Ülesanne 6 Ringprotsess Aurujõuseade töötab Rankine'i ringprotsessiga. Aurukatlast juhitakse jõumasinasse ülekuumendatud veeaur rõhuga p1 ja temperatuuriga t1. Kondensaatoris valitseb absoluutne rõhk p2. Arvutada ringprotsessi termiline kasutegur. Kujutada ringprotsess sobivas mõõtkavas p-v- ja T-s-teljestikus abijoonte x=0 ja x=1 taustal. Telgedele kanda iseloomulike punktide arvväärtused. Algandmed: p1=0,8Mpa= 8 bar t1=280°C T1=280+273,15=553,15K p2=9kPa=0,009Mpa = 0,09 bar =? = Arvutused: Leian v1 valemist pv=RT1 v1=5,75 m3/Kg Leian veeauru diagrammilt: s1=s2= 7,17 Kg/(Kg·K) h1=3020 kJ/Kg
energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks võib olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline aine. Kolbmootorites on termodünaamiliseks kehaks kütuse põlemisgaas. Aurujõuseadmes on termodünaamiliseks kehaks enamikul juhtudel veeaur. Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut. Termodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamilised olekuparameetrid on füüsikalised makrosuurused, mis iseloomustavad termodünaamilise keha olekut. Kui muutub süsteemi mingi olekuparameeter muutuvad ka ülejäänud olekuparameetrid. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna.
Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt
siseenergia vähenemise ja osa välissoojuse arvel. III protsessides töö sooritatakse ainult gaasi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 24. Veeaur ja tema kasutamine tehnikas. Veeauru saamine. Kuiv niiske ja ülekuumendatud veeaur. Veeauru kuivusastme mõiste. Veeaur on vesi mis on gaasilises olekus. Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes (teeb tööd) ja soojuskandjana soojusvahetites(boilerites) ning soojuskandjana keskküttesüsteemis (radikad). Veeauru on võimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess.
siseenergia vähenemise ja osa välissoojuse arvel. III protsessides töö sooritatakse ainult gaasi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 24. Veeaur ja tema kasutamine tehnikas. Veeauru saamine. Kuiv niiske ja ülekuumendatud veeaur. Veeauru kuivusastme mõiste. Veeaur on vesi mis on gaasilises olekus. Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes (teeb tööd) ja soojuskandjana soojusvahetites(boilerites) ning soojuskandjana keskküttesüsteemis (radikad). Veeauru on võimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess.
kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla erinevates agregolekutes või 2.Töötava keha olekuparameetrid. Nende all samaaegselt mitmes faasis korraga. Nt. normaalrõhul mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad 10.Siseenergia. Td kehas sisalduvat energia hulka nim
saadavad gaaside segud. Põlemisgaaside koostis oleneb põletatava kütuse omadustest. Kasutades hapendajana õhku saadakse gaaside segu, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist, veeaurust, lämmastikust ja hapnikust. Antud juhul ei muuda termodünaamiline keha soojusjõumasinas töötsükli jooksul agregaatolekut, st esineb ainult gaasilises faasis. Aurujõuseadmetes (auruturbiinid, aurumasinad jt) on enamikul juhtudel termodünaamiliseks kehaks veeaur. Töötsükli käigus muudab veeaur aurujõuseadmes oma agregaatolekut. Näiteks auruturbiini siseneb ülekuumendatud aur, mis pärast paisumisprotsessi masinas kondenseerub (kondensaatoris) täielikult veeks. Kondensaat suunatakse aurugeneraatorisse, kus ta uuesti aurustatakse. Seega teeb termodünaamiline keha töötsükli jooksul läbi faasimuutuse. Tehniline termodünaamika tegeleb paralleelselt soojuse ja mehaanilise töö vastastikuste vahekordade uurimisega ka termodünaamilise keha (gaaside ja aurude) omaduste
põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transporditakse soojusgeneraatoritest soojuskandjate abil. Põhilisteks soojuskandjateks on kuum vesi, veeaur, põlemisgaasid. Soojustehnika alla kuulub ka jahutus ja külmutustehnika, mis uurib esemete või keskonna temperatuuri langetamist ümbruskonnas. Energeetika on teadus energiavarudest ja energia muundumisest, edastamisest ja tarbimisest. On tehnika haru, mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist. Energia on kitsamas mõttes mingisuguse objekti võime teha tööd. Energiaühikuks on Dzaul. J, kJ, mJ, gJ, tJ 1J=1N x m 1N=kg x Elektro- ja soojusenergeetikas on laialdaselt kasutusel: Wh, kWh, mWh
Kõik kommentaarid