põletamisel eralduva soojusenergiaga kus - Bh on katla kütusekulu tunnis nimikoormusel - kg/h ja Qa kütuse alumine soojus-väärtus kJ/kg. - Peakatelde kasutegurid ulatuvad 0,96, - Abikateldel 0,75…0,86 ηk = Pt3600 BhQa IV Katla veerežiim Katlavesi ja selle omadused Vesi on aurukatla töökeha, mille kvaliteedist sõltub katla ja kogu auruenergeetikasüsteemi efektiivsus ja töökindlus. Vees sisalduvad lisandid põhjustavad katlakivi teket ja korrosiooni. Seetõttu esitatakse katlas kasutatavale veele ranged nõuded, milliste täitmist tuleb katla ekspluateerimisel hoolikalt jälgida. Katelseadme tööprotsessiga seonduvalt võime vett liigitada järgmiselt: - katlavesi, milline asub aurustustorudes, kollektorites, ökonomaiseris ja teistes katla veetsirkulatsioonikontuuride elementides; leektorukatelde puhul katla keres; - kondensaat, milline saadakse äratöötanud auru kondenseerimisel kondensaatorites või auru kondenseerumisel soojustarbijate
karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ahela viimane radiaator kõige külmem. MILLEST KOOSNEB? Tänapäevase keskküttesüsteemi põhiline osa on akumulatsiooni paak, kuhu
Ülesanne 4 Veeaur Kui palju kulub soojust t1 temperatuuril oleva niiske (x=0,8) veeauru temperatuuri tõstmiseks temperatuuri t2 suletud ventiilidega katlas (püsival mahul), kui auru on 3 kuupmeetrit? Algandmed: t 1 = 180°C t 2 = 390°C x= 0,8 V=3m3 T1=180+273,15= 453,15 K T2=390+273,15= 663,15 K L=0 Arvutused: q=Δh - v·Δp Q=q·m Erientalpia: h1=(1-x)·h’+x·h’’ Erientroopia: s1=(1-x)·s’+x·s’’ h1=(1-0,8)·762,7+0,8·2778=2374,94 kJ kJ s1=(1-0,8)·2.138+0,8·6,587=5,697 Kg·K Kg
külmkapp, vähe puuküttepõhine päikese- ja tarbijaid puuküttepõhine Meetodid jäätmete Kompostimine, Kompostimine, Kompostimine, Kompostimine, vähendamiseks põlevate jäätmete põlevate jäätmete põlevate jäätmete põlevate jäätmete põletamine põletamine katlas põletamine katlas põletamine ahjus Elamu Elamu Elamu Elamu Muhus Läänemaal Tabasalus Leppneemes Hoone lammutamisel potentsiaalselt tekkivad jäätmed Komposteeruvate/ Üle 90% Üle 90% Üle 90% Üle 90% pinnasesse sobinduvate jäätmete osakaal (%) Prügilasse Klaas (alla 1%) Klaas (alla 1%) Klaas, kivivill Betoonvundament,
3.Automaatsüsteemide funktsionaalsed skeemid ( koosta skeem, kirjelda, võimalik kasutusala laevas): Automaatjuhtimine ja automatiseeritud juhtimine. Sellie skeemi saaks kasutada katlavee taseme reguleerimisel ....näiteks andur mõõdab kui palju on vett katlas ja saadud signaal võimendatakse ja saadetakse edasi näiteks katlavee toite pumbale mis kas annab vett katlasse juurde või siis pump seiskub. Automaatjuhtimine on protsess, mille puhul operatsioonid teostatakse süsteemi abil, mis
Kui see ese aga edasitagasi liiguks, võiks tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Joonis aurumasinast James Watti aurumasina koostises oli köetava kaanega suletud veeanum ehk küttekael. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel ajal veel eriti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida. Kütusekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakatigi silindriks nimetama. Silindris paiknes kolb. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib nimetada ka auru jõul töötavaks ,,mootoriks". Üldiselt olid aurumasinad 19.sajandi tööstuses äärmiselt olulised ja aitasid kaasa LääneEuroopa majandusele
Third level Fourth level Fifth level James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin. Seda kasutati Saksamaa hõbedakaevanduses. - Kütus - Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida. - Tähtsus - Pani aluse tööstuse ja veonduse arenemisele Inimesed lahkusid maalt, et minna tööle vabrikuisse, kus olid auru jõul töötavad masinad Aururaudtee võimaldas inimestel liikuda kiiresti ja kaugele Oli abil ka talupidamistöödel (viljapeks) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
võib kodustes tingimustes kangeid jooke valmistada, olgu selleks siis Itaalia grappa, Kreeka raki või Tsehhi slivovits? Miks võib neis riikides neid jooke teha ja kohati isegi müüa, aga setod oma handsat teha ei tohi? Häda on meie parlamendis, kes pole siiani vastu võtnud seadust, mis lubaks rahval viljeleda traditsioonilist joogikultuuri. Milles handsa erineb puskarist? Suur vahe on handsa ja puskari destilleerimisel. Kui puskari meskit destilleeritakse otse tule peal asuvas katlas, siis handsa etanool destilleeritakse veeauru abil. See muudab handsa omakorda tunduvalt puhtamaks joogiks, samas kui tavalisse puskarisse jääb sisse hulk kõrvalprodukte. Meister kehva jooki ei paku Et kõigest sellest veel seto handsa õigustuseks väheseks on jäänud ja on väidetud, et joogi kvaliteet on ikkagi halb, oleme lasknud handsat toiduametis kontrollida ja tulemused on olnud paremad kui Eesti kauplustes müüdaval keskmisel viskil.
