Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas tulemus õigustab tegu?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koolipäev, pingutusi, oldud, koolipäevad, neilt, tõsiasi, geograafias, tunnikontroll, tuupida, pointi, matemaatika, homme, peegeldus, karistada, vanemaks, saades, varastamise, vangis, lapsevanem, kõht, rikaste, paljas, ahnus, osanud, isata, veetma, andestada, tegude, seisameLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
" Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isiksusse. Loomulik ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna , kui madal või kui kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enesele selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud-teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas See aga veel ei tähenda , et nooremealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustama. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetappu kaudu ( Reiljan, 2009). 2. Enesehinnangu ja enesekindluse
Väljendub mitmeti Eriti põhikooli nooremas astmes on probleemiks arvutimängud, mida mängides lapsed tunde arvuti taga veedavad. Koolis on lapsel raske õppimisele keskenduda ja mitte mõelda võluritele või vaenlastele, kellega ta eelmisel päeval arvuti taga sõdinud oli. Loomulikult kannatavad teadmised ja hinded ning jällegi võib kiirelt kaduda isu kooli minna. Koolistressi juured on ka vanemate ülisuurtes nõudmistes ja ootustes oma lapsele. Lapsed tunnevad, et neilt oodatakse hiilgavat tulevikku ja sellest tundest piisab, et tekiks koolistress. Vähene tunnustus ja vanemate kiire elutempo on samuti soodne pinnas kooliprobleemide tekkimisele. Nii nagu vanemate heaolu mõjutab lapsi kodus, suurendab õpetajaskonna rahulolu oma tööga ka laste õpiedukust. Kibestunud, koormatud ja üleväsinud õpetaja ei jaksa leida aega lapse kuulamiseks ega suuda pakkuda toetust isegi siis, kui ta seda südamest sooviks. Kui kool tunnustab oma õpetajaid ja
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Kui ei ole teadust, mis koosneb ainult sõnadest, siis pole ka lastele vastavat õppimist. Kui neil pole tõelisi mõisteid, pole neil ka tõelist mälu, sest selle sõnaga ei sa ometi nimetada muljete alalhoiu võimet. Iga õppimise juures on kujutavad märgid mõttetud ilma kujutatavate asjade mõisteteta. Siiski piiratakse lapse õppimine alati nende märkidega ilma temale kujutatavat asja selgitamata. Pole vaja laste päid kataloogitäie märkidega täis tuupida, kui nad ei ühenda nendega kujutlusi. Émile ei õpi kunagi midagi pähe isegi mitte valme, sest valmi sõnad pole veel valmid, nagu ajaloo sõnad pole veel ajalugu. Valmid võivad olla õpetuseks täiskasvanule, lastele peab aga ütlema alasti tõtt. Niipea, kui see kaetakse linikuga, ei vaevu nad seda kergitada. Ma vabastan lapsed ka raamatutest. Lugemine on lapseea piits ja peaaegu ainuke tegevus, mis neile anda osatakse. Émile teab kaheteistkümne aastaselt vaevalt, mis on raamat
Lapsed jäävad sageli omapead. Nendega räägitakse vähe, neile ei selgitata toimuvat. Tühimikud täidavad nad oma fantaasiatega. Lastel võib esineda tugevaid tundeid, mis neid hirmutavad. Lapsed võivad esmakordselt kohtuda abstraktsete mõistete ja raskete selgitustega. Laste ellu tuleb mitmeid muudatusi. Ainuüksi aeg leina puhul ei tervenda. Worden'i arvates on leina neli ülesannet järgnevad: 1. Mõista ja aktsepteerida, et kaotus on tõsiasi 2. Kogeda leinaga seotud emotsioone, elada läbi leinavalu, anda voli oma tunnetele 3. Kohaneda eluga ilma lahkunud isikuta, taluda tühjust 4. Leida uus suhe lahkunu ja enda vahel ning elu edasi elada Neid ülesandeid täidetakse paralleelselt, tulles ühe juurest teise juurde tagasi. Nad võtavad palju aega ja on rasked. Lapsed vajavad kõiges selles täiskasvanute abi. Lapsed leinavad palju sügavamalt ja kauem kui täiskasvanud oskavad arvata
