Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vabakasvatus, väärkohtlemine, karistus, kasvatusstiilid, lastehoidja, oodatakse, otsustus, vägivald, karistada, pööra, psühholoogiline, vanemlus, düsfunktsionaalset, vajama, juhuse, hoolde, pereliikmed, harmoonia, düsfunktsionaalses, pereliikmete, loobunud, pinged, lahkarvamused, muresid, valitsema, autoriteetne, lastelt, kritiseeriminevanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene · liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Karistamine: · ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha · halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus · mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: · näitab, mida ei tohi teha · ei näita, mida tohib teha · võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma
liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha: halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: näitab, mida ei tohi teha ei näita, mida tohib teha võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
Autoriteedi käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab norme ja viisakusreegleid, käitub eakohaselt, on saanud piisavalt kiitust, kel pole alaväärsustunnet. Usutavasti sooviks iga laps sooviks endale vanemat ja õpetajat, keda saaks autoriteediks pidada. Kasvatajale on oluline teadvustada, et peab olema ise (ja kõik pereliikmed) heaks eeskujuks ja tegema seda, mida lapseltki oodatakse. 1.4 Autoritaarne kasvatus Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb tema usk enesesse. Sageli iseloomustab autoritaarset kasvatusstiili kamandamine ja kritiseerimine, halvustamine, mida laps tajub alistamisena ja solvamisena
...............................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine .......................................................................................................4 2.Seksuaalne väärkohtlemine......................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine.................................................
väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted:
Tavaliselt on see kas ema või isa perekonnanimi. Vastavalt nimeseadusele antakse lapsele ema perekonnanimi siis, kui lapse ei ole kindlaks tehtud või kui ema on abielus mehega, kes ei ole nimetatud last eostanud. Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Leidlapse ees- ja perekonnanime otsustab eeskosteamet. Rahvus: Põhiseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel, kellel üks vanematest on eestlane, õigus eesti kodakondsusele sünnilt ning seaduse kohaselt ei tohi kellelt võtta sünniga omandatud eesti kodakondsust. Samuti ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast. Juhul, kui vanematel võetakse kodakondsus, ei mõjuta see lapse õiguslikku seisundit. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused sätestab Kodakondsusseadus. Üldharidus: Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja
tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada
ei avalda. Arstimägud. Sugu pannakse paika väliste suguorganite järgi. Vanem saab õpetada, missugustes kohtades on kohane alasti olla ja millistes mitte. - Kainikuiga (6-10/11) huvi kandub seksuaalsusega seonduvalt täiskasvanute poole ("Miks sellel tädil niii suured tissid on?" jne). Ka armutakse täiskasvanusse. Õdede-vendade vaheline seksuaalsus (vaatame-mis-juhtub mäng). Teada saades ei tohiks karistada, vaid pigem selgeid reegleid seada. Identifitseeritakse end sama sugupoole vanemaga. Saadakse üha teadlikumaks ka vastassugupoole soorollist. Omaks võetakse soostereotüüp. Põhiline seksuaalkasvatus kodus. Ole proaktiivne! Kui laps pole seksuaalsusega seotud küsimusi esitanud enne kooliiga, siis küsi ise. Ära muretse, kui oled närvis! Seksuaalsus on loomulik osa elust! Vasta küsimustele, kui laps neid küsib!
Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga. Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal. ,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad 'likvideeriti'. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
........................................................................................... 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4. Kuidas vigadega hakkama saada...........................................................................................13 4.1 Tagajärjed ei ole karistused!........................................................................................... 13 4.2 Karistus........................................................................................................................... 13 4.3 Tagajärjed .......................................................................................................................14 5. Mõned näited kuidas käituda ja elu lihtsamaks muuta..........................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................
vahendid suunatakse ideaalperekonnale. Samas ootused on toetuste osas kõrged. Eestis kulutatakse sotsiaalsfäärile võrreldes muu Euroopaga vähem. Samas laste suhtelise vaesusriski määr ja kulutused perepoliitikale negatiivses korrelatsioonis. Perepoliitikat peetakse tihti naistele suunatuks (laste kasvatamine, tööl käimine jne). Suureks probleemiks on meestega seotud küsimused isaduse väärtustamine, majandusliku edukuse rõhutamine mehelikkuse näitajana, ka naiste vägivald meeste vastu ning loomulikult meeste madal keskmine eluiga. Meetmed Eestis: Rasedus- ja sünnitoetus Vanemahüvitis Isapuhkus Lapsehooldustasu Lastetoetus Maksusoodustused Probleeme tekitavad pereloomenäitajad: 1) Sündimuse (sünnid, surmad ja loomulik iive) ja sünnitaja keskmise vanuse muutumine; 2) Abortide määr; 3) Abiellumise ja lahutused; 4) Keskmine oodatav eluiga sõltuvalt vanusest.
Arvutimängudega liialdamine võib tulla nii vanemate soovist oma lapsi lõbustada kui ka vanemate hõivatusest või arusaamast, et töötamine materiaalsete asjade saamiseks on olulisem lapse eest hoolitsemise viis kui temaga ühine ajaveetmine. Telekast ja internetist tulev mõjutav info: · Seksi, vägivalla, ebaviisakate ja manipuleerivate laste ja alatute täiskasvanutega reklaamid · Mängud, mida iseloomustab vägivald ja nii palju draamat, et igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset jälgimist, kus probleemid lahendtakse mõne minutiga · Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Deviant behavior deviantne käitumine. sotsiloogias. Häbliv käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest normist ühiskonnast. (Häire ajutine. Hälve püsiv.) Destructive behavior destruktiivne käitumine. Erinevas eas erinev. Lapseeas dendent lõhkuda asju, materiaalsete väärtuste kahjustamine. Puberteediiga lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv. Tahtlik lähisuhete purustamine, kahjustamine jms. Nt kuulujutud, lapse väärkohtlemine. Saab olla ka endasuhtes puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. Purustav, lõhestav jms käitumine. Delinquent behavior delinkventne käitumine. Seaduste rikkumine. Kuritegelik käitumine on käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Disruptive behavior disruptiivne käitumine. segav häiriv käitumine. Psühhiaater kolme diagnoosiga lapsed tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed
........................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1............................................................................................
ja arvestab laste arvamustega. 17 Need mudelid kujutavad endast muidugi lihtsustust. Mudelid ei välista üksteist, pigem on kõne all erinevad rõhuasetused. Tänapäeval hinnatakse vanemlust ennekõike lapse heaolu ja soodsa arengu seisukohalt. Hea vanem on see, kes on lapsele ,,hea". Tõsi, arusaamad sellest, mis siis ikkagi on lapse jaoks hea, erinevad suuresti. Näiteks nn vabakasvatus, lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming, võib kergesti võtta sellise kuju, mis ei teeni lapse huvisid. Samuti on raske mõista, kuidas saab lapse jaoks hea olla vanemlus, kus vanem peab end lapse pärast alandama või oma elu ülemäära raskeks tegema. ,,Piisavalt hea vanem". Bruno Bettelheim (1988) on toonud kasvatusteadusse vabastava mõiste ,,piisavalt hea vanem", millega ta tahab öelda, et piisab sellest, kui oled vanemana sa ise ja tegutsed järjekindlalt oma väärtuse järgi
