kiusu pärast, siis sai Kristiina pahaseks ja kutsus ruttu Sveni appi. Ta ise vastab aga alati samaga, kui keegi talle halvasti ütleb või norima tuleb. Ta on abivalmis ning hea südamega. Ta oskab ka lastega käituda ja vastutada oma väikese õe, enda ja isegi oma ema eest, näiteks ostis ta alati ise süüa, pani raha kõrvale ja maksis õe lasteaia arvegi ära. Ta jõuab teha palju asju korraga ning on väga täiskasvanulik, kuigi ta tahaks olla hoopis tavaline laps ja teha tavalisi asju, mida temavanused teevad. Triin on samuti hea õpilane ja korralik tüdruk. Ta on väga aktiivne, võtab paljudest asjadest osa ning korraldab väiksematele klassidele igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning
1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema. 6. Ma vihastasin Triinu peale, sest temale oli ebaõiglaselt palju antud (ema, isa, suvila, punane "Opel
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ."
Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole
Võrreldes meie ilmaga soe, kuum ilm. Keskmine temperatuur oli 22-36 kraadi sooja. Asjad mahutasime ära ühte suurde kohvrisse ja kahte spordikotti. Kuna ilmad olid soojad, siis olid kaasas õhukesed suveriided, kuna soojade riietega polnud seal midagi peale hakata. Oluliselt rohkem ruumi võtsid telk, magamiskotid, lebomatid. Ära ei tohtinud unustada ka Eesti jalgpalli fännisärke ja salle. Ega väga erilist peale jalanõude, riiete, hispaania sõnaraamatu ja pesuvahendite kaasa ei võtnutki. Enne minekut vahetasime eesti kroonid eurodeks. Nüüd seda õnneks enam tegema ei pea. 4 1. REISIPÄEVIK 1.1 Hispaania lühitutvustus Hispaania asub Pürenee poolsaarel. Hispaania läänenaaber on Portugal, põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja Andorra. Hispaaniat ümbritseb Vahemeri ja Atlandi ookean. Hispaania pealinn on Mardid. Riigi pindala on 504 782km². Rahvaarv on 46 120 00 inimest.
ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun
Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle lubada seda mida tema tahab, kuigi see ei meeldi mulle kohe üldse. Väiksena mul ei olnud palju sõpru, kuid ma arvan et see tuli sellest , et ma olin kinnine ja hoidsin rohkem omaette. Samas need sõbrad kes mul olid on mul siiani alles ja ma pean seda heaks, sest kui ma poleks neile olnud lojaalne siis poleks neid enam minu elus. Ma olen suhteliselt kinnine inimene. Ma ei räägi oma tunnetest tavaliselt kellegile. Ma olen kinnine kuna ma ole harjunud enda tunnetest kellegiga raääkima,
Tule ruttu. Me ootame staabi burgsi putka ees. Oookei, tsauu!" ütles ta ja mulle ei jõudnud miski kohale, küsisin kohe: ,,Kesss? Staabi juures, kuskohas? Ah seal, kus me Randoga eile kohtusime?" Aga vastust ma ei kuulnud. Kõne oli ära pandud. Siis ma panin kähku riidesse ja läksin kohe esimese bussiga linna. Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt. Rando oli mu väga hea sõber, kuigi pool aastat tagasi läksime korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei,
Kõik kommentaarid