sooviti.Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks".Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Näiteks kasutati vilja peksmisel auru-rehepeksumasinaid. Loomulikult kergendas see suuresti põllutööliste vaeva. Esimene selline rehepeksumasin toodi Eestisse 1867. aastal. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena.Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida.
Vg VRO2 + V0.N2 + V0.H2O + liig - 1 V0 Vg = 12.829 3 m 5 Created with PTC Mathcad Express. See www.mathcad.com for more information. SOOJUSBILANSS kJ Qk Q 1 + Q2 + Q 3 + Q4 + Q 5 + Q6 3 m katlas kasulikult kasutatav soojus (kütteveele antud soojus) kaasaegsete gaasipõletite kasutamisel 3= 0% gaaskütusel 4 = 0%, maagaasi põletamisel 6 = 0% Maagaasi põletamisel kütuse kasutatav soojus tarbimisaine kohta Qa gaaskütuse kü eväärtus, kJ/m3; Qõ õhuga katlasse sisenev soojus, mis on kuumutatud väljaspool katelseadet, kJ/m3; Qk.f kütuse füüsikaline soojus, kJ/m3. Qa 36467000
soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimine välistemp. Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp
· Põhi-ehk klassikalise biskviidi valmistamine · Munakollane eraldatakse munavalgest. Munavalge valatakse külma rasvavabasse katlasse. Algul vahustatakse munavalget ilma suhkruta, kui on tekkinud valged vahukübarad , hakatakse juurde lisama järk-järgult 1/3 osa suhkrust. Vahustatakse kokku 20- 30 min. Munavalge on vahul, kui lusikaga tõstes, säilitab ta oma kuju. Munavalge peab suurenema mahult vahustamise lõpuks 6- 7 korda. · Samaaegselt vahustatakse teises katlas munakollane, millele on kohe lisatud 2/3 osa suhkrust. Munakollane peab vahustamise lõpuks suurenema ~3 korda. Munakollast vahustatakse 30- 40 min. · Taignaks segamist alustatakse munakollasest s.t. munakollasele lisatakse 2/3 munavalgetest ja segatakse alt- üles liigutustega. Nüüd lisatakse sõelutud jahu, segatakse ja lõpuks ülejäänud munavalge ning segatakse lõplikult. · Segada ei tohi liiga kaua, kui viimane osa munavalgest on ühinenud jahuga, tuleb segamine
ja ta on tugevam, sisaldab rohkem ligniini ja hemitselluloose, pehme tselluloos on nõrgem ja puhtam lisanditest. Katelde maht on 50...300 m3, nende sisemised seinad on kaetud happekindla voodriga ja peavad vastu rõhule kuni 1,2 MPa (12 kg/cm2). Perioodiliselt töötava katla töötsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: laastuga täitmine, keedulahuse manustamine, eelkeetmine, keetmine ja katla tühjendamine. Katel täidetakse punkrist vms laastuhoidlast. Laastu tihendamiseks katlas kasutatakse statsionaarseid tihendajaid. Pärast seda antakse katlasse alt ülespoole keedulahust, mis tõukab enda ees välja katlas olnud õhu. Eelkeetmine on keetmise esimeseks etapiks, sest selle käigus toimub laastu immutumine lahusega, ja algab ligniini lagunemine. Aur antakse katla alumisse otsa ja tõstetakse temperatuuri kuni 105...110 C ja survet 0,6...0,7 MPa. Laastust eralduvad gaasid lastakse perioodiliselt koos auruga välja. Eelkeetmine kestab 1...3 tundi.
