50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zillu
Õppematerjali autor
2004/2005. õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 17 500 krooni. Laenusaajale on õppelaenu intress 5 % laenujäägilt aastas ja intressi tasutakse õpingute ajal üks kord aastas. Õppelaenu tagatis on kahe EV kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendused või Eestis asuv kinnisvara. Õppelaenu saamise kordade arv on võrdne õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvuga. MAJANDUSE ORGANISEERIMINE. Tsentraalne planeerimine. Majandust saab reguleerida kas tsentraalse planeerimise või turumehhanismi kaudu. Kui majandust planeeritakse tsentraalselt, on tavaliselt tarvis kahte seaduslikku korraldust: 1. Majandusressursid kuuluvad riigile. 2. Toodete ning teenuste valmistamist korraldab keskne valitsusorgan. Näide. Oletame, et tsentraalse planeerimise võimud on suurele pagaritööstusele teinud ülesandeks vastutada leiva tootmise eest riigis. Kui tootmisnorm antakse ette kaaluna, on tõenäoline et
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
MINA JA TARBIMINE. Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Eneseteostuse vajadus
ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui
need otsused kaasa toovad Majandusanalüüsi vahendid - Mudelid (mudeli analüüsi tulemuste kirjeldamisel ja rakendamisel on oluline meeles pidada, et mudelist tulenevad järeldused kehtivad vaid siis, kui muud tingimused jäävad samaks ehk kehtib certis paribus printsiip) Kui öelda, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsalt nõudlusmudelit. Sama mudelit saab väljendada ka matemaatiliselt. Matemaatiline mudel: - esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist kahe hulgaga: p (hind) ja q (kogus) - kui on olemas kaks hulka p ja qq ning kui igale elemedile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga - seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kuba hinnast: qd= f (p), - qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind. - Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost.
..........................................................................8 1.8. NORMATIIVNE JA POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS ..................................................................8 1.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................8 1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................ 13 2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ................................................................................................... 13 2.2. NÕUDLUS .............................................................................................................................. 13 2.3. PAKKUMINE ..................................................................................
koostamine; (4) Äriplaani koostamine. Äriidee põhikomponentideks on kolm küsimust: (1) Kes on sihtrupiks?; (2) Mida neile pakutakse?; (3) Kuidas äris tegutsetakse? 4. Ettevõtjaks olemine, ettevõtjaks hakkamise põhjused ja soovid, ettevõtja iseloomuomadused, ettevõtluspädevused, ettevõtjale vajalikud oskused, teadmised ja kompetentsid? Ettevõtjaks hakatakse tavaliselt 2 põhjuse pärast: (1) Soovitakse alustada oma äri. Näiteks puudub võimalus leida töö või palgatöö ei taga äraelamist; (2) Võimalus alustada oma ettevõtet, kuna on olemas näiteks vajalkud teadmised. Ettevõtlik inimene on: (1) Konkurentsivõimaline töövõtja; (2) Aktiivne kogukonnas; (3) Hea tööandja; (4) Riske võttev ettevõtja. Ettevõtjal peaks olema järgmised isikuomadused: (1) Vaimne võimekus (loovus, inteligentsus); (2) Teotahe (soov midagi ära teha allaandmata); (3) Vastutusvõime (võimekus vastutada ja olla enda peremees); (4)
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid