Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatuse võim ja võimetus ( kokkuvõte)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridusdus, kasvatusest, väärtuslik, dialoog, kasvatustegelikkus, tunnetuse, eneses, paradigma, huvist, hermeneutika, eneste, sooritamine, saavutatakse, saatja, vastuvõtja, oletus, tiiu, kuurme, esseed, ühiste, kaante, ilminguid, juttu, iseendaga, ümberringi, paratamatus, lastud, tajuda, huvitab, seovad, filosoofiaga, dialoogisEesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on kasvatuse eesmmärgid? Füüsiline olemus - meeltega tajutav; inimese suhe oma kehasse; lasta ja täiskasvanud inimese
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühiskonna mitmekülgsemaks muutmisega
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi. Lapse ainukordsed vajadused ja huvid on pedagoogile alati ühevõrra tähtsad. (Hytönen, 1999). Eestis: Johannes Käis - pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Lapsekeskse kasvatuse juured: Jean Jacques Rousseau (1712-1778) "Man is born free but everywhere is in chains" Genfis Lapsekeskse kasvatuse põhimõtted esitas Rousseau teoses Emile ehk Kasvatusest (1762) · lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära · lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem · õpetuse loomulikkus Rousseau panus · Kiriku poolt rõhutatud patususe idee asemel astub Rousseau välja mõttega, et inimene on loomupäraselt HEA · Valitsevate klasside kriitika. Noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi · Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nim
ole teadus. Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute loodud kasvukeskkond. ,,Õpetajate sõnakasutuse uuringud on näidanud, et valdavalt tuletatakse lastele meelde piiranguid, nende ebapiisavust, vigu ja kohustusi, seega sooritusi, milleks on taandunud tänapäeva koolipedagoogika." ,,Tasub uurida, kui paljud teevad referaati Peeter Suurest huvist ajaloo vastu ja õpivad Newtonit õilsas kannatamatuses saada teada looduse saladusi. Ehk kas leidub Eestis koolilõpetajat, kes läheb kirjandi riigieksamile soovist oma esseistivõimeid proovile panna." ,,Haridusse pühitsetud haridusbojaaridele on jumal andnud nii palju mõistust, et nad olulistes küsimustes kasvatusteadlastega tihtipeale nõu pidama ei vaevu." Kas maa võib teada, miks tal on janu?
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang
vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida
eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest
Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee, inimpotentsiaali korrastamise ja kujundamise mehhanism, sotsialiseerumise süsteem. Väärtuslik on vaid kvaliteetne üldharidus. Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks. Vastavalt on muutunud ja muutuvad ühiskonnas nii avalikud kui ka latentsed eesmärgid, tegutsemise printsiibid ja kriteeriumid. Haridus ei ole see, mida õppekava ette näeb. Haridus ei ole õppekavaga ette nähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toetus.........................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi uut teada
· XI-XIII saj. keskpaigani kestab rüütlikasvatuse õitseaeg · XIII saj. keskpaigast kuni XVI sajandini on tegemist juba linliku kodaniku kasvatusega. Üks suuremaid kasvatavaid tegureid keskaja ühiskonnas on see Jumala kõikenägev silm. Keskaeg väärtustas tööd. Töö on vahend, mis viib lunastuseni ja annab pääsemise. Oluline osa keskaegse inimese maailmanägemises ja seega lapse kasvukeskkonnas oli imel. Kindel osa tema käitumisest ja kasvatusest oli püüda leida võimalus Jumalaga kokku leppida. Kasvatus oli perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid- lugemise ja kirjutamise. Keskaja teadlased uskusid kasvatuse jõusse. Õpetlased püüdsid leida seoseid ea ja temperamentide muutuste vahel. Kekskajal oli levinud arusaam, et lapse kasvatamine peab algama varakult. Kasvatust tuleb alustada mänguliselt.
