Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatus – kunst või teadus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, kasvatusprotsess, uurimisobjekt, lapsevanemad, annika, humanitaarained, kursus, esmalt, olemused, meisterlik, iseennast, arvamusi, puutub, noorema, õpetamine, väärtushinnanguid, terved, puhaste, asjas, uurima, väljaselgitamine, ennustamine, mõjutamine, koolipedagoogika, seisukohast, paljus, waldorfpedagoogika, harida, empiiria, analüüsimine.................................................................................10 Kasvatus kui protsess või kui tulemus...........................................................................................10 Kasvatus kui protsess.................................................................................................................10 Kasvatus kui tulemus, lõppseisund............................................................................................10 Kasvatus kui kunst.....................................................................................................................11 Kasvatus, õpetus ja koolitus...........................................................................................................11 Kool ja koolitus..........................................................................................................................11 Mõistete omavahelised suhted....................................................................
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Valdkonnad: · mina ja keskkond · keel ja kõne · matemaatika · kunst · muusika · liikumine · eesti keel kui teine keel Lõimimine: · õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika · valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest · lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuse ühendamine tervikuks ja seoste loomine valdkondades, valdkondade vahel ja tegevustes
Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological imagination on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. Mis on teadus? Ametlik definitsioon - Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik
Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit. Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele. Tähelepanu pööramine päevarütmile, tsükliõpetus soodustab kontsentratsiooni (keskendumist); harjutamine, eriti kunstialadel, toetab tahtekasvatust; elav sõna mõjutab tundeelu; unustamine on vajalik, see on teatud mõttes ,,seedimine". Steiner õpetajast: õpetamine on elav kunst õpetaja ja õpilase koosmõju. Teadmiste kontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse. S.H.Nohl (1879-1960). Oma aja silmapaistvam esindaja. Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohli jaoks oli esmatähtis
peab korjama. Émile on hea tervisega, tugev ning terve laps. Kes koormab end muredega nõrga ja haiglase kasvandikuga, see vahetab oma kasvatajakutse haigeravitseja teenistusega. Ma ei oska õpetada elama seda, kes ainult selle peale mõtleb, kuidas oma surma eemale peletada. Mina ei kutsu arsti ei enesele ega Émilile, olgu siis, kui ta nähtavas hädaohus viibib, sest halvimal juhul võib arst ta ju ainult surmata. Laps peab õppima haige olema, sest ta ei oska ju iseennast arstida. Kunst haige olla asendab arstimise ja viib sageli õnnelikumatele tagajärgedele see on ju looduse kunst. Inimese kasvatus algab juba tema sündimisega. Esimesed muljed, mis lapsed omandavad on välise ilmega. Ainult lõbu- ja noruaistingutele on nad vastuvõtlikud. Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada. Niipea kui laps hakkab eristama asju, on tähtis hoolsasti valid aneid, mida talle tahetakse näidata. Loomulikult huvitavad kõik uued asjad inimest
sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult. Väikesest peale õpetati aristokraatide lapsi sobivalt käituma. Samuraide allumine oma isandale oli teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust kartuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. INDIA Indialastel kujunes iidsetest aegadest traditsioon suhtuda loodusesse kui templisse. Kogu nende elu, ehitustegevus, müüdid, mõtlemine, kirjavara ja kunst on tihedalt loodusega läbi põimunud, õigemini on see kõik looduse jätk. Indialane toetub oma käitumises eelkõige müüdile. Ta meenutab igas oma käitumistavas, 21 rituaali täitmises, sugulusastme selgitamisel, töövõtte puhul, seega igal elujuhtumil kohast müüti, teisisõnu- hetkeolukorraga sobivat situatsiooni jumalate elust. India mütoloogia on rahva vaimse kultuuri dominant ja alus.