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
Jaan Sild "Kolmkümmend aastat armastust" Eduard Vilde Küsimused 1. Milline on autori suhtumine oma tegelastesse? Too selle kohta tekstist 3 näidet. 2. Analüüsi ja iseloomusta Kreekide kolmekümneaastast abielu. 3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ... vaid pastor Tuvi kaldus hoogu ega leidnud enam peatust.). Autor kujutab veel Kreekide lapsi looderdajatena ja ära hellitatutena (näide
Sellest, kui lähedale me ideaalile oleme jõudnud, sõl- tub, mil määral me tunneme rõõmu oma tööst ja mil määral tuntakse rõõmu meist. Kutse-eetika järgimine on õpetajale väga tähtis, sest ainult õpetaja enda kõlbeline teadvus võib teda suunata täiendavatele pingutustele ja varjatud võimaluste ärakasutamisele. Kõikide aegade parimad õpetajad on õpilasi kasvatanud paremini, kui nende käest on nõutud. Kutse-eetika normide täitmine nõuab õpetajalt palju pingutusi ja pidevat enesetäiendamist. Ühiskonna kõik liikmed peaksid teda selles toetama, sest õpetajad on meie tulevik. Me oleme harjunud ütlema, et lapsed on meie tulevik. Lapsed kujunevad aga sellisteks, nagu on meie õpetajad. Nii et tõepoolest õpetajad on meie tulevik. Täiendavat kirjandust Kahk J. (toimetaja) Avaliku teenistuse eetika. Infotrükk, 1999. 73 lk. Laanemäe A. Eetika ja poliitika. Halduskultuur 2000. Teaduskonverentsi materjalid. Tln., TTÜ, 2001, lk 86 92. Laanemäe A
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
Tallinna Pedagoogiline Seminar Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale Piia Kreitsman 2011 Tallinn Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Armastus.........................................................................................................................4 Kuidas armastust välja näidata?.................................................................................4 Distsipliin................................................................................................................... 5 Tähelepanu..................................................................................................................... 6 Suhtlemine..................................
Kool ei ole mitte ainult õppeasutus, vaid ka kasvatusasutus, kus laps vastavalt kehtivale seadusandlusele peab veetma igal õppeperioodil vähemalt 175 õppepäeva e 35 nädalat (Põhikooli ja gümnaasiumiseadus, RT I 1993, 63, 892). Tänases koolis ei tunne aga laps end hästi. 1998. aasta lõpul Tallinna koolide lõpuklasside 580 õpilase ja 276 õpetaja küsitluse alusel selgusid järgmised õpilaste 1. taseme stressorid: ebaõiglane hindamine, põhjuseta süüdistamine, väga pikad koolipäevad, mõni õppeaine, piiratud võimalused isiksuse arenguks ning ebakindlus tuleviku suhtes. Stressisituatsiooni põhjusteks loevad vastanud tõrjutusi pere, sõprade ja kooli poolt. Sageli on tõrjutus kuhjunud probleemide tulemus: vaesus, vanemate lahutus, kommunikatsioonivaegus vanemate ja laste vahel, keerulised suhted vanavanemate, õdede ja vendadega, vägivald peres, lapse tahte pidev allasurumine, narkomaania ja püüd pääseda vabadusse.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
