Ehitiste tuleohutusnõuded (0)

1 Hindamata

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Ehitiste tuleohutusnõuded
Juhendaja : Andres Aruväli
Õpilane: Marelle Laiv
Väimela 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Olulised tuleohutusnõuded 4
Ehitusmaterjalid ja põlemine 5
Tulekahju ja selle ohu vältimine 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus.
Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu.

Olulised tuleohutusnõuded

Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral:

säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime
on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud
on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud
on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud
on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda
on võimalik inimesi ehitisest evakueerida
on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega

Need olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.

Ehitusmaterjalid ja põlemine

Ehitusmaterjalide tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris.
Sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi liigitatakse:

tulekindlateks t°s > 1580 °C,
raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C,
kergelt sulavad t°s

Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad:

tavalised tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C
kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C
üli-tulekindlad t°s > 2000 °C

Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav on näiteks pottsepa savidest tooted (keraamilised plaadid , kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv , klaas, tellis , betoon ). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud , kummid) .
Materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:
1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi , mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).
2. Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga.
3. Põlevad - on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad, ning hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne.
Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta.
Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse.

Tulekahju ja selle ohu vältimine

Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht .
Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis.
Ehitistes , mis kuuluvad I–V kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume.
Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Ehitise tuleohutuse määravad ära ehitise kasutamise otstarve, korruste arv, pindala jne. Enne hoone ehitamist tuleb mõelda tuleohutusele, et hiljem vältida probleeme. Väga kulukas on hiljem hoonele paigaldada tuleohutusseadmeid.

Kasutatud allikad

http://www.tja.ee/tuleohutuse-nouded (05.11.2013)
http://www.pkpk.ee/failid/oppematerjalid/ehitusfyysika/Konspekt_tuleohutus.pdf (05.11.2013)
https://www.riigiteataja.ee/akt/12866223 (05.11.2013)

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marellelaiv Õppematerjali autor

Ehitiste tuleohutusnõuded Ehitis tuleohutusnõuded Olulised tuleohutusnõuded Ehitusmaterjalid ja põlemine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitise tuleohutusnõuded

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehitise tuleohutusnõuded Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.34 Tulekindlus lk.5 Olulised tuleohutusnõuded lk.6 Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10

Ehitus

pdf

Konspekt tuleohutus

Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine. Klaasvill-tooted -sulamistemperatuur 600 oC, sõltub sideainest Kivivilltooted Partek kivivill-tooted kasutamine kuni sulamiseni 1100 oC Põlemine (Allikas: Ehitiste tuleohutus osa 1. EPN 10.1 Üldeeskiri Abimaterjal (ET-2 0109- 0306) Märkus: EPN 10.1 on küll asendatud (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315; vt. ptk.11.3), kuid abimaterjal on kasutusel. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsioonisaaduste temperatuuri järsk tõus ja tavaliselt ka valguskiirgus. Kui oksüdeerijaks on hapnik, siis tekivad põleva lähteaine koostiselementide oksiidid.

Ohutusõpetus

doc

Tuleohutus

Ehitusfüüsika

docx

Ehitise tuleohutusreeglid

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende

Ehitus alused

docx

EHITISTE TULEOHUTUSNÕUDED

piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes viibivatele inimestele isikuturvalisuse ja, mõistlikkuse piirides, ka ehitises asuva vara kaitse tuleõnnetuse puhul. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju

Ehituskorraldus

docx

Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.

kemikaalid, elekter) · juhatama elektri peakilbini, tuletõrjepumbaruumini, suitsueemaldussüsteemi puldini · andma lühiülevaate eelneva tegevuse kohta tulekahju puhkemise hetkest alates · teatama esimeses järjekorras päästmist vajava vara asukohad · olema pidevalt kättesaadaval päästetööde juhile objekti kohta lisainformatsiooni andmiseks · · · Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded · Vastu võetud 27.10.2004 nr 315 RT I 2004, 75, 525 jõustumine 01.01.2005 · Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 20.09.2007 RT I 2007, 53, 357 01.10.2007 · Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel. · 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale

Keskkond

docx

Puit - Viimistlus

meeste ja naiste paljunemisorganite talituse või paljunemisvõime häired  Keskkonnaohtlikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis keskkonda sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust . § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida;

Materjaliõpetus

pdf

Ehitusmaterjalide üldomadused

Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G    ...( g / cm 3 ), kus V  - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G  0   ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega  > 0, täiesti tihedatel materjalidel  = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puisteti

Ehitus

Rohkem sarnaseid