ja kasutamise kord“ ning „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ alusel. 1/18 Kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata, varustatakse töötajad isikukaitsevahenditega. Vastavalt „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ määratlusele liigitatakse isikukaitsevahendid ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi. I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mis on ette nähtud nõrga ohuteguri mõju eest ohutuks ja õigeaegseks kaitsmiseks. Siia kuuluvad isikukaitsevahendid, mis kaitsevad: 1) mehaanilise toime eest keha pinnale (töökindad jmt); 2) nõrga toimega puhastusvahendite eest, mille mõju möödub kiiresti (kaitsekindad tööks pesu- ja puhastusainete lahjendatud lahustega);
6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi; 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks; 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega; 4. Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele,
vastav seadus on koostatud mõistlikult ning nende nõuete elluviimine on olnud Eestis edukas ja kasulik. Mõningane mure on regulatsioonide liigse karmuse üle. Nimelt ei ole kaugeltki alati majanduslik mõistlik ja võimalik minimeerida kõiki terviseohte. Veider on olukord, kus ainsaks töötajaks on tööandja, kes on siis kohustatud tagama enda isikliku ohutuse mitte vastavalt enda heakspidamise, vaid regulatsiooni alusel. 4. Directive 89/656/EEC Isikukaitsevahendid on väga olulised asjad, kui töötaja peab kokku puutuma erinevate ohtudega. Tööandjal on kohustus tagada töötajatele isiklikud isikukaitsevahendid või tegema kindlaks, et jagamisel ei teki tervise- või hügieeniprobleeme. Lisaks vastutab tööandja nende korrasoleku eest ning koolitab vastavalt vajadusele töötajaid, et nende kasutamisel vigu ei tekiks. See direktiiv on kajastatud ka Eesti seadusandluses. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4
LAOMAJANDUSE SEADMED JA TÖÖOHUTUS 1. Sagetasemad rikked ja põhjused , mis lühendavad akumulaatorite kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid