANDUS Ohverdamiskohad Ainujumala usk Usk hingedesse ja vägedesse Pühakud (kergesti vastuvõetavad, olid kannatanud) Bipolaarne maailm (taevas ja põrgu) TALUPOJAD JA MÕISAD • Raad kaitses talupoegi, ei andnud mõisatele kätte — linnas töökäte puudus
Mary saatus 1533.a. kui Henry VIII abiellus Anne Boleyn'iga sai Mary'st just kui sohilaps(talle ei lubatud ka trooni) Mary ei tunnistanud Anne'i uue inglismaa kuninganna ega austanud ka tema uut tütart Elisabethi. 1533.a. paiku hakkati Mary't kutsuma pigem leediks kui printsessiks. Sel perioodil oli Mary sageli haige. Mary ja religioon Kui isa Henry VIII ütles lahti katoliku kirikust, siis nõuti seda ka Mary'lt- Mary jäi aga katoliiklusele kindlaks. 1536.a. paiku Anne hukati, ütles Mary lahti katoliiklusest- kuigi jätkas katoliiklaste traditsioonide täitmist Mary't toetas rasketel aegadel Karl V Võimule saamine. 1553.a. suri Mary vend Edward VI tuberkuloosi 1554.a. krooniti Mary uueks Inglismaa kuningannaks, pärast segadusi. Mary kinnitas ka ametlikult, et tema troonipärija on poolõde Elisabeth. Troonile saades oli väga populaarne- esimene Tudorite kuninganna
Inglismaa arenes küll majanduslikult ja ühiskondlikult, kuid riigijuhtimises oli siiski vigu, sest kuningavõim võis reguleerida vaid kõrgemat valitsustasandit, lokaaltasand jäi küllaltki omapead, ning riigivõlad pigem kasvasid kui vähenesid. Sellel perioodil olid kuninga lähimateks abilisteks mitmed aadlikest sõjamehed, aga ka vaimulikud. Just usuküsimused muutusidki 1630. aastatel üha teravamateks, paavstivõim püüdis Charlesi kui küllaltki tolerantsete usuvaadete ja katoliiklusele veidi sümpatiseerivat meest enda poolele võita, teisalt aga tõstsid Inglismaal ja Sotimaal pead radikaalsed puritaanlikud voolud. Charles üritas usuelu viia nn kuldsele keskteele, ta lõpetas äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdis anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku
nende juurde ka kristlik riitus, mis oli eestlaste jaoks üldiselt vähetähtis. (L.Vahtre, 1993) Eestlaste eesnimesid uurides selgus , et kristlikele eesnimedele üleminek toimus alles 15., paiguti 16.sajandil. Need on nimed, mida me praegu üldiselt eesti nimedeks loeme (Jüri, Jaan, Mart, Kadri või Mari). Sellest võib järeldada, et isegi kui eestlased veel 15.saj issamameiet ei mõistnud ja endiselt veel pikset oma jumalaks pidasid, siis katoliiklusele üleminekut ja paganliku mõttemaailma muutust võib 16. sajandi alguses juba tunnetada. (icid) Eriti oluline oli kirikukalendri igapäevaelu reguleeriv roll. Paljud vanad tähtpäevad asendati uute kirikupühadega andes neile uued nimed, kuid sageli jäeti seejuures suur osa kombetalutusest samaks. Näiteks põllutööde algust tähistati paganlusajalgi, kuid nüüd tähistati neid kui jüri- ja mihklipäeva. Tähtsamatel pühadel hakati siiski missal käima ja
Peapiiskop John Tillotson (16301694) läks oma ,,Discourse against Transubstantiation'is" nii kaugele, et tuletas ladinakeelsest väljendist hoc est corpus väljendi hocus pocus. Ta kirjutas, et on naeruväärne ja skandaalne uskuda, et armulaual süüakse Inimese Poja ihu ja juuakse Tema verd. (http://www.calsky.com/lexikon/de/txt/e/eu/eucharistie.php) 19. sajandil toimus anglikaani kirikus otsustav pööre nn Oxfordi liikumise kaudu. Reaalpresents avastati taas, küll aga pigem rooma-katoliiklusele lähedasemal moel. Buceri ja Cranmeri erinev hoiak kajastub 39 usuartiklis: (http://www.calsky.com/lexikon/de/txt/e/eu/eucharistie.php) Transsubstantsiatsiooni või veini ja leiva substantsi muutumist armulauas ei saa Pühakirja kaudu tõestada, vaid see on selge sõnaga Piibli vastu, moonutab sakramendi olemust ja on andnud põhjust ebausuks. Kristuse ihu antakse, võetakse vastu ja süüakse armulauas ainult taevasel ja vaimulikul viisil
Oma koha kaotas ka kuninga senine suurim usaldusalune Wolsey, kelle asemele ajapikku tõusis mõõdukat luterlust pooldav Thomas Cromwell. Henry VIII pidas katoliku kiriku rüpest lahkumist siiski küllaltki problemaatiliseks, sest enamik Euroopa riike olid toona veel katoliiklikud ning järsk eemaldumine Roomast oleks võinud kaasa tuua diplomaatilise isolatsiooni. Seetõttu võttis sidemete lõplik katkestamine pikka aega ning inglise kiriku ametlik liturgia jäi endiselt katoliiklusele lähedaseks, mis näitas seda, et Henryle polnud paavsti vaimuliku võimu alt lahkumisel olulised mitte usu sisulised küsimused, vaid poliitilised põhjused. 1530. aastal saatis Henry Katariina õukonnast minema ning järgmisel aastal teadustas, et nad pole mees ja naine. 1532. aastal lasi Henry parlamendil Inglismaa paavstikuuriast sõltumatuks kuulutada ning 1533. aasta jaanuaris Henry ja Anne laulatati. Samal aastal kuulutati ametlikult välja ka uue anglikaani kiriku loomine. Paavst
mütoloogia ja piiblisüzeede poole, muudab pildid uue usu sümboliteks, maalid muutuvad monumentaalseteks. "Püha Antoniuse kiusatus" (1946).1948 naasevad kodukohta Gironasse. 1949-1989 · 1949 elama Katalooniasse. Eksperimenteeris uute tehnikatega (kasutas kunstis hologramme, optilised illusioonid, huvitatud loodusteadustest, matemaatikast, mitmetes teostes näha geomeetrilisi vorme; loomingut mõj ka religioon, pühendumus katoliiklusele kasvas) · soovis ühendada kristlikku ikonograafiat ja tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. "La Gare de Perpignan",1965 · 60ndatel alustas kodulinnas Dalí-nimelise teatri ja muuseumi rajamist (kuni 1974) · 1969 kujundas ChupaChupsi logo, aitas korraldada Hispaanias Eurovisiooni reklaamikampaaniat · 1980 tervis halvenes, sest väidetavalt naine andis kokkusobimatuid ravimeid, mis kahjustasid närvisüsteemi; parem käsi värises tugevalt
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi
avaldasid 1529 tema toetuseks keisrile protesti (→ protestandid). M.Lutheri abiellumine 1525 endise nunna Katharina von Bora`ga pani aluse vaimulike abielu traditsioonile mitmes protestantlikus usuvoolus. Lutheri õpetuse alusel (mille kiirele levikule aitas kaasa trükikunst) kujunes katoliku kirikust lahku löönud protestantlik usuvool – luterlus, mis leidis enim toetajaid Põhja-Saksamaal. Lõuna-Saksamaa ja keiser jäid truuks katoliiklusele. Üle kogu Saksamaa toimus kahe vaenutseva leeri vahel kokkupõrkeid. Luterlikel aladel suleti kloostrid, viidi kirikutes läbi pildirüüste ja ilmalikud valitsejad võtsid üle kiriku varad ja maavaldused. Reformatsiooniga kaasnes ka sotsiaalne käärimine. Saksa talurahvasõja Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 9 (1524 – 1526) tulemusena hukkus peaaegu 100 000 talupoega. Kahe
Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Sotimaa
Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega näinud Inglismaa troonil istuvat katoliiklasest Sotimaa kuningannat Mary I Stuartit (valitses 1542-
saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise. Pidas iga hommik jumalateenistust, tunnistas Lutheri seisukohti, kuid mitte tervikuna.1523.a hakati linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima, lõpetati 1525. Jumalateenistus lihtsustati, kõrvaldati maale, vähendati kirikuteenistujate arvu ja saadud raha eest toetati vaeseid ja pidalitõbiseid. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. See kõik häiris katoliiklusele truuks jäänud metsakantonile ja tekkisid sõjad. 1531.a said protestandid lüüa, Zwingli langes viimases lahingus. Calvin ja reformatsioon- Johann Calvin(1509-1564) avaldas teose ,,ristiusu õpetus" kus olid reformatsiooni peamised seisukohad. Tähtsaim ettemäärus: jumal on ette näinud iga inimese saatuse: ühed on mõeldud saama õndsaks ja lähevad taevasse, teised hukatusele ja neid ootab põrgu. Rõhutas töö austusväärsust ja
kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. Linnadest erinevalt võttis vasallide ja teiste maaelanike, eriti talupoegade protestantluse poole kaldumine tunduvalt rohkem aega. Ka maaisandad jäid esialgu kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklasteks, kuigi mitmed neist pooldasid uut usku. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi
testament, pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht. Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Protestantism ehk protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse
kui teiste maade kirikud. Kuninga ediktiga 1438. aastal võdeti paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. · Francois Esimene sõlmis 1516. aastal paavstiga konkordaadi andis kuninga pädevusse nende ametisse kinnitamise. · Poliitilised ja sotsiaalsed pinged lõid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Seevastu talupoegkond jäi oma põhiosas katoliiklusele truuks ja usuvõitlustest kõrvale. REFORMATSIOONI ALGUS · Enne Lutherit Jacques Lefevre d'Ètaples. Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides rõhutas ta juba 1512. aastal piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. · Tõlkis piibli prantsuse keelde esimene käsikiri määrati põletamisele, autor põgenes, kuid tööd ta ei jätnud pooleli. Kuninga armuandmiskirjaga pöördus tagasi Pariisi. · 1520
Tüdrukute koolitamine oli mõeldamatu. Kõrgemaid koole Eestis polnud, edasiõppijad pidid suunduma LääneEuroopasse. Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. Erinevate võõrvõimude ajal (eriti Rootsi ja Poola) Poola ajal (LõunaEesti oli PoolaLeedu võimu all 15611621) Poola sai Lõuna Eesti oma valdusse 1582. aastal Jam Zapolski rahuga. Enne Venemaa allutamist Poolale ja katoliiklusele oli vaja LõunaEesti taas katoliiklikuks muuta. 1583. aastal ilmusid Tartusse katoliikluse ja paavstivõimu kõige targemad levitajad jesuiidid. Nad rajasid Tartusse kolleegiumi ja selle juurde gümnaasiumi. Eestlased moodustasid suurima osa elanikkonnast ja maa üle otsustasid aadlikud. Kui sõda läbi sai ja ka LõunaEesti poolakate
meeldinud ja 1521. Aastal puhkes Rootsis taanlaste vastu ülestõus, mida juhtis noor aadlik Gustav Vasa. Võitlus oli edukas ja 1523. aastal sai Gustav Vasast Rootsi kuningas. Taanis, Rootsis ja Norras leidis reformatsioon kiiret vastukaja, sest Taani kuningas Christian nägi usu-uuenduses võimalust katoliku kirikust ja aadli mõju alt vabanemiseks. Paraku see ebaõnnestus ja alles Christian II mantlipärijal õnnestus luterlus peale suruda. 1536. aastal anti katoliiklusele Taanis lõplik hoop. Taanist sõlutunud Norras üritati samuti katoliku usku luterlusega asendada Christian II ajal, kuid lõplikult kehtestati see vägivalla abil alles XVI sajandil. Rootsis oli reformatsioonist kasu Gustav Vasale, kes seda ka soodustas. Tänu sellele sai ta 1527. aastal hakata kirikuvarasid riigile võõrandama. Tänu sellele suurendati riigikassat. Gustav Vasa oli osav valitseja, kes suutis Rootsi riigi pankrotist päästa ja Hansa liidust välja rabeleda.