kompaktsus. Ioonkütte eelised on veel mugavus ja täpne reguleeritavus. Elektroodkatel ehk ioonkatel sobib eriti siis, kui vajatakse kiiresti energiaallikat vesiküttesüsteemile ja majapidamises on kasutada piisavalt suur elektriline võimsus. Omaette küsimus on seadme enda ja elektroodide tööiga, kohalikust veest tingitud katlakivi mõju ning korrosiooniprobleemid. Ioonküte väldib keemist ja katlakivi Ioonküte on mugavdatud nimetus katlas toimuvale protsessile, mille käigus juhitakse elekter läbi elektroodide soojuskandjasse. Tuginedes koolifüüsikale, võiks saada sellise katla koostamisega hakkama paljud, kuid äärmiselt oluline on leida protsessis sümmeetria, mis tagaks ökonoomsuse. Katla ühtlasel soojenemisel ei teki keemisprotsessi, katlakivi ladestumist ega korrosiooni. Suureks eeliseks on katla kompaktsus ning selle võib ära mahutada kraanikausikappi või koridori seinale.
õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan. Osadel katlamudelitel lisatakse aurumoodustajasse vett ainult kord aastas. Signaallamp süttib, kui vett on aurumoodustajas liiga vähe. Kui rõhk katlas tõuseb üle 100 kPa, siis katla võimsus väheneb automaatselt. Nii avariiventiil ei avane ja vett kulub vähem. Auruga kuumutatavates kateldes aur juhitakse otse keskkatlast seadmesse. Aur loovutab soojuse katla kuumutuskihti ning kondenseerub veeks. Kondenseerunud vesi juhitakse kanalisatsiooni. Keetmist juhitakse reguleerides auru kogust. Katla kallutamine toimub kas mehaaniliselt või elektriliselt (uuematel). Suurematel kateldel on tühjenduskraan.
Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... . Ta oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Oma väikeses majakeses punases vasest katlas keetis ta vahest nõiarohtusid. Sest see ..... oli tegelikult nõid. Kes see on? 13aastasel Sigridil on kummaline sõber, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub Sigridi juurde ootamatult väike tüdruk, kes ütleb end olevat Sigridi poolõde ja nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust "ära päästa". Nii satub loomult tagasihoidlik ja kartlik
sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'. Tavailiselt valiti jaanitule tegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik. Jaanilaupäeval koju ning kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka toad. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi
sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See käib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld kutsuti 'leedutuleks'. Tavailiselt valiti jaanitule tegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik. Jaanilaupäeval koju ning kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka toad. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi
Uuringute põhjal võib lämmastikuga täidetud rehvide eluiga pikeneda kuni neljandiku võrra. Lisaks sellele on väiksem liiklusõnnetusse sattumise risk. * Kunagi kasutati ohtralt lämmastikhapet kuldmüntide eristamiseks valerahadest, sest kuld ei reageerinud lämmastikhappega, ülejäänud metallid seevastu aga küll. (Mündivõltsijaid karistati karmilt, visates neid kiskjapuuri, valades kurku sulatina, käte ja jalgade maharaiumisega, elusalt katlas keetes jm.) * Kartulikrõpsupakid täidetakse värskuse säilitamiseks osaliselt lämmastikuga. * Lämmastikku kasutatakse vahel ka süsihappegaasi alternatiivina õlledes. Lämmastik moodustab väiksemad mullid, kui CO2 ning seetõttu on need õlled hinnatumad * Lämmastik tekitab virmalistes erinevaid värve( oranzikas -punane, sinakas- roheline, sinakas-lilla jt) * Lämmastikoksiidid on ühed happevihma põhjustajatest Seos inimese organismiga: Lämmastik on eluks ülivajalik element
Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega. Kubjas on end nõus isegi katkule ohverdama. Toapoiss Intsu, kes on..."eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle" aatelisus on karikatuurne, Muna-Ott on tark mees ja pügab kõiki jumalaid (varastab kõikide peremeeste tagant), Vanapagana katlas istujatel vahet ei tee (tal ei ole seal tuttavaid või on korruptsiooni suhtes immuune), Õuna Endel kakleb kõigiga ja unustab kähku oma põhimõtted, kui kõrgema posti otsa pääseb (väga inimlik, parteikaaslaseks muidugi ei sobiks). Koera Kaarel vahetab ühe halva teise halva vastu, hakates halltõvest lahtisaamiseks jooma (vihma käest räästa alla?), toatüdruk Luise, kes on ,,kõige kaunimalt riietatud kogu külas", siis tuleb mõisapreili ja mäng on läbi
Luudade valmistamine metsast kogutud okstest, kostüümid second-hand riietest ja grimeerimine. Luudade valmistamisel abistab kehalise kasvatuse õpetaja ja noortekeskuse juhataja (mehed) ning kostüüme aitab teha huvijuht koos kasvatajatega. Vahendite eest vastutab huvijuht. Grimeerida aitab näiteringi juht, temal olemas ka vastavad vahendid. 19.00 19.45 Õhtusöök õues suurest katlast Koostöös kokkadega valmistatakse õhtusöök vabas õhus suures katlas. Söömine õues ühekordsetest nõudest. Vastutavad kasvatajad. 20.00 21.30 Lõkkeõhtu Tõrvikutega rongkäik ümbruskonnas, tants ümber lõkke elava etnomuusika saatel, ,,luuavõidusõit", võlujoogi keetmine, loitsimine. Läbiviijad huvijuht, näiteringi juht ja kehalise kasvatuse õpetaja, koostöös kasvatajatega. Muusika eest vastutab huvijuht. 3. ALTERNATIIVTEGEVUSED Vihmase ilma korral toimuvad tegevused siseruumides.
telkida. Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi tulles tegime lõke ülesse ja panime telgi püsti. Hakkas juba pimedaks minema, aga meie istusime lõkke ees ja puhastasime kala. Minust polnud muidugi suuremat kasu, kuna polnud varem kala puhastanud. Isa näitas ette ja mina tegin järgi, aga valmis saime. Tegime katlas kalasuppi, see oli mu lemmik toit väiksena. Mul ei lähe vist kunagi meelest kui tore päev see oli, sellest ajast saadik meeldib mul kalal käia, mida ma ka see suvi ette võtsin. Üheks toredaks päevaks kujunes esimene koolipäev. Kõik oli uus ja huvitav, uued sõbrad, uued inimesed mu ümber. Õde oli mulle rääkinud küll kui paha ja raske koolis on, koguaeg peab õppima ja vara ülesse tõusma. Mulle tundus kõik aga teisiti. Pidime kell 11
raskusest. Tähtsad pole mitte pärjad vaid ainult teadmine, et inimene saab teha seda, mida tema süda vajab . "Oo, maailm , tea, et unes laulikule/ on antud lille valem, leping tähega!" Samuti arvab autor, et luuletaja jaoks on maailm ja inimesed müür kust loomeinimesed peavad kirvega läbi murdma ning sellegipoolest ei taheta neid väärtustada. "Väärt enamat vist/on meie ring./ Kehas kui latris, / kui katlas hing." Vene poetessi loomingu võtab kokku läbiv nukrus. Elu on täis igatsust, mõistmatust ja lootust, et ükskord kurbus ja lein lõppevad. Ta on ise õelnud, et tema elu kätkeb luuletustes ja see, kes tahab teda mõista, peab pöörduma nende poole... Sergei Jessenini luule on väga tundeline ning nukker. Elu- surma- ja armastusteemad on talle südamelähedased ning käsitletud väga siiralt ning otsekoheselt.
Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni. Festoon on hõre torude kimp katlas. Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud põhitrumliga, all alumiste kollektorite või alumise trumliga. Aurustusküttepinna torusid toidavad veega põhitrumli veeruumi ja alumisi kollektoreid ühendavad mittekuumutatavad laskuvtorud. Mitmekordse sundringlusega kateldes rakendatakse tavaliselt ühte suure läbimõõduga laskuvtoru.