eelnevate põlvkondade saavutusi, - inimesed, kes on loomingulised, leidlikud ja avastamishimulised. Hariduse teine eesmärk on arendada kriitikameelt ja oskust kontrollida, et mitte nõustuda pimesi kõigega, mida välja pakutakse." Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et kolmandal või neljandal eluaastal võivad lapse õppimisprotsessis toimuda kahjulikud pöördumatud muutused, kui me eirame tema pingutusi ise mõistatada ja ära arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Sellisel juhul areneb temas oskus otsida, seostada, võrrelda ja töödelda informatsiooni. Vastasel juhul muutub laps passiivseks ning teiste inimeste autoriteedist sõltuvaks. Kuna hariduse üheks väljakutseks on valmistada lapsed ette eluks kiiresti muutuvas maailmas, siis on selge, et neid tuleb õpetada mõtlema
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
Juhtidel on teatav temperament. Ei pea olema jõuline, et olla tõhus. Täiesti normaalne on olla erinev, kogeda halbu päevi, teha vigu, see ei vähenda võimalust saada juhiks. Spears ja Braund järgi on lapsi 3 tüüpi. 1.Kutsarid- tugevatahtejõuga.Neid tuleb kohelda kindlameelselt ning vahetult.Vanemad peaksid suhtlema nendega mustvalgelt. 2.Diplomaadid-järeleandlikud ja ettevaatlikud.Neid tuleb kohelda õrnalt ja soojalt.Nad tahavad vanematele meelejärele olla.Vanemad peaksid paluma neilt koostööd. 3. Unistajad on loomingulised ja tundelised.Neid tuleb kohelda peenetundeliselt ja intuitiivselt. Vanemad peaksi pakkuma neile loovaid valikuid. Paljud lapsed on nende kolme vahepeal. Neid võib nimetada ka seostajateks, tegijateks ja lootjateks. Müüt nr5.Juhtimine tähendab vaid käitumist ja positsiooni. Juht võimestab teisi, neile juhtimist edasi delegeerides. Meie arusaamad juhtimisest Sõjaväeline komandör50. Degevdirektor 70.Treener80.Meskond.Luuletaja ja aednik21s
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju armastust,hoolimistja eneseohverdamist kasvavad tublid lapsed.Lapse kasvamisel ja kasvatamisel on suur vahe.Lapse kasvatamine algab juba imikueas või siis lausa enne sündi juba. Laps kes elab armastavas, hoolivas,teineteisest lugupidavas perekonnas on kindlasti
segaduse lapse tunnetes. (Vaher, 2008, 41) On arusaadav, et lapsel ei ole kerge rääkida oma vanematega nende lahutusest. Laps tajub, et see teema ei ole emale ega isale kerge ja nad kas ei taha või ei oska talle asju selgitada. Mõlemad vanemad on lapsele ühtemoodi kallid. Rääkimise teeb keerulisemaks asjaolu, et lahutuse ajal valitsevad nii last kui tema vanemaid tugevad emotsioonid, millest nad ise ei pruugi teadlikud olla. Vanemad ei mõista seda, et lapsed ei ootagi neilt kõiki üksikasju lahkumineku kohta. Laps vajab seda, et vanemad julgeksid selgelt ja ausalt oma suhetest rääkida. Laps vajab kinnitust, et ta ei kaota kumbagi vanemat, olgugi et nad nüüdsest enam ühes kohas ei ela. (Vaher, 2008, 41) 1.1 LAHUTUSE MÕJU LAPSELE 1.1.1Lahutuse puhul lapsi peamiselt mõjutavad tegurid. Pidevad tülid ja pinged vanemate vahel, sissetulekute vähenemine; Elukoha ja kooli või lasteaia vahetus, sõprade kaotus;
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus la
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib ja ema käte vahele võetakse. Kevinit ja tema ema lahutas sellest hetkest saadik, aga sügav kuristik, mille vahele jäid vastumeelsus,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
päevast kui ta on täiskasvanust täiesti sõltuv. Ilma vajaliku hoolitsuseta, näiteks hüljatuna sureks ta juba mõne päeva jooksul, külma ja nälja kätte. Lisaks soojale ja 6 toidule vajab iga väike imik veel ka silitusi, kiigutamist, hellitavat kõnelemist ja teadmist nende kohalolekust. Kui aga ema naiselikkus on häiritud ei ole lapsel võimalik saada seda hellust, mis oleks talle kõige vajalikum. Juba ema kõhus oldud ajal areneb imiku aju suhteliselt palju. Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemiosad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud, need mida läheb vaja vahetult sündimise järel. Ülejäänud ajurakud on veel tegevuseta, kuid siiski valmis uute mõjutuste vastuvõtmiseks. Väljastpoolt tulevaid signaale võtab laps vastu kõikvõimalike haistmismeeltega
