HIRMU-
JA ÕUDUSJUTUD
SISSEJUHATUS
Õudusulme
ei käsitle maailma tavapäraste arusaamade järgi. Hirmulood
sisaldavad ohtralt müstikat ja üleloomulikke jõude. Juttude peategelased ei pruugi tavamaailmas üldse eksisteeridagi. Seega
mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude
eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures
tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla.
Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu.
Hirmulugude
põhitegelasteks on:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BrunetR
Õppematerjali autor
Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks. Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie Meyer ütleb, et idee Twilighti raamat t
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende endi nina ette tuuakse fakte, mis tõestavad hoopis vastupidist. Pigem näevad nad nõidu muinasjutukangelastena eelkõige vanemas eas hirmutava välimusega naisterahvana, kelle suurt ja pikka nina kaunistab soolatüügas ning kelle liiklusvahendiks on ei miski muu kui tavaline luuavars. Siiski on selline ettekujutus nõiast üsna väär. Nende väheste inimeste seas, kes nõidadesse tõepoolest usuvad, levivad aga vastakad arvamused nõidade tõelise olemu
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
I. McEwan „Tsementaed“ Ülesanne 1 1. Valitud teos on „Tsementaed“, autor on Ian McEwan ning žanr on romaan. 2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa armastab väga aiandust ning oma aia korrashoidmist, kuid pärast südamerabandust ei jõua ta seda enam korras hoida. Ta otsustab katta maja esise ja taguse tsemendiga, et oleks ilusam vaadata. Jack ja isa alustavad tsementraja tegemisega, kuid isa sureb enne südamerabandusse, kui jõuab töö lõpule viia. Pärast seda jääb ka Jacki ema aina haigemaks
SISU Teos “Libahunt” räägib loo ühest külast läbi peategelase Enriku silmade. Urgvee on soine ala, kus elavad tigedad libahundiks käivad urgveelased ning kus valitseb vaid häda ja hukatus. Enrik on poiss, kes ei tunne end teistega võrdväärsena ning kes tahaks näha maailma, mis jääb tema lõputust soost teisele poole metsi. Kõik vihkavad teda, eriti tema isa, kellega ta on kohustatud ka elamispinda jagama. Ühel päeval tuleb nende hurtsikusse naabrimees, kes süüdistab Enrikut, et too on libahundiks käinud ning ta kõige kallimale hobusele hambad sisse löönud. Mitte keegi ei usu Enriku süütusesse ning õhutavad vaid süüdistamisele kaasa. Isegi Hundva, keda Enrik armastab, ei usu poisi juttu. Aja möödudes saab aga poiss aru, et Hundva ise tappis naabrimehe hobuse ning järgmisel päeval ka naabrimehe enda. Enrik tahaks nii väga kogu maailmale tõde kisendada ning külaelanikele vastu hakata, kuid ta pole selle jaoks piisavalt julge. Lugu pöördub veelgi ena
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võimetega on nõ
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid