Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas turumajanduses saab esineda sellist olukorda, kus on olemas nõudlus, aga puudub pakkumine?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, tellimine, igasse, tasuksEesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Esiteks mõistame turu all kauplemise kohta, mingit konkreetset paika: laadaplatsi, kaubamaja või väärpaberi börsi. See on turg paikses tähenduses. Teiseks vaadeldakse majandusteoorias turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Turul on kindlad koostisosad ja toimimise loogika. Et mõista turu toimimist, vaatleme tema koostisosi eraldi. Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on nõudlus, pakkumine ja hind. Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Nii saame rääkida turust, kui linnaturul müüakse õunu. Turg on ka kaupade vahendamine, aktsiatehingud või teenuste osutamine. TURG Kauba- ja teenuste Tootmistegurite turg turg
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel. Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina. Kuidas tekib nõudlus mingi kauba võiNõudluse teenuse järele? kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul
ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui
- Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta - Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
võimaldab keerukad majandusprotsessid taandada lihtsatele kõige olulisemate seoste süsteemile. Selliseid süsteeme nimetatakse majandusmudeliteks. Neid kasutades saab prognoosida majapidamiste, firmade ja kogu majanduse käitumist. Näiteks võib mudeliks pidada järgmist seost: valitsus tõstab majapidamiste maksukoormust, majapidamiste netosissetulekud langevad, vähenevad majapidamiste kulutused, väheneb nõudlus hüviste järele, firmad hakkavad vähem tootma, väheneb nõudlus tööjõu järele, tööpuudus kasvab. Selline verbaalloogiline mudel võimaldab prognoosida maksukoormuse kasvu mõju tööpuudusele. Kõige sagedamini kasutatakse majandusteaduses graafilisi (mis väljendavad erinevaid seoseid intuitiivselt) ja matemaatilisi (peamine meetod majandusteaduses ökonomeetriliste mudelite kõrval) mudeleid
); (2) Lähtumine tarbija hinnatajust (mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega); (3) Konkurentsikeskne (orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral). Toote juurutusfaasis kasutatakse kahte peamist strateegiat: (1) Turu koorimise strateegia korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Eelduseks on piisav nõudlus kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode ja/või konkurentide takistatud turule pääs. (2) Turuhõlvamise strateegia korral kasutatakse madalat alghinda. Luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise eeldused on hinnatundlik turg ning omahinna langus tootmismahu tõustes. Madal hind peab hoidma konkurente eemal. 13
Suureneb kui -Asenduskaupade hind tõuseb -Kaaskauba hind langeb -Sissetulek suureneb -Rahvaarv suureneb Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada.(õun vs pirn, buss vs rong) Riiklikult reguleeritav hind- kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda. Majandusmudel skeem, kus on ringlust püütud kajastada. Partnertehing on tehing, kus raha ei kasutata Hind on rahaline mõõde ja näitab mingi asja väärtust. Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada Turunõudlus Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Hinna elastsus Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis,
Hinnavõtja lepib turul kujunenud hinnaga ning otsustab kulude põhjal, kas ja kui palju sellise hinnaga hüvist toota. Sellisel juhul on tegemist täiskonkurentsi turuga. 2. Hinnakujundaja-tüüpi ettevõtlus: Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu mõjutamaks keskmist hinda. Sellisel juhul on tegemist mittetäieliku konkurentsi turuga. Täiskonkurents Turumajanduses leiavad nõudlus ja pakkumine parima lahenduse, kui selle osalised toimetavad täiskonkurentsi tingimustes valitsuse sekkumata. Täiskonkurentsi turustruktuuri iseloomustavad järgmised tingimused: · Turul on palju müüjaid ja ostjaid- ettevõtted toodavad sarnast kaupa ning pakkuvad oma tooteid turule, kus kõik firmad on hõivanud vaid tühise osa. Sellisel turul ei saa ükski isik või ettevõte turgu mõjutada. Turul kujuneb hind, mis näitab kõigile osalistele nõudluse ja
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F
Sellest tulenevalt sordimendi ülesehitus ettevõttes omab suurt tähtsust, samal ajal on ta väga tihedalt seotud ettevõtte tulude ja kuludega. Sordimendi ulatust defineeritakse mõistega laius ja sügavus. Laius näitab, kui palju kaubagruppe, sügavus näitab, kui palju on kaubagruppides erinevaid artikleid. Vahetus ja turg Turumajanduse kõige olulisem eeldus on vabaturg, kus kaupadena võivad esineda kõik hüved, millel on maksujõuline nõudlus. Ligipääs sinna on kaubapakkujal. Vahetus ongi siis tarviline tehing milles osaleb kaks või enam isikut või firmat. Vahendaja loovutab selle käigus midagi teisele, mile eest ta saab midagi vastu. Vahetustingimuste aluseks on vahetuse käigus saadud või loovutatud hüviste suhe. Seda võib käsitleda kui turu hinda. Eriti siis kui üks vahendaja saab sellest kasu. Turg ja vahetus soodustavadki kauba vahetust vastavalt nende väärtusele. Selle funktsiooni täitmisele
nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse tekke põhjused:1) turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks ega tule ressursside paigutamisega toime. 2)turukonkurentsi karmus. TURUMAJANDUS Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Turg- kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord Turg kui üldine majanduse süsteem. Turumajandus on majanduse korraldamise viis. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine ehk nõudlus, pakkumine, hind ja konkurents. Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid moodustavad aga turunõudluse. Pakkumine toimub pakkujate poolt ehk kauba tootjate ja müüjate poolt. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Kauba hind- rahasumma mille eest kaupa osta saab. Pakkuja jaoks on oluline kauba omahind (oleneb tootmise efektiivsusest), mis väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Kauba müügihind (oleneb nõudmisest, pakkumisest,
KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad
t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja. 7 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse olemus 8 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist. Hi d Hind 1. Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?? Il Ilmselt lt ostetakse t t k vähem. äh Võib Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma
Tööriistade kasutuselevõtt nihutab Madise tootmisvõimaluste rada väljapoole. Mida suurem on tööriistade tootmise osakaal, seda kaugemale nihkub tootmisvõimaluste rada. Esialgne nisu ja kanga tootmise vähendamine on tööriistade tootmise alternatiivkuluks. Joonis 2.2 Madise tööriistade tootmise võimalused 14 3. Nõudlus ja pakkumine 3.1. Nõudlus Nõutavaks koguseks on selline kaupade ja teenuste kogus, mida tarbijad kavatsevad osta antud perioodi jooksul olemasolevate hindade taseme juures. Nõudlus iseloomustab meie otsust oma soovide rahuldamise osas, sest soovid võivad olla piiramatud. Samuti ei saa öelda, et nõutav kogus oleks sama, mis on ostetav kogus. Kogust, mille inimesed tegelikkuses ostavad ja müüvad, nimetatakse kaubeldavaks koguseks. Mõnikord osutub nõutav kogus suuremaks olemasolevate kaupade ja teenuste hulgast
investeeringud on võrdsed tegelike investeeringutega, mis tagab tasakaalu ka majanduses. Kui aga firmadel näiteks ei õnnestu oma toodangut täies mahus realiseerida, siis nende laovarud suurenevad ning laovarude muutus > 0. Tulemuseks on, et planeeritud kulutused (st C + Ipl) on väiksemad nii tegelikest kulutustest kui ka SKP-st: SKP = C + S > C + Ipl. See saadab firmadele signaali, et nõudlus nende toodete järele on vähenenud ja nad vähendavad tootmist. Tagajärjeks on SKP langus (või kasvu pidurdumine) ja tööpuuduse kasv (vt joonis 5). Muutused laovarudes SKP Planeeritud SKP kulutused Joonis 5. SKP ja planeeritud kulutused
uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus. · Majandusmudel majandusringluse skeem, kus ringlevad raha, ressursid ja tooted. · Raha vahetusvahend, vara kogumise ehk akumulatsioonivahend, väärtuste mõõdupuu. III PEATÜKK: NÕUDLUS · Nõudlus teatud toote või teenuse kogus, mida tarbija suudab osta erinevate hindadega mingil ajahetkel · Soov kui sa tahaksid endale midagi osta, aga võib-olla ei suuda seda teha. · Hinnamõju inimesed ostavad kallimaid kaupu vähem, kui odavamaid kaupu, kui muud tingimused (nt kvaliteet) jääb samaks. Seda nimetatakse ka nõudlusseaduseks. · Ostujõud nõudlus, mis on tagatud rahaga. Ostujõud suureneks, kui hinnad langeksid.
Suurtel ja prestiizhetel firmadel oleks mõttekas lehekülg tellida professionaalidelt. Kodulehekülje halb teostus võib Internetile kui firma potentsiaalsele turunduskanalile kriipsu peale tõmmata. Kodulehekülje puhul tuleks arvestada sellega, et leheruumi kasutataks võimalikult kompaktselt. Potentsiaalne lugeja ei ole huvitatud galligraafiliselt kujundatud hulgaliselt tühikuid sisaldavat lehekülge pidevalt edasi tagasi kerida, et teksti sisu jälgida. Veel tasuks mitte ühegi firma kodulehekülje teostust üks ühele kopeerida, vaid jäljendada teiste parimaid omadusi. Ebaratsionaalse ja amatöörliku kujundusega kodulehte omavad firmad ei tohiks suuri panuseid Internetile kui nende turunduskanalile teha. Mis kõige tähtsam, kodulehekülg peab tekitama kliendis usalduse. 2.1 Kodulehekülje reklaamimine Paljud Interneti turundusega tegelejad arvavad ekslikult, et piisab vaid teha valmis
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). NÕUTAV KOGUS on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. NÕUDLUSSEADUS sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
Positivistliku analüüsi põhiküsimusteks on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs ei sisalda hinnagulisi arutlusi. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Normatiivse analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima. 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine. Turg on mehhanism/institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja teeuseid vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Majanduslike seoste üldistatud uurmisel ja nn lihtsate ringskeemide koostamisel on üheks levinumaks aluseks turgude liigendamine kaheks põhiliseks osaks: • Toodanguturg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sisuliselt võib rääkida valmisttoodangu turust. Seda iseloomustab tavaliselt ostjate suur arv.
on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erand variante: kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe või luksuskaup, antiikesemed): Hind tõuseb, nõudlus ikka tõuseb. Kui tarbijale ei lähe korda hinnatõus, ta vajab seda kaupa iga hinna juures; laeks on muidugi sissetulekud (N.: ravimid) NÕUDMIST MÕJUTAVAD TEGURID tarbija sissetulek; teiste toodete hinnad; tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); tarbijate maitse ja eelistused. Pakkumiste kõvera olemust selgitada vabalt valitud kauba puhul Pakkumine on kauba ja teenuse hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja
mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus - muutumatus olukorras) Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted: 1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel 2. hind - väärtuse rahaline väljendus. 3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1 Majanduse üldteooria - on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Tootmisvõimaluste kõvera kujunemine, seisundid see- ja väljaspool TVK-d- ! Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. • Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid se
paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist. Neoklassikalise teooria kohaselt peaksid kõik töölised tööd leidma kui nad seda soovivad. Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav tööjõu nõudlus ning efektiivne tööjõu nõudlus (antud võimaluse parima ärakasutamine, mitte aga potensiaalsete võimaluste realiseerimine). J. M. Keynes (1883-1946) ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma konseptsiooni kehtivust efektiivse nõudluse kaudu. Mitte pakkumine ei määra nõudlust, vaid efektiivne nõudlus määrab hüviste pakkumise ja sellega tööhõive taseme. Neoklassikaline süntees on kaugenenud Keynesi õpetusest ja kuulumine sellesse koolkonda
Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel IV kvartali (detsember 2009) seisuga on 12 662 krooni. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. Miinimumpalk on alamäär, millest vähem ei tohi maksta. Miinimumpalk Eestis 2009 aastal on 4350 krooni. Tööturg Tööturg on olukord, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest palka. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tasakaal on olukord, kus ettevõte soovib palgata teatud arv töölisi teatud palgaga ja töölised on nõus sellise palgaga töötama ehk tööandja ja töötaja soovid langevad kokkul. Kui tööjõu pakkumine on suurem tööjõu nõudlus, siis tekib tööpuudus (kui töösoovijaid on rohkem kui
ettevõttesektorisse tuleb raha sisse müügituludena ja läheb sealt kodumajapidamistesse tootmiskuludena. Ka kasum jõuab lõpuks mitmesuguste tuludena kodumajapidamistesse. Seega raha liikumine on võrreldes ressursside naturaalvormis liikumisega, vastassuunaline. Ühe isiku tulu on teise kulu. Nt tööandja maksab mulle palka (kulu) ja mina seejärel lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu. 6. Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid. Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Eelnevas näites oli kinos ühele filmile pileteid piisavalt saadaval. Ometi ei valinud vaatajad ehk nõudjad siiski seda, vaid tahtsid näha filmi, kuhu piletid olid juba väljamüüdud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral kindlal ajahetkel. Majandusteaduslikult või öelda, et nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel ning taolist seost saab väljendada nõudlustabelina, nõudluskõverana või matemaatilise funktsioonina. Kuidas tekib nõudlus mingi kauba või teenuse järele? Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse ja eelistused, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Enamikke kaupu ostetakse koguseliselt seda rohkem, mida odavamad nad on. Seega
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad. Kui tarbijad reageerivad vähe, annab see pakkujatele lisastiimuli hindu veelgi tõsta. Elastsuse- iseloomustatakse nõudluse suhtelist muutust (kohanemismäära), kui hind muutub 1% võrra. Investeering varasse: Üldiselt investeeritakse varasse. Ökonoomika peab varaks kõike, mis suudab tulevikus tulu või üldisemalt kasu toota või pakkuda. Inimkapitalina vaadeldakse indiviidide võimet toota oma tööga tulu. Seejuures ei tule siin
ise aktiivselt huvitatud ühiskonnas osalemisest. 3. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraludst ehk süsteemi. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turg on nii kaupade vahendamine, aksiatehingud kui teenuste ostuamine. Nõudlus - teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna eest. Ostusoov ei ole veel nõudlus, vaid muutub nõudluseks alles siis, kui ostja kaupa reaalselt osta suundab ja tahab (tal on olemas selleks vajalik raha). Nõudjad on kõik, kes turult midagi ostavad( kooliõpilane, koduperenaine, ärimees, ettevõte) ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudmise. Tähtsamateks nõudmist mõjutavateks teguriteks on: hind, tarbija maitse, ostujõud ehk sissetulekute tase, tulevikuootused ja teiste kaupade hinnad. Hind on olulisemiad ostuotsuseid mõjutavaid tegureid
annaabi.ee 