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. paremaks teha. Teaduslik mõtlemine on: Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusiLoodusteadus vs. Sotsiaalteadus ühe teooria piires, kontrollitav, päritolu on selge. Need Peamised erinevused nende kahe vahel on: tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda peaks püüdlema. uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. Institutsionaalne definitsioon-Teadus on see, mida -Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes teadus = institutsioon
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
Tähelepanu pööramine päevarütmile Tsükliõpetus soodustab kontsentratsiooni Harjutamine, eriti kunstialadel, toetab tahtekasvatust Elav sõna mõjutab tundeelu õpetaja hingestatus, juuresolek Unustamine on vajalik, see on teatud mõttes 'seedimine' Olulisel kohal töö temperamenditüüpidega. Inimesel olemas kõik need 4, täiskasvanutel üks domineerib, lastel veel ei ole näha, mis neil domineerib. Steiner õpetajast... Õpetamine on elav kunst õpetaja ja õpilase koosmõju. Teadmistekontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse. S. H. Nohl 1879-1960 Oma aja silmapaistvaim esindaja Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena v pedagoogika ühe valdkonnana Kuulsaim postulaat pedagoogilise suhte kontseptsioon taandas
Mungaordude (dominiiklased, jesuiidid) tegevus hariduse levitamisel: Dominiiklaste kloostrite juures tegutsesid koolid, mis olid mõeldud munkade ja nunnade ettevalmistamiseks (sisemine kool) ja linnarahvale (välimine kool). Jesuiidid taotlesid katoliku usu levikut kasvatuse/hariduse kaudu. 16. saj hakkasid asutama ladinakeelseid kesk- ja kõrgkoole. 17. saj. hakkasid tähelepanu pöörama ka lihtrahva harimisele, algkoolid. Olulisel kohal humanitaarained, õpilaste omavahelise võistlemise innustamine, kehalised harjutused, piiritu kuulekus ja käitumise range valvamine. Kehaline kasvatus keskajal. Germaanlaste sõjalis-kehaline kasvatus: jooksmised, hüpped, visked-heited, ratsutamine, ujumine, mõõgavõitlus, maadlus ja vb ka suusatamine ja uisutamine. Rüütlikasvatus: seisuselt kõrgema feodaali õukonnas kujundati välja rüütlile vajalikud oskused. Kuni 7aasta vanuseni kasvati poisse kodus;
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. Luges sisemine ja vaimne kontroll. Ideed romantismist: Kunsti idee on originaalsus Kunsti pole vaja millekski praktiliseks - idee kunsti kasutamisest, et kunsti pole vaja. Kunst on olemas, kuid kunst on kasutu. Kunst elas argilisusest kõrgemal. Kultuuri ja kunsti nähtused pidid valitsema arglisuse üle. Rahvas on romantismis teatud kollektiivse puhtuse sümbol. Tsivilisatsioon (kultuur siis? vist mitte) hävitab selle puhtuse. Inimene on algselt puhas romantismiideede järgi (pärispatukontseptsiooni vastand). Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja
lahendustena müütilisele probleemile. Müütiline probleem on probleem, mis on ühel või teisel viisil esitatud vastandite kaudu. Jumal alustas maailma loomist vastanditest: taevas-maa, valgus-pimedus, naine-mees, hea- kuri. Protsessid, mis vastandites mõtlemist toetavad, kajastuvad religioonis väga tihti(binaarse opositsiooni teooria). Müütide kohta rohkem Armstrongi raamatus kohustuslikus kirjanduses. Struktuuri poolest on müüdid taandatavad väga lihtsale raamistikule: esmalt fokuseeritakse kuulaja tähelepanu mõnele kesksele eksitesiaalsele murele (nt maailma loomine, kurjuse teke). Seejärel raamistatakse see probleem näivalt lepitamatute vastandite paariks (nt kangelane ja koletis, jumalad ja inimesed, elu ja surm). Lõpuks lepitab need vastandid viisil, mis aitab leevendaa inimlikku eksistentsiaalset ängi. Müütilise probleemi lahendust peetakse kogemuslikuks. Sellest ei pruugita ratsionaalselt arugi saada, aga see
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul:
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Esteetika olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik kuidas mina kunstnik asja näen/teen;
Augustinuse aja rooma klassitsismi kajastus Ei ole süstemaatiline käsitlus, vaid hüplikum tekst, mis sisaldab ka erinevaid mõttemänge. - Keskaeg Poeesia teenib Jumala ülistust. Keskaja kirjandus erineb oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks. Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt
Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja
saavutamiseks, 6) resultaat see, mis tegevusakti lõpuks välja tuleb. On oluline erinevus, kas resultaat langeb seatud eesmärgiga kokku või mitte; s.o kas tegevusakt oli edukas ja millisel määral. Iga tegevusakti koostisosiste parima seostamisega juhtimisega püütakse saavutada tegevuse edukust ja efektiivsust. Juhtimine üldisel kujul on seega mistahes tegevuse komponentide seostamise kunst? teadus? mäng? tegevuse tõhususe seisukohalt. Tegevuse eripära määravad kõige rohkem eesmärgid, mis seatakse ja ka täidetakse. Igasuguse keerulise tegevuse, poliitika sealhulgas, analüüsimine muutub toodud skeemi alusel hõlpsamaks. Üsna sageli määratletakse poliitikat kui avalikke asju (public affairs), mis puudutavad kollektiivset elu elava ühiskonna kõiki liikmeid. Tõesti, poliitika puudutab ühiskonna kõiki
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad.........................................................................................
Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid
potentsiaali; näha end projektide ülesehitajana ning kogu kooli ettevõtmise osalistena; arendada oma võimeid ja huvi; suhelda teistega, teada, et nende privaatsust ja identiteeti hinnatakse. (Rinaldi 2006, 87, 171). 21 2. EMPIIRILINE UURIMUS 2.1. Uurimuse meetod Et saada taustaandmeid ning sisendit kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks Eestis, viidi bakalaureusetöö raames esmalt läbi empiiriline uurimus I. Selle raames uuriti kolme Euroopa ökoküla lasteaeda ning kolme Eesti organisatsiooni või lasteaeda, mis teevad vanematega teadlikku koostööd ja juhivad erilist tähelepanu jätkusuutliku eluviisi õpetamisele. (Vt lisa 5, valimi tutvustus). Kõikjal viidi läbi vaatlused eelnevalt väljatöötatud vaatluslehtede põhjal ning struktureerimata intervjuud. (Vt Lisa 1-4). Vaatluse kasuks otsustati, kuna vastavalt
sinna ei kuulu). FILOSOOFIA JA MUU I Filosoofia ja filosoofia ajalugu Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul. Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt, erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased. Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist
annaabi.ee 