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Wald
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitme
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Kui tavapäraselt arenevad lapsed muutuvad aina sotsiaalsemaks esimeste eluaastate jooksul, siis võrdluseks autistlikud lapsed toetuvad üha enam ainult iseendale ja eristuvad oma erineva käitumisega teiste seast (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Lisaks alates teisest ja kolmandast eluaastast autistlikud lapsed jätkavad oskuste defitsiidi välja näitamist pilkkontaktis, emotsioonide välja näitamises, tähelepanus ja püsivuses, suhtlemisoskustes, sidet kõne ja nägudega ja huvist jagada oma huvisid ja tundeid, mis iseloomustavad nende arengut (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Seetõttu on alternatiivpedagoogika kui meetod autistlikule lapsele vajalik, mille abil muudetakse keskkond toetavaks ja temale vajaliku kindluse ja võimalike huvipakkuvaid tegevusi pakkuvaks. Samas aidates arendada püsivust ja tähelepanu läbi erinevate materjalidega töötamisega ja tehes seda kindla päevakava järgi nagu seda on waldorfpedagoogikas päeva,
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Raamat tutvustab suundi ja muutusi, mis viimase nelja aastakümne jooksul on mõjutanud lääne pedagoogika arengut lapsekesksuse suunas. Näiteks Aukusti Salo(1887-1951) pidas oluliseks hoopis ühtset õppekava. Ja arvas, et õppimine meeldib lapsele siis, kui seal sisaldub mingi mängulaadne tegevus. Nii Salo kui ka John Dewey(1859-1952) hoiatavad õpetajaid aga liigse passiivsuse eest. Üks näide lapsekesksest kasvatusest on raamat ,,Summerhill" , mille on kirjutanud Alexander Sutherland Neill(1883-1973). Summerhilli põhimõteteks kujunesid vabadus ja omavalitsus. Summerhilli koolis oli õppimine vabatahtlik. Neill suutis oma kooli töös hoida aastakümneid. Ka Inglise kooliinspektsioon ja haridusministeerium pooldasid ja hindasid Neilli õppeasutust. II Maailmasõja ajal sai Inglise põhikoolides alguse mitteformaalne kasvatus
Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järe
Tegemist on kompleksete meetoditega, milles on ühendatud erinevate meetodite (vaatlus, vestlus, demonstratsioon jne) fragmendid. Nõustamine - ülevaate andmine võimalustest valiku tegemisel sh ressursside hindamisel. Osakoormusega õpe - õppur täidab aastas vähem kui 75% nimetatud perioodiks õppekavaga ette nähtud mahust. Paradigma - püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigma on uskumuste, vaadete, tõekspidamiste süsteem, millest inimene ei pruugi ise teadlik ollagi, kuid selle alusel võtab ta vastu, tõlgendab, hindab õigeks- valeks, võimalikuks-võimatuks informatsiooni, fakte, sündmusi jne. Paradigmat ei valita. Paradigma vahetus on äärmiselt vaevaline kui üldse võimalik. Paradigma vahetub revolutsiooniliselt või lihtsalt sureb eelmine põlvkond oma maailmanägemusega välja.
samuraide omast. Samurai kasvatus ja ettevalmistus Eurooplasi on samuraide vastuvaidlematu ja täielik kuuletumine oma isandale hämmastanud sellepärast, et niisugune allumine oli täielikult teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust karistuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. Jaapanlaste arusaam aust ja eneseväärikusest on vapustavad ning viisakus ja kõlbelisus räägivad heast kasvatusest. 12. sajandiks kujunesid võimsad samuraiperekonnad ja klannid ning sõjapraktika kõrval olid kujunenud ka moraalsed printsiibid, mis toetusid eelkõige aule, vaprusele, kohusetundele, peremehetruudusele. 13. sajandi jooksul lihviti, täiendati ja täpsustati samuraide moraali kanoonilisi väärtusi, mis ühendasid endas nii sintoismi, budismi, taoismi kui ka konfutsianismi õpetusi. Samurai kasvatuses peeti kõige olulisemaks iseloomu kasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 2.1.1Individuaalsuse pr
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi.......................................