egotsentriline assimilatsioon ja selle areng Toob sisse laste õpiaktiivsuse, kaaslastega suhtlemise - teadmisi ei saa hinnata vaid testi abil Piaget`i abile on arenenud suuresti kognitiivne psühholoogia Kriitika: Intellektuaalseid võimeid ta imikutel ja lastel alahindas - on olemas algelised ideed objektide, arvude ja ka teiste inimeste psüühika peale ja nad kasutavad seda kogemuste organiseerimiseks. Kas lapsed peavad oluliseks seda, mis neilt küsitakse? Nad ei pööra sellele tähelepanu, sest see pole nende jaoks huvitav Kas keeleline pool ei takista lastel teistele selgeks teha, mida nad tahavad? Laps püüab küsida, kuid tihti ei mõisteta nende soove Lapsed tahavad aru saada, mida neilt tahetakse, vaid mitte ei süvene ülesandele Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ...............................................................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
Vanemaid süüdistatakse noorte hädades ja ka neis probleemides, mida noored väidetavalt ühiskonnale tekitavad. Poliitikud ja ametnikud süüdistavad vanemaid selles, et nood kasvatavad üles põlvkondade viisi kamabas jõlkujaid, teismelistest mõrvareid, vägivaldseid kooliõpilasi ja kurjategijaid. Ja kui lapsed ei saa koolis hakkama või kukuvad ühest kohast teise järel välja, väidavad õpetajad ja koolijuhid, et selles on süüdi vanemad. Ning samas kes aitaks vanemaid? Kui palju pingutusi tehakse selleks, et aidata emadel isadel saada paremateks lapsevanemateks? 1962. aastal otsustas dr. Thomas Gordon Pasadenas koostada vanemate treeningprogrammi, milles esimesel kursusel osales ainult 17 vanemat, kellest enamikul oli oma lastega juba tõsiseid probleeme. Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET. Selle programmiga on tõestatud, et koolituse abil võivad vanemad kasvatada oma lapsi tunduvalt tõhusamalt
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Lasteaia poolt väljakutsu- elt, et tud sotsiaalamet lõpetas pärast lapse koduse olukorraga tut- lõpuks on vumist asja uurimise, kuna lapse kallal ei oldud tarvitatud ot- maailmas sest füüsilist vägivalda ning kõdust miljööd hinnati rahulda- keegi, kes lapsega. Ralf spetsialiseerus üsna kiiresti tüdrukute Esimene inimene, kes Melanie'd aktsepteerib, kannatab ise teda ründamisele kooli tualettruumis, nende löömisele ja samasuguste probleemide käes.
" (Robert L.Power 2008) 9 Kõige sagedasemad halva käitumise eesmärgid on tähelepanu ja võim. Käitumist, mis on suunatud tähelepanu ja võimu saavutamisele, esineb aeg-ajalt igas klassis ja igas kodus. (Robert L. Powers.2008). 3.2. Kuidas lastega käituda ei tohiks ? Liigne poputamine ja kaitsmine ei ole headuse väljendajaks. Kui üritame laste eest nende asju korda ajada, ei suhtu me lastesse austusega ning võtame neilt võimaluse oma tugevaid külgi avastada. Kui me haletseme last, pakume lastele liigsel hulgal teenuseid või üritame neid kaitsta eksimisele järgnevate tagajärgede tunnetamise eest, anname mõista, et nad ei ole piisavalt tugevad, et eluga toime tulla. Niisugune kohtlemine lubab lapsel teha järgnevaid järeldusi: l) inimesed peaksidki minu ellu sekkuma ja minu eest kõik joonde ajama; 2) omapead jäädes ei suuda ma eluga rahuldavalt toime tulla. .( Robert L. Powers.2008).
annaabi.ee 