1525. aastal toimus väiksemaid intsidente ka Narvas. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid Viljandi ja Haapsalu, kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliilust toetavatele positsioonidele. Linnadest erinevalt võttis vasallide ja teiste maaelanike, eriti talupoegade protestantluse poole kaldumine tunduvalt rohkem aega. Ka maaisandad jäid kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklikeks. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli suur osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata
I korda on katoliiklikel piirkondadel juhtiv saksamaa osa. Reinimaa ja Baierimaa katoliilikud jõud ühendatakse ühisesse pol parteisse- Krtislik dem liit, millel on olemas Baieri haru Kristlik sotsiaalne liit. Kahe liidu vahel koostööleping ,näeb ette seda, et Baierimaal kandideerivad vaid CDU esindajad. Teiste parteide esindajad Baieris üles ei sea. Baierlastel kindel osa parlamendis. Kristlike dem eesmärk muutuda ülesaksamaaliseks jõuks , mistõttu ei viita nad oma nimes katoliiklusele . Kristlikuga viitavad nad abitsioonile hankide protestantlikest piirkondadest toetajaid . Ei ole õnnestunud Saksamaa relig lkõhet täielikult kaotada. Sotsiaaldemokraadid (SPD) vanim Saksa partei, traditsiooniliselt tugev Põhja- Saksamaal.Trad tugev partei protestantlikel aladel . Võib olla ka seletuseks, miks on õnnestunud poole sajandi jooksul hoida nendel kahel parteil enda käes pol maastikul liidripositsiooni.
kehtetuks, Anne sai kuningannaks, sündis tütar Elizabeth I, hiljem laskis Henry oma naise korduva abielurikkumise süüdistusel vahistada, Anne sai surmanuhtluse, nädal hiljem abiellus Henry Jane Seymouriga, kes sünnitas poja Edward VI, kuid ise suri Supremaatiaakt 1534.a. parlament kuulutas Inglise kiriku peaks kuninga, lahkumine Rooma katoliku kiriku alluvusest, kuid jäädi truuks katoliiklusele, säilitati senine jumalateenistus, usupuhastust polnud, uut kirikut nim. anglikaani kirikuks, peapiiskop Thomas Cranmer pani aluse anglikaani usutunnistusele. Suleti kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, mungad jäid töötuks, kaotati vaimulike tsölibaat, kloostrimaade arvel muutus kuningas rikkaks, osa maid kinkis ära, osa müüs maha, uute maaomanike kiht, kes tõstsid renti, hoogustasid tarastamist.
Elizabeth I Lõpetas sõbralikud suhted katoliikliku Hispaaniaga. Kinnitas protestantismi igaveseks Inglismaa riigiusuks. Hävitas merelahingus Hispaania Armaada(sõjalaevastiku) ja muutis Inglismaa Euroopa tugevaimaks riigiks. Valitsemises toetus tarkadele ministritele ja parlamendile, mis tõstis tema populaarsust. Kultuuris nimetatakse tema valitsusperioodi kuldseks ajastuks(,,Shakespeare"). USUPROBLEEMID SOTIMAAL: Soti mägismaal säilisid vanad suhted, mis olid aluseks katoliiklusele, kuid Lõuna-Sotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud, mis lõhestasid Sotimaad. Elizabeth I lasi tappa Mary Stuarti ning trooni päris Mary poeg. REFORMATSIOON PRANTSUSMAAL: - Kuningavõim tugevnes 16. saj. algul. Vähesel määral piirasid võimu Notaablite kogu ja parlament(kohus). Riigikirik oli Roomale alluv, kuid suure iseseisvusega gallikaani kirik. Kuninga suhted paavstiga olid head. Protestantlus hakkas levima eelkõige ühiskonna
annaabi.ee 
