ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III astme kohus - riigikohus ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb eelnevalt läbida esimesed kaks kohtuastet. Kõige üldisemalt võttes on kohtunik õigusemõistja mitte karistaja. Kohtunik peab lähtuma faktidest, mitte oma põhimõtetest ning mõistma kohut seaduse järgi. Kuna kohtunik teeb oma tööd nii nagu see on ette nähtud, siis õigusmõistmisse pole kellegil õigus sekkuda. Kui ei soovita saada karistust siis tuleb elada heade kavatustega nagu on "Viimsest reliikviast" kuulsaks saanud lause: " Iga mees on
arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Kohtud: Kohtu eesmärk on kaitsta inimese õigusi ja õigusriiki Eesti kohtusüsteem 4 maakohust (Harju, pärnu, Tartu, Viru), 2 halduskohust( Tallinn, Tartu) esimese astme kohud, 2 ringkonnakohust( Tallinn, Tartu) - apellatsioonikohtud, Riigikohus Tartu. - kassatsioonikohus Kohtunike täiskogu ülesanded: arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimustega ; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahedamise Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; kinnitab kohtunike eetikakoodeksi Kohtu üldkogu ülesanded: kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; annab justiitsministeeriumile
seisundi sätestab seadus. Lisaks halduskohtule lubab PS ka muude erikohtute loomist (§148 lg 2). Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja ühest riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud ning Tartus asuv Rigikohus kassatsioonikohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse.
Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus. Eesti kohtusüsteem I Maa ja halduskohtud maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu. II Ringkonnkohtud (3 tk: Tallinn, Tartu, Viru) on apellatsioonikohtud, kuhu saab edasi kaevata I astme kohtu otsuseid. III Riigikohus (Tartus) 1) On kassatsioonikohus, otsuseid vaadatakse läbi olemasoleva materjali põhjal, uut uurimist ei toimu. Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist. 2) On konstitutsioonilise järelevalve kohus Kohtusüsteemi ülesanded: Õiguskorra ja kodanikuõiguste kaitse Seaduste põhiseadusele vastavuse järelevalve Võimude tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine Kohtunik eluaegne amet Advokaat kaitsja Prokurör riiklik süüdistaja
III Riigikohus Jõhvi vald 13 000 elanikku Rae vald 12 000 elanikku Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku. · Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve. · Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu
III aste. Riigikohus Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse. Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Kas täidetakse põhiseadust 2. Milles avaldub kohtuvõimu sõltumatus? Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevyses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 3. Riigikohtu ülesanded? Ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust Kassatsioonikohus 4. Kuidas mõistad väljendit „õiglane kohtupidamine“? Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia sedusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse Igal ühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures Kohtuistungid on avalikud Kohtuotsust kuulutatakse avalikult Igal ühel on õigus kohtu otsus edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. 5. Mis on prokuratuur? Selle ülesanded? Millise ministeeriumi alluvusse kuulub?
võim oma ülesandeks lahendada eraisikute vahelisi tsiviilõiguslikke tülisid. Tsiviilprotsessi üheks iseloomulikumaks jooneks Rooma õiguses oli tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadium - in iure ja in iudicio. Tänasel päeval on selline tsiviilprotsessi jaotus kadunud ja on asemel on tulnud kohtuastmed I astme kohus ehk maakohus, II astme kohus ehk apellatsioonikohus ja kõrgeima astme kohus ehk kassatsioonikohus ehk Riigikohus. Gaiuse Institutsioonid omasid sedavõrd suurt tähtsust ja et olid kasutusel üldtunnustatud õpikuna ka veel 6 sajandil ja seetõttu said aluseks Justinianuse Institutsioonide koostamisel. Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks ongi aga just Justinianuse kodifitseerimiskava, mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad.9 3. Corpus Iuris Civilis (Tsiviilõiguse kogumik)
Eeluurimiskohtunikule, kes kaebaja politseiaresti lõppemise järel üle kuulas, oli kaebaja suuliselt kurtnud halba kohtlemist. 29. märtsil 1983 esitas kaebaja kriminaalkorras kaebuse tundmatute isikute vastu ja nõudis tsiviilhagi kaudu hüvitust. Mitu meditsiinieksperti, kes olid kaebaja läbi vaadanud, tuvastasid mitmesuguseid väiksemaid vigastusi. 24. juunil ja 1. juulil 1983 kuulas eeluurimiskohtunik kaebaja seoses nende kaebustega üle. 20. märtsil 1985 tunnistas kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist määras Bordeaux' apellatsioonikohtu süüdistuskoda 3. novembril 1987 asja täiendava uurimise, kuid 12. juulil 1988 kinnitas lõpuks eeluurimiskohtuniku otsuse asja lõpetamise kohta. Kassatsioonikohus jättis edasikaebuse 6
*Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. *Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine;
apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
Ius commune: Euroopa ühise õiguskultuuri alus Hõimud ja rahvusriigid Kõige selgemaks illustratsiooniks ühtsest õigussüsteemist 19. sajandil võib pidada Prantsusmaad. Eraõigus põhines ühel tsiviilkoodil, mis asendas kõiki teisi norme ja oli kehtiv terves riigis. Oli ainult üks õigusasutuste süsteem, mis oli tihedalt kohtrollitud Haridusministeeriumi poolt. Oli ainult üks õiguse osakond, mis asendas kohtuid ja üks kassatsioonikohus, mis reguleeris normide tõlgendamist. Süsteem oli suletud, sest väljaspool Prantsusmaad polnud kõrgematele kohtutele võimalik apelleerida. ,,Kodanikud olid kinni" enda ,,iseseisvas" riigis (Caenegem 2004, lk 22). Enne ius commune levikut elasid eurooplased hõimuõiguste all, mis sidus ühise päritoluga inimesi, mitte mingil maa-alal elavaid inimesi. Kui rahvas muutus rohkem paikseks, siis muutus ka õigus regionaalseks. Alates 12. sajandist oli erinevaid õigussüsteeme nii palju,
5 Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 1.3 Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina,
astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond- mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond- jaguneb 4-ks:
astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond - mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond - jaguneb 4-ks:
(kriminaalhooldus, äriühingute registreerimine). Kohtusüsteemi raking - kohtute struktureeritud süsteem, kus üksikud kohtud on üksteise suhtes funktsionaalses, koordineeritud, subordineeritud või harukondlikus seotuses. Kohtud: 1) Astmetud - üks kohus; 2) Astmelised - a) kaheastmeline e. revisjoniastme kohus b) mitmeastmeline - (subordinatsiooni suhe) kõrgeim aste kassatsioonikohus, temale allub apellatsiooni kohus, madalaim allastme kohus; Apellatsioonikohus otsustab sisuliselt ise, võib saata tagasi allastme kohtule uues koosseisus. Kassatsioon on apellatsiooni läbivaatamine. Otsus tühistatakse ja saadetakse allastme kohtule uues koosseisus tagasi või ei. Sisu osas ei otsustata. Toimub teistmismenetlus. Võib parandada alamaastme kohtute kohtuvigu: 1) Koosseisu alusel a) ainuisikulised b) kollegiaalsed
(Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär Kohtunik vabastatakse ametist: Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve on 67 aastat. 1) kohtuniku enda soovil kohus. Kohtunikuks võib nimetada Eesti 2) vanuse tõttu Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu kodaniku, kes: 3) ametisse sobimatuse tõttu pädevuses on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal kolme aasta jooksul pärast
Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole
levalve (KS § 100). On leitud, et ka Euroopa Liidu tasandil tuleks kohtuhalduse küsimusi arutada senisest tõhusamalt. Kohtureformid on ühest küljest liikmesriikide siseküsimus, ent Euroopa Liit võiks siin kehtestada teatavad miinimumstandardid. Juba aruannetegi koostamine annab olulise panuse ühtsesse arengusse. Väljatöötatud standarditest kõrvalekaldumist peaks liikmesriik suutma veenvalt põhjendada.*19 Init- siatiivi on haaranud Prantsuse kassatsioonikohus, kes Euroopa Liidu kõrgemate üldkohtute presiden- tide ühenduse*20 raames korraldas 2005. aasta lõpus prantsuse keelt kõnelevate riikide seas uuringu kohtunike kriminaal-, tsiviil- ja distsiplinaarvastutuse teemadel ning plaanib sel teemal aruande esita- da ühenduse nõupidamisel käesoleva aasta juunis. 12 Kohtute seaduse eelnõu seletuskirja p 3.13. Arvutivõrgus: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=003674649&login= proov&password=&system=ems&server=ragne1 (28
Ringkonnakohtu esimees Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast viieks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus ja asub Tartus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud
Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel
VÄÄRTUS)*TÖÖ EEST KOKKULEPITUD TASU Töötasu alandamise korral ei tohi töötasu alandada ulatuses, mille töötaja oma kohustuse rikkumise heastas. Eesti kohutusüsteem Eesti kohtukorraldus: EV kohus on kolmeastmeline: 1. I aste maakohtud ja halduskohtud a.)Pärnu maakohus b.)Tallinna halduskohus ... 2. II aste ringkonnakohtud (arutavad tsiviilasju appellatsioonikohtuna) a.) Tallinna b.) Tartu 3. III aste EV Riigikohus(kassatsioonikohus) Karistusõigus: Karistusõigus õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning määrab kindlaks karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusseadustik(KaS) jõustus 1. sept. 2002. Karistusõigus näeb ette karistused nii kuritegude kui ka väärtegude eest. KaS kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik
kaebus kõrgemale. - Suspensiivsed ja mittesuspensiivsed – suspensiivne on selline kaebus, mis peatab vaidlustatud lahendi täitmise. Põhimõtteliselt on mõistlik, kui kaebetee on veel olemas, siis tuleb peatada täitmine ja kaevata. - Reformaatorlikud ja kassatoorsed – tinglik liigitus. Kriteeriumi põhimõte siin on selline: prantsuse kõrgeim instants ise käsi ei määri: kas kõik õige või kõik vale, tehke uuesti (kassatsioonikohus), reformaatorlik kohus teeb ka ise uue lahendi, selline ka Eesti RK. Menetluskaebe süsteem kriminaalasjades: - Süüdistuskohustusmenetlus (§§ 207-208) – kannatanu ja tema esindaja. 3-1-1-98-12: kas asi on pähjenamatult keerukamaks aetud? Kannatanu algne (SKM loomise aegne) määratlus KrMS § 37 lg 1 tekstis on alates 2013. a 16. jaanuarist oluliselt muutunud (paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi „arendusi“ nö positiviseerides) ja kõik
Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut: o Tallinna Ringkonnakohus o Tartu Ringkonnakohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: o põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; o kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; o teistmisavalduste läbivaatamine; o muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohus asub Tartus. Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler. Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus 2. astme kohus
apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste riigikohus kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
Tallinna Ringkonnakohus a.i. 1. astme kohtud a.i.1. Harju Maakohus a.i.2. Pärnu Maakohus a.i.3. Tallinna Halduskohus b. Tartu Ringkonnakohus b.i. 1. astme kohtud b.i.1. Tartu Maakohus b.i.2. Viru Maakohus b.i.3. Tartu Halduskohus 2) Kassatsioonikohus a. EV Riigikohus a.i. Riigikohtu üldkogu: a.i.1. Kriminaalkolleegium a.i.2. Põhiseaduslikkuse järelvalvekolleegium a.i.3. Tsiviilkolleegium a.i.4. Halduskolleegium Kohus toimib kohtukorralduse seaduse alusel. Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseadusega ja seadustega. 1. tasand:
94. PS järelevalve seos õigusriiklusega PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega. Õigusriigi tunnused on: Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 95. Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus? Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Põhiseaduslikkuse järelevalve ülesanded jaotuvad kolme gruppi: 1) normikontroll, 2) riigivõimusiseste konfliktide lahendamine ja 3) individuaalsete põhiseaduslike kaebuste lahendamine. 96. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata
94. PS järelevalve seos õigusriiklusega PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega. Õigusriigi tunnused on: Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 95. Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus? Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Põhiseaduslikkuse järelevalve ülesanded jaotuvad kolme gruppi: 1) normikontroll, 2) riigivõimusiseste konfliktide lahendamine ja 3) individuaalsete põhiseaduslike kaebuste lahendamine. 96. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele
Kohus on oma ulesannete täitmisel sõltumatu ka täidesaatvast ja seadusandlikust võimust. Eesti kohtususteemis ei ole eraldi konstitutsioonikohut. Kõrgema astme kohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ulesandeid täidab Riigikohus. Kohtute hierarhia Eesti kohtususteem on kolmeastmeline: esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud; teise astme kohtud on ringkonnakohtud (apellatsioonikohtud); kõrgeima astme kohus on Riigikohus (kassatsioonikohus). 45 Uldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on uhtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 98
Muud toimingud (nt kinnistusraamat, äriregister, abieluvararegister, pärimisregister). Halduskohtud on erikohtud (PS § 148) arutavad avalik-õiguslikke, eelkõige riigi ja erasubjektide vahelisi vaidlusi. Muud toimingud (loa andmine). Ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud (PS § 149 lg 2), mis vaatavad läbi I kohtuastmes juba lahendatud asju õiguslikust ja faktilisest küljest. Riigikohus on kassatsioonikohus, mis kontrollib apellatsioonikohtu lahendi õigsust üksnes õiguslikust küljest. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus (PS § 149 lg 3 teine lause). Riigikohtu otsused on madalamalseisvatele kohtutele kohustuslikud. 9.5. Kohtuniku staatus ning sotsiaalsed garantiid Kohtuniku ametisse nimetamine PS § 147,150 Avaliku konkursi alusel.
Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu pädevuses on: · põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; · kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; · teistmisavalduste läbivaatamine; · muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. · Riigikohtu lahendid on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel. Kõik Riigikohtu põhistatud lahendid avaldatakse Riigi Teataja III osas.
saab vaidlustada aga ainult põhiseaduslikkuse küsimust. Sellise süsteemi pluss on, et vähem tõenäoliseks muutub see, et Euroopa Inimõiguste kohus teeb isiku suhtes positiivse otsuses. Praegune Eesti põhiseadus võimaldaks Eestis kohaldada angloameerika süsteemi, sest § 15 annab igale kohtule võimaluse tunnistada õigusakt põhiseaduse vastaseks. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus ühtlasi kassatsioonikohus kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Viimasest formuleeringust ei tulene mingit vajadust moodustada Riigikohtus täiesti iseseisvat põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi tavalistest 15 kohtuasjadest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Eraldi kolleegiumi moodustamine võib olla otstarbekas
Halduskohtud tegelevad haldusasjadega (Tallinna ja Tartu halduskohtud) - Ringkonnakohtutest (vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus; ringkonnakohtunikke Tallinnas 29, Tartus 14) - Riigikohus (vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni (lad.k. ,,kehtetus, tühistamine") korras). Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus. Eesti Riigikohus pole tegelikult tühistamiskohus ehk Kassatsioonikohus (vaatab asju läbi ning teeb uue otsuse st Revisioonikohus (lad.k. ,,taasläbivaatamine") Riigikohus asub Tartus ja seal on 19 kohtunikku (tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium + ad hoc põhiseaduse järelvalve kollegium). Üldkogus kõik kolleegiumid koos. Erikohtud ja erakorralised kohtud (§148) - Erikohus nt liikluskohus, perekonnakohus, töövaidluskohus, riigihanke vaidlustuskomisjon (kohtu sarnane)
ja alama astme kohtule (uues koosseisus) uueks otsustamiseks saata. NB! Ümberkvalifitseerimine toimub siin üksnes juriidilisest aspektist - siin luuakse alus peamiselt apellatsiooniastme otsuste ümberotsustamiseks, aga ei otsustata ise ümber sisu osas. Erandlikult menetletakse kassatsiooni korras neid kohtulikke esimese kaebeinstantsi otsuseid, mis eriseaduse alusel on tunnistatud lõplikeks. Kassatsioonikohus võib parandada ka alama astme kohtute kohtuvigu. Õigusemõistmise obligatoorsuse all tuleb mõista kohtuvõimu subjektiivset õigust ja juriidilist kohustust tegeldagi õigusemõistmisega, kui see kord on tema monopoolne ülesanne. Kohus ei tohi ühelgi kaalutlusel (poliitiline; pragmaatiline) loobuda õigusemõistmise funktsioonist ja seda kellegagi jagama hakata. Kohtu sõltumatuse printsiip avaldub (ja peab olema tagatud) :
1) nähtus, kus antud riigi kohtute lahendid antud õiguserikkumise koosseisude lahendamisel osutuvad samadeks või äärmiselt lähedasteks, st tekiks justkui kasuistlik "norm" - seda on peetud pretsedendile lähedaseks olustikuks kontinentaalses süsteemis; 2)õiguse analoogia kohaldamine väga piiratud juhtudel; 35 3) olustik, kus kõrgeima astme kohus (eriti konstitutsioonikohus, aga ka kassatsioonikohus) on antud õiguserikkumise koosseisu eelnenud lahendi läbi (nii teistmise kui ka kohtuvigade paranduse) seotud järgneval samasugusel juhul probleemiga, et samade tehiolude puhul ei saa olla kahte erinevat ning seejuures konkureerivat (vastastikku välistavat) lahendit - ka seda peetakse pretsedendile sarnaseks olustikuks; 4) nähtusena subjektiivsel, inimese psüühika tasandil olustik, mille puhul üks kohtunik
02.2011, 3; 28.12.2011, 1). Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus on Eesti vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste (vastulaused) läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud
lubamatuks tunnistas ja otsuses tähelepanuta jättis. 17. Kriminaalmenetlusõigust ei rikuta, kui ringkonnakohus tunnistab süüdistatavat õigustavad ütlused ebausaldusväärseks, vaatamata sellele, et ringkonnakohus uurib neid tõendeid üksnes maakohtu istungi protokollidele tuginedes. 18. Apellatsiooniastmes esmakordselt süüdi tunnistatud isiku kaebeõigust ei piirata põhiseadusevastaselt - kassatsioonikohus ei saa küll faktilisi asjaolusid tuvastada, kuid saab kontrollida, et alamastme kohtud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. 19. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui avaldas üksnes maakohtu istungiprotokollid, üksikuid dokumentaalseid tõendeid eraldi avaldamata, ja pooled istungil sellisele avaldamisele vastu ei vaielnud. 20
annaabi.ee 