Põhi-ehk klassikalise biskviidi valmistamine Munakollane eraldatakse munavalgest. Munavalge valatakse külma rasvavabasse katlasse. Algul vahustatakse munavalget ilma suhkruta, kui on tekkinud valged vahukübarad , hakatakse juurde lisama järk-järgult 1/3 osa suhkrust. Vahustatakse kokku 20- 30 min. Munavalge on vahul, kui lusikaga tõstes, säilitab ta oma kuju. Munavalge peab suurenema mahult vahustamise lõpuks 6- 7 korda. Samaaegselt vahustatakse teises katlas munakollane, millele on kohe lisatud 2/3 osa suhkrust. Munakollane peab vahustamise lõpuks suurenema ~3 korda. Munakollast vahustatakse 30- 40 min. Taignaks segamist alustatakse munakollasest s.t. munakollasele lisatakse 2/3 munavalgetest ja segatakse alt- üles liigutustega. Nüüd lisatakse sõelutud jahu, segatakse ja lõpuks ülejäänud munavalge ning segatakse lõplikult. Segada ei tohi liiga kaua, kui viimane osa munavalgest on ühinenud jahuga, tuleb segamine lõpetada.
toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter, mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi käimatõrde filtreeritud õlu ehk õllevirre. Eemaldatud linnasejääkidest saadi õlleraba, mida kasutati loomasöödaks. Seejärel lisati õllevirdele humalad, mida oli enne 1,5 3 tundi keedetud.
paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik, kus lõke süüdati. 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste kümnenditeni on olnud kombeks suurema jaanitule juurde ehitada ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti
põgeneda ning laskis end maha.) - Hoolitsev ("Ta on kartnud, et püssist tulekahi hakkab, sellepärast on ta põranda enne puhtaks teind." Lk. 130) Anna iseloomustus: Sihikindel (Võttis nõuks Villu Kõrboja peremeheks teha kuni viimane ei pidanud enam survele vastu ja end ära tappis.) - Virk (Seni kuni ahi tossas ja vesi katlas soenes, liikusid perenaise silmad ja käed toas ning õues. Tegi ja toimetas, mis kätte juhtus. Lk. 42) - Heasüdamlik ("Tule Kõrbojale, tule poisiga Kõrbojale. Ma annan sulle Kõrbojal toa, kus sa poisiga võid elada, " rääkis perenaine Eevile. Lk. 136) - Kättemaksuhimuline ("Korvist pildusite kõik mu marjad välja, siis imege mu jalast ka olemata mürk
Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni. Festoon on hõre torude kimp katlas. Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud põhitrumliga, all alumiste kollektorite või alumise trumliga. Aurustusküttepinna torusid toidavad veega põhitrumli veeruumi ja alumisi kollektoreid ühendavad mittekuumutatavad laskuvtorud. Mitmekordse sundringlusega kateldes rakendatakse tavaliselt ühte suure läbimõõduga laskuvtoru.
kasutada ja töödelda optimaalset looduslikku tasakaalu rikkumata. Kahjuks mõjutavad muutunud majandustingimused tihtipeale meie ühiskonna loodusteadlikkust negatiivselt. Tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kus põlevkivi on kasumit taga ajades ahjudesse aetud ja fosforiit looduslikku tasakaalu arvestamata kasutusele võetud. Eestit ootavad uued probleemid, mida praegu veel ei tuntagi. Esimeses ökologiseeritud tootmisringis kasutatakse põlevkivi näiteks elektrijaama katlas, mille tulemusel tekib tuhk ja lämmastiku- ja väävliühendid, mis lendavad õhku. Ohtlikud on nad mõlemad - esimene saastab, teine hävitab happevihmadega. Ühelt poolt jäävad lenduvad ühendid keskkonnale kahjulikuks tehnoloogia, teisalt rahaliste vahendite nappuse tõttu. Seevastu jääkprodukti tuhka kasutatakse edukalt teise ökologiseeritud tootmisringi tarbeks. Tuha kasutamisel näiteks ehitusmaterjalina selle kahjulikkus väheneb, samas põldude lupjamisel saab tuhast hoopis kasu.
