Kõrboja peremees (2)

“Kõrboja peremees ”

Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale.
Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine

• Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga
  
• Villu kehv läbisaamine isaga
  
• Villu halb nägemine ja vigane käsi
  
• Külameeste üleolev suhtumine Villusse
  
• Vaen Katku ja Kõrboja vahel
  
• Eevi eluase pärast ema surma
  

Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus.
Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113)

• Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ta vaikib, nagu saaks ta tummaks suure janu pärast. Lk. 114)
  
• Uudishimulik (Olevat inimesi, kel on viisiks kõike lugeda, mis iganes silma puutub, kes ei saa vaguniski akna all muidu istuma, kui peavad vaistlikult lugema möödavilksatavaid poste , numbrilauakesi ja vahimajakesi. Lk 11)
  
• Loodushuviline (Jälgede ajamine oli temale lõbu, peaaegu haiglane lõbu. Oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets- või koduloom , elav olend või surnud sõiduriist – Villu vahtis kõiki peaaegu ühesuguse huviga . Lk. 11)
  
• Töökas (Villu tegi tööd, nagu teeks ta seda iseendale ja iseesnda pärast. Ema kartis , et poeg võiks endale liiga teha. Lk 18)
  
• Argpüks (Selle asemel, et oma probleemidega toime tulla, otsustas ta nende eest põgeneda ning laskis end maha.)
  
• Hoolitsev (“Ta on kartnud, et püssist tulekahi hakkab, sellepärast on ta põranda enne puhtaks teind.” Lk. 130)
  

Anna iseloomustus: Sihikindel (Võttis nõuks Villu Kõrboja peremeheks teha kuni viimane ei pidanud enam survele vastu ja end ära tappis.)

• Virk (Seni kuni ahi tossas ja vesi katlas soenes, liikusid perenaise silmad ja käed toas ning õues. Tegi ja toimetas, mis kätte juhtus. Lk. 42)
  
• Heasüdamlik (“Tule Kõrbojale, tule poisiga Kõrbojale. Ma annan sulle Kõrbojal toa, kus sa poisiga võid elada, “ rääkis perenaine Eevile. Lk. 136)
  
• Kättemaksuhimuline (“Korvist pildusite kõik mu marjad välja, siis imege mu jalast ka olemata mürk. Katsuge, kas on hea.” Lk. 120)
  
• Tagasihoidlik (“Tema ei armasta rääkida, aga meie armastame, tema elab ja vaikib nagu ta õnnis emagi.” Lk 27)
  
• Ettearvamatu (“Keegi ei tea õieti, mis ta mõtleb või mis talle haiget teeb, sureb äragi, ilma et keegi õieti teaks , miks ta sureb. Teda peab aimama, teda peab mõistma, muidu põle temaga miskit hakkamist.” Lk 27)
  

Kasutatud kirjandus: Tammsaare , A. H. Kõrboja peremees. Eesti Raamat 1970
Kõrboja peremees
Romaani põhimeeleolu on sisendanud Koitjärve ümbruse kontrastne maastik . Paukjärve- äärselt künkalt avanes vaade kaunile männimetsale, mis meelestas romantiliselt; vastassuunas avanev rabamaastik sisendas aga argipäevast meeleolu. Veel enam tihenesid kunstitõeks ligi seitsme Koitjärve - aasta kestel kogunenud tähelepanekud talurahva eluolust, vaadetest ja iseloomust. Siingi saame kontrasti: ühelt poolt metsade vahele suletud külaidüll oma traditsioonide ja monotoonse elurütmiga, teiselt poolt - ühiskonna liikumine järjest intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaare isiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes. Ta kirjutab ühes oma artiklitest: Inimesel on kaks vägevat vaenlast : tema oma maised nõrkused ja ümbritsevad olud. Kogu eluea peab ta nendega heitlema, kui tal on ükskõik missugune eesmärk unistuste sinavas kauguses. See kirjaniku veendumus orienteerib meid Kõrboja peremehe tegelaste süsteemis. Seda enam, et kirjanik on oma romaani põhiidee kohta lausunud: Meil Eestis ei ole praegu peremeest, meie peame selle ise kasvatama ja laps istub juba rõõmu- ja lootusrohkete punamarjade keskel. Kõrboja peremehega süvenes A. H. Tammsaare meisterlikkus, millele osutab juba draama Juudit . Kirjanik pühendas oma ande üldinimlikult tähtsate probleemide lahendamisele ning saavutas kunstis kõige raskemini omandatava oskuse - luua elavaid, täisverelisi karaktereid. A. H. Tammsaare arvestab oma kangelaste loomisel targalt ja tasakaalukalt kõiki tegureid, mis loovad isiksuse: sünnipäraseid eeldusi , ajaloolisi ja sotsiaalseid tingimusi, keskkonna mõju. Sel viisil on kujunenud enamasti rikka siseeluga inimesed, kes ei vegeteeri, vaid otsivad kirglikult elumõtet. Niisugused on eeskätt Katku Villu, kelles põrkavad kokku anderikkus, teotahe , head kavatsused ja ohjeldamatu temperament . Kaua ei leia tormakas külapoiss oma kutsumust. Kergesti süttiv noormees laseb ennast kaasa haarata
sõja-aastate rikastumiskirest, tegutseb läbimõtlematult, libastub seiklustesse. Kirglikuna valduv kiindumus töösse ja maa viljelemisse ei vii püstitatud eesmärgile, nagu ei leia positiivset lahendust suur ning saatuslik armastus Kõrboja Anna vastu. Tormakuse
tagajärjel invaliidistunud mehes puhkeb valuliselt konflikt uhkuse, eneseteadvuse ja armastuse vahel, millest omapoolsete reageerimistega võtavad osa ka teised romaani tegelased, osatades pidevalt Villu hella enesetunnet. Ka noormehe tõepoolest edumeelsete plaanide suhtes osutab rutiini tardunud külarahvas, lähemad omaksed kaasa arvatud, üleolevat mõistmatust. Olukordi komplitseerib ka Sauna - Eevi ja Villu väike poeg. Nii saabubki traagiline finaal, milles isiklikud eeldused ja keskkonnatingimused, asjaosaliste minevik ja olevik, nende tundmused ja tahtmised põimlevad eluliselt ning kunstiliselt mõjuvaks tervikuks - keerukateks karakteriteks.
Kõrboja peremehes on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk . Igas reas on tunda väljakujunenud esteetiliste tõekspidamiste ja maailmavaateliste veendumustega kunstnikku.