Muutused, mis algavad 25 aastaselt , on rohkem kvantitatiivset kui kvalitatiivset laadi. Keha hakkab toimima veidi vähem efektiivselt ja muutub vastuvõtlikumaks haigustele. Üldiselt siiski on halb tervis erandiks, enamus inimesi jääb märkimisväärselt terveks. Sotsiaalne areng: -umbes 20-selt , toimub oma perekonnast lahkumine ja täiskasnu maailma astumine (Nn iseseisvasse ellu mineku aeg). -- individuaalsed eluplaanid "unelmad", on nägimus mida elult oodatakse. Sel ajal tehakse karjäärivalikuid ja arvatavasti heidetakse kõrvale, kuni lõpuks jõutatakse püsivate otsusteni. Seega: -kujutlused ja ideaalid põrkuvad kokku tegelikkusega -sisemiste kahtluste ja otsingute aeg -õpingute ja enese koha leidmise aeg 25. eluaasta paiku algab nn rahunemise aeg, TK ea õpingute I faasi lõpu algus, karjääriotsingute süvenemine. 30. kuni 40-44 ELUAASTAD Küps iga Periood, mis on tugevasti seotud enesemääratlemisega.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
rahvusest, vanusest, puude olemasolust ja usulisest või muust veendumusest ning seatakse igas lapsi puudutavas ettevõtmises alati esikohale lapse huvid; lapse heaolu ja areng on kindlustatud maksimaalselt soodsa kasvukeskkonna loomisega. Alameesmärkidena on esitatud järgmised eesmärgid (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse kaasatus otsuste tegemise protsessi on suurenenud; laste väärkohtlemine ning laste suhtes kasutatav vägivald on vähenenud; tagatud on abivajava lapse ja pere varajane märkamine ning nende abistamiseks õigeaegne sekkumine, proaktiivne lapse- ja perekeskne lähenemine lastekaitsetöös on kinnistatud. Uuringu eesmärk on põhjalikult hinnata, milline on eelnõus sätestatud lastekaitse meetmete ning erinevate haldustasandite kohustuste eeldatav mõju lapse õiguste ja heaolu tagamisele riigis tervikuna.
Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.
I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam). Karituse ja hüvituse terminites. 1. Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase
nende käitumisele · Televiisori vaatamine on suurim meedia kasutus kategooria laste ja nooukite hulgas postindustriaalsetes ühisondades. · TELEVIISORI VAATAMISE MÕJU lapsed vaataval väga palju televiisorit. Arvatavasti sõltub televisiooni mõju mitmest tegurist, nagu lapse vanus, sugu ja päritolu, aga ka saate olemus. Samuti on muretsetud, et televiisorist nähtav vägivald võib muuta lapsin agresiivsemaks ja et paljud saated protesteerivad stereotüüpseid kuvandeid soorollidest või rahvusvähemusest. · TELESAATED KUI SOTSIAALSETE STEREOTÕÕPIDE ALIKAS teine televisiooniga seotud probleem on see, et saated võivad esistada stereotüüpse pildi tegelikkusest elust, mis võib põhjustada soovimatuid eelarvamusi. Need võivad olla näiteks naiserollide etniliste
üldised õpiraskused, nt lugemisoskus kuna seda on vaja kõikides ainetes. Kui laps on hädas lugemisega, jääb hätta ka teistes ainetes kus vaja lugeda. Üldised õpiraskused Probleemsed on: o Tunnetusprotsessid, eriti metavõimed (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu). Jääb hätta infotöötluses ja sellele baseerub akadeemiline haridus. o Motivatsioon sõltub keskkonnast ja õpetamisest. Jõukohasel tegevusel motivatsioon ei kao. Kaob kui lapselt oodatakse enamat, milleks ta võimeline on. o Emotsioonid kui õppimine käib üle jõu tekivad emotsioonide probleemid Häiritud on õppimisprotsess tervikuna. Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega. Lapsed saavad hakkama õppides eritingimustes. Kognitiivsed probleemid Puudutavad ka intellektipuudega lapsi, väljenduvad seal raskemalt. Raskema intellektipuude korral peab arendama taju. Kergema intellektipuudega avalduvad raskused reeglina koolis.
äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24 Samas on viktimisatsiooni probleemid eriti aktuaalsed. Nende õige lahendamine koos teiste ühiskonna ees seisvate sotsiaalsete ülesannetega soodustab efektiivsemat võitlust kuritegevusega. 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.25 Rohked uurimused laste ja noorukite psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas tõestavad veenvalt seda, et lapseea psühholoogilised traumad avaldavad tugevat mõju inimese kogu järgnevale elule, tema iseloomu kujunemisele, psüühilisele ja füüsilisele tervisele, ühiskonnas hakkamasaamisele.26
annaabi.ee 