jäänud vaid idee tasandile. Põlevkivil töötavad ka Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamad. Tallinna, Iru ja Ülemiste töötavad gaasil ja masuudil. Viimasel ajal on hakatud rajama väikeseid soojuselektrijaamu, mis töötavad kohalikel kütustel (mõni ka gaasil) ja rahuldavad ka väikelinna soojavajadusi. Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ ehitatakse soe kaevandamispiirkonda.Kütuse põletamisel saadud soojusenergia antakse soojuselektrijaamas üle spetsiaalses katlas asuvale veele. Soojusenergia tagajärjel moodustub veest veeaur, mis paneb tööle spetsiaalse auruturbiini ning generaatori. Generaatorist väljub juba elektrienergia. Auruturbiini asemel kasutatakse ka gaasiturbiine. Sellistes elektrijaamades ei kasutata veeauru, vaid generaatori panevad kütuse põlemisel tekkinud gaasilised ained otse tööle. Põlevkivielektri 5 probleemi Põlevkivile ei ole võimalik leida kodumaist alternatiivi Tõsiasi, et valdav osa
on erinevate jäätme-tüüpide efektiivne põletamine/utiliseerimine pärast taaskasutatavate materjalide väljasorteerimist. Euroopas põletatakse aastas üle 500 miljoni tonni jäätmeid rohkem kui 400 põletusseadmes. Sorteerimata olmejäätmete masspõletamise kõige levinumaks, lihtsamaks ja töökindlamaks põletustehnoloogiaks on liikuva restiga tahkekütuse katel (Joonis 4). Joonis 4. Sorteerimata tavajäätmete (olmejäätmete) põletamise blokkskeem restkoldega katlas. Jäätmed kui kütus. Olmejäätmeid tekib kodumajapidamises ning ettevõtetes. Erinevalt teistest fossiilsetest kütustest (maagaas, kivisüsi jne) on olmejäätmed heterogeense ja muutliku koostisega. Olmejäätmete põletamisel tekib võrreldes teiste kütustega suur hulk tuhka: jäätmetealase kirjanduse andmetel 5- 10% põletavate jäätmete mahust ja ca 20-35% põletatavate jäätmete kaalust.
...............3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist ning 7 km torudest. Eesti elektrijaamas on 8 energiaplokki, Balti elektrijaamas 4 plokki ning gaasiküttel töötav reservi- ja tippkoormuse katlamaja, kus on kolm katelt. Kummaski elektrijaamas on üks uus keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk, ülejäänud on vanemad tolmpõlevkivi põletavad energiaplokid. Elektrienergiaplokk
laeva kreeni mõju. Veenivoo tase reguleeritakse vedruga 3. 21/27 jklng3.sxw Joonis 0.2.25. Vee tasapinna muutus toob endaga kaasa membraanile mõjuvate jõudude tasakaalu rikkumise, selle läbipainde ja hoova 4, mis on seotud reguleeriva organiga, proportsionaalse liikumise. Nivoo membraananduri eeliseks on hea tundlikkus ja soojusinertsi puudumine. Tema tööd ei mõjuta rõhk katlas, kuna see mõjub membraanile mõlemalt poolt. Laeva lengerdamise mõju andurile saab vähendada drosselklapi 7 paigaldamisega. Termohüdraulilised nivooandurid. Termohüdraulilised andurid (joonis 0.2.25c) koosneb terastorust 8, mis kinnitatud ribidega katte 9 sisse. Sisemise toru ülemine ots on seotud katla trumli 1 aurupoolega alumine veepoolega, seetõttu on nii trumlis kui ka torus vee nivoo kogu aeg ühesugune.
möödudes algas pärmide mõjul selle intensiivne käärimine. Kui vahtu joogile enam ei kogunenud, lisati valmivale joogile erinevaid maitseaineid (safran, humal, kaneel, ingver, kardemon, kalgani- või tedremarana juured, muskaat, rumm jne) ning mõdu jäeti vaatidesse mitmeks kuuks laagerduma. Mõdu maksimaalne kangus võis olla 12...14% alkoholi, sest suurema alkoholisisalduse korral pärmseened lihtsalt hukkusid. Mõdu valmistamise tehnoloogia Katlas kuumutatakse vett, lisatakse mett, segu segatakse ühtlase konsistentsi saavutamiseni Pinnalt eemaldatakse vaha ja muud sodi Suhkrut lisatakse suhkrusiirupina, peale seda lisatakse natuke vett juurde ja 40% humalaid. Segu keedetakse 30 min. Seejärel lisatakse veel 40% humalaid ning segu keedetakse vajaliku kontsentratsiooni saavutamiseni Saadud segu filtreeritakse, jahutatakse 16-18 °C-ni ning suunatakse käärimistanki
kuid praktikas ei saa sellisetsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane. Põhimõtet seletades: Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas energiat juurde koldes põlemisel tekkiva soojusenergia näol, turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia näol, kuid sellest protsessist väljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatori kaudu, mis tegelikult läheb tavalises soojuselektrijaamas (kondensatsioonelektrijaamas) kaduma. Ideaalse ringprotsessi (Carnot) puhul määravad kadumamineva energia koguse protsessi siseneva auru ja protsessist väljuva auru absoluutsed temperatuurid. Carnot
turbosüsteem- seadmele võetakse vajalik põlemisõhk väljast ja juhitakse gaasid välja seadme juurde kuuluva koaksiaallõõri kaudu 8. Kui suure rõhuga tuleb teha katlamaja süsteemi surveproov? 1,5 kordse maksimaalse töörõhuga 9. Millega on määratud gaasipaigaldiste ohutusnõuded ja tehnilise kontrolli sagedus? Küttegaasi ohutus seadus 10. Kui pikk on suitsulõõri puhastamise intervall? 1 kord aastas 11. Milline on katlas t väljuvate suitsugaaside temperatuuri tõus, mis annab märku, et katel vajab tahmast puhastamist? Kui temperatuur on tõusnud 30-35 C võrra võrreldes puhastatud katlast väljuvate suitsugaaside temperatuuriga
Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru
Konsistents poolkõva ja sitke DRAZEE ümara või ovaalse kujuga väike toode, mis koosneb korpusest ja ümbrisest. valmistamise kaks operatsiooni korpuse valmistamine ja korpuse töötlemine (drazeerimine). korpustena kasut. pähkleid, rosinaid, mandleid. Drazeerimine toimub draz.eerimiskateldes, mis kujutavad endast kaldu asetsevaid ja aeglaselt pöörlevaid anumaid. Sinna pandud korpuseid töödeldakse suhkru-tärklisesiirupiga, puistatakse üle tuhksuhkru või kakaoga, mis kleepuvad katlas pöörlevatele korpustele. Sokolaadiümbrisega drazee valmistamisel töödeldakse korpust siirupiga , suhkru ja kakaopulbri seguga ja glasuuritakse siis sokolaadiga. Läike andmiseks kaetakse rasva-vaha kihiga. Korpuseta drazee saadakse tuhksuhkru kokkuliitmisel suurteks suhkrukristallideks. Need valatakse üle suhkrusiirupiga ja drazeeritakse tuhksuhkruga. Seda mitu korda korrates. LAGRITS lagritsa- magusjuurest valmistatud maiustus. Tarvitatakse köharavimina. Lagritsa-
Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud. Kassi- Maali kutsus ka esimehe tööle. Esimees asuski piinlikkust tundes appi. Esimees pidi seisma Vilma kõrval, mis teda punastama pani, sest tüdruk oli talle alati meeldinud. Käo Linda ja Maali lähevad sõnelema. Esimehe püüdlused naisi maha rahustada ei õnnestu.
Mõned mehed, kes kuivatiümbruse läbi otsisid tulid saagiga võidukalt Pauli juurde. Mustlase asemel olid nad hoopis Jaanuse kinni nabinud. Neljas tants Katelt veetakse taas Aiastele. Kolhoosi keskuseks on Käo. Esimeheks pandi Arvo Saaremägi. Vilja peksmine oli sel aastal tavapärasest hiljem oktoobris. Kui katel ja masin oli paika seotud puhastas ta katla tuhast ja hakkas otsima tulehakkatust. Ta võttis oma toidumoona ümbert paberi ning murdis paar pehkinud aialippi. Kui katlas juba tuli all oli tuli Nurme Vilma. Mõne aja pärast tuli ka Arvo puukoormaga tagasi. Ta oli koolipuud laenuks küsinud ja lubanud talveks uued asemele raiuda. Kohale veetakse ka rukkivihud. Kassi-Maali kutsus ka esimehe tööle. Esimees asuski piinlikkust tundes appi. Esimees pidi seisma Vilma kõrval, mis teda punastama pani, sest tüdruk oli talle alati meeldinud. Käo Linda ja Maali lähevad sõnelema. Esimehe püüdlused naisi maha rahustada ei õnnestu
leiba, saia, küpsiseid, vormiroogasid, kala jne. Küpsetamisel kandub soojus tootele üle põhiliselt kiirgusega. 3.6. Kondenseerimine Kondenseerimine on toote tihendamine. Seda kasutatakse eelkõige piimatööstuses aga ka mahlade tihendamiseks. Kondenseerimisel viiakse produkt keemistemperatuurini, vesi aurustub, toote maht väheneb, lahustunud ainete kontsentratsioon tõuseb. Tihendamine toimub kas lahtises katlas või vaakumis. Lahtises katlas keedes produktis olevad mikroobid hävivad, kuid toote tihenemisel kasvab oluliselt kõrbemisoht, halvenevad toote omadused. Vaakumkatlas keeb toode ligikaudu 50 °C juures. Vesi eraldub, toimub tihenemine, kvaliteet säilib. Toode ei puutu protsessi käigus kokku õhuhapnikuga. Puuduseks on see, et toode vajab peale vaakumit täiendavat steriliseerimist. Kondenseerimist kasutatakse kondenspiima ja mahlakontsentraatide tootmiseks.
..1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad. Aurukatla põhilised küttepinnad on: · toitevee eel soendi (ökonomaiser) · aurustusküttepinnad- kus toimub vee aurustamine ja tekib niiske küllastunud aur · auru ülekuumendi- katlas tekkiva küllastunud auru muutmine ülekuumendatud auruks
laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5
veeks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale. 45. Aurujõuseadme (Rankine) ringprotsess Ts diagrammil koos seletusega. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. 1) 3.-3.' Vee isoentroopne T K 1 komplimeerimine toitepumbas 2) 3.'-4. Vee kuumutamine katlas keemistemperatuurini (+q1') 4' 3) 4.-4.' Aurustumine (+q1'') 4 4) 4.'-1. Auru ülekuumendamine p1 (+q1''') 5) 1. Aur parameetritega p1 ja t1
veeks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale. 45. Aurujõuseadme (Rankine) ringprotsess Ts diagrammil koos seletusega. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. 1) 3.-3.' Vee isoentroopne T K 1 komplimeerimine toitepumbas 2) 3.'-4. Vee kuumutamine katlas keemistemperatuurini (+q1') 4' 3) 4.-4.' Aurustumine (+q1'') 4 4) 4.'-1. Auru ülekuumendamine p1 (+q1''') 5) 1. Aur parameetritega p1 ja t1
JAANIPÄEVA TALGUD Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne- Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik, kus lõke süüdati. 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste kümnenditeni on olnud kombeks suurema jaanitule juurde ehitada ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti.
säilitavad eluvõime. Pastöriseerimine mõjutab kuumutatud toote omadusi suhteliselt vähe ja nii säilib toiduaine maitse, lõhn, struktuur, biokeemiline koostis ja värvus peaaegu muutumatul kujul. Pastöriseeritakse näiteks piima, mahla, keedist, muna. Pastöriseeritud tooteid tuleb hoida jahedas, et säilinud mikroobid arenema ei hakkaks. 17. Steriliseerimine - toiduainet kuumutatakse 30 minutit kuni 2 tundi temperatuuril 105...140°C, rõhul 1,0...1,5 atü õhukindlalt suletud katlas - autoklaavis. Sellist meetodit kasutatakse laialdaselt konservide valmistamisel. Steriliseeritud toiduaine on mikroobivaba. Sellise konserveeritud toiduaine toiteväärtus on alati madalam võrreldes värskete toiduainetega- hävivad ensüümid ja vitamiinid, muutub toidu maitse, väheneb valgurikka toidu bioväärtus. Steriliseeritud toiduained säilivad hermeetilises taaras aastaid. 18. Anaeroobid anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises
Usuti ka, et muundumine on võimalik võlusalvi läbi. Vahest aitas ka sellest, kui joodi vett hundijälgedest, või söödi hundi ajusid sunniviisiliselt või vabatahtlikult. NÕIAD Kuidas nõid välja näeb ? Muinasjuttude ning nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on populaarkultuuris välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on must kass, vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks. Kes on nõid ? Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga
Ahju kivisöega kütta ei saa, kuna kivisöe kütteväärtus on liialt kõrge ja ahju kivivooderdis ei ole nendele tingimustele vastav. Kivisöega kütmise osakaal jääb aasta aastalt vähemaks, kuna käitlemisel tekkiv tolm, tuhk ja samuti ka kivisöe hoidmiseks vajaliku suurusega ruumi puudumine saavad tihti takistuseks. Kivisöe põlemisel tekib ka märkimisväärne kogus tuhka. Tekkinud tuha kogus on sõltuvalt leiukohtadest samas suurusjärgus katlas köetava söekogusega. Mõistlik on kivisöega kütmine jätta siiski suuremate katlamajade või koostootmisjaamade pärusmaaks. Käesoleval sajandil on mõistlik kasutada kõneall olevate hoonete kütmiseks oluliselt mugavamaid, keskkonnasõbralikumaid ja säästlikumaid meetodeid. Kivisöe teema lõpetuseks lisan illustreeriva karikatuuri kivisöekatla operaatorist. 6 Kivisöe kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Odav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