Vahetu suhtlemine 2. Vahendatud suhtlemine Interpersonaalne suhtlemine. Suhtlemine, kus isik on otseselt seotud teate edasiandmisega ja saamisega. See on düaadiline (2 inimese vahel) ja suhtlemine väiksetes gruppides. Võib olla nii formaalne kui mitteformaalne. Erinevus suhtlejate arvus. Väike grupp intiimsus, osalus, rahuldus on madalam kui düaadi suhltuses. Ka mitteverbaalne suhtlemine, paralingvistika, kuulamine, küsimsute küsimine, ümbersõnastamine, läbirääkimised, dialoog... Intervjuu on düaadiline suhlusprotsess, millel on eelnevalt ette kavandatud eesmärk ning mis puudutab küsimuste küsimist ja neile vastamist ehk dialoogi, kus üks inimene suunab vestlust esitades rea küsimusi. Spetsiifiline suhtlusvorm, mida kasutavad sotsiaalpedagoogid. Intervjuu kaudu saab infot, saab ka infot anda, veenmine, probleemi lahendamine, nõustamine... Kriitikat esitatakse alternatiivina paljud konfliktid jäävad tulemata. Otsest kriitikat ei tehta.
1) Kasvatuses aidatakse määrata lapse potentsiaalseid isiksuseomadusi ja teid puudustest vabanemiseks; 2) Kasvatuses väärtustatakse lapse reaalseid, potentsiaalseid isiksuseomadusi ja puudusi kompenseerivaid omadusi; st lastele kindlustatakse teave sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest. 15.märts Väärtuste internaliseerimine kasvatuses Afektiivne aspekt kasvatusest ehk kasvatuse väärtushinnanguline alus. Sisuliselt on see internaliseerimise protsess. Kasvatuse eesmärgid liigitatakse 1)kognitiivseteks (teadmised) 2)psühhomotoorseteks (tegevus) ja 3) afektiivseteks Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga
struktuuri asendamist teisega, mis pole sellega ühitatav. Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamise tehnikatest, mille teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust. Normaalteadlased artikuleerivad ja arendavad paradigmat, püüdes seletada tegeliku maailma aspekte, mis ilmnevad katsetulemustena. Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
juurde. Loodusel iseenesest ei ole meie esibanemate jaos olnud mingisugust väärtust. See on pakkunud vaid huvi ekspluateerimise eesmärgil ja inimese huvid on olnud alati esikohal. Tänapäeva arusaam turismist ei olegi nii erinev vanavanaemade aegsestning õuesõppe pedagoogilisest vaatepunktist on oluline, et turistid ei otsinud eelkõige otseselt vaba ja metsikut loodust, vaid uut ja maalilist kultuurimaastikku. Idee, et loodus võib olla väärtuslik ja huvitav, kerkis suuremas ulatuses esile 20.sjandi algul. Turismi näol on tegemist paljulubava edasiminekuga, mis võib viia järjest suurema osa looduse säilitamise ja kaitsmiseni. Samas aga nõuab turism tihtipeale teatavat looduse ümbrkujundamist, et inimesi sinna meelitada. Inimese loodushuvi hakkab ärkama, loodusesse minek on tehtud inimestele lihtsamaks (matkarajad, rahvuspargid jmt). Mida rohkem inimesi
vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal seejuures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene on oma olemuselt hea, aga ühiskond on teda rikkunud. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga. Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse. Sageli kõneldakse valmis mehest; vaadelgem ometi kord ka valmis last see on meile uus näidend. Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad meesteks; lastel on omapärane viis näha, mõelda, tunda. Lapseiga on mõistuse uneaeg. Esimesed võimed mis lapses arenevad, on meeled. Ta näeb, kuuleb, maitseb ja nuusutab peaaegu sama hästi kui täiskasvanu
annaabi.ee 
