Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas tulemus õigustab tegu? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui õigustatud see siis on?
Kas tulemus õigustab tegu?
Tulemuse saaavutamiseks on vaja näha palju vaeva ja teha pingutusi , et tulemus oleks hea. Kindlasti on kõik inimesed mõelnud, kuidas saada lihtsamalt läbi, aga kõik, mis on kergelt tulnud läheb ka sama kergelt. Tulemus võib-olla hea, aga kui kellegi suhtes on oldud ebaõiglane, kui õigustatud see siis on?
Lapsed kurdavad, et koolipäevad on pikad ja väsitavad, nad ei jõua nii palju, kui neilt nõutakse. Tõsiasi on see, et laste koolipäev on võrdne täiskasvanute tööpäévaga. Paljud lapsed ei jõuagi oma hobidega tegeleda, sest neil pole sellist aega.Kõik lapsed tahavad, et neil oleks head hinded. See ongi põhjus, miks lapsed spikerdavad. Oletame, et päevas on kaks kontrolltööd, ajaloos ja geograafias , lisaks veel tunnikontroll füüsikas. Nad ei jõua kõike õppida, lapsed on erinevad ja kõik õpivad erinevalt. Mõni laps on tugevam reaalainetes, mõni humanitaarainetes. Laps ei näe mõttet tuupida pähe ajaloo mõisted, mida ta teab, et tal kunagi vaja ei lähe. Ta ei näe pointi endale pea luusisse raiduda matemaatika valemeid, mida ta teab, et ta homme enam ei mäleta.Aga kui pooled klassis spikerdavad, kas see on aus siis teiste suhtes? See on iga lapse vaba valik, muidugi see ei ole aus teiste suhtes, aga ka teistel õpilastel on see võimalus, kes kasutab seda ära ja kes mitte.
Meie kasvatus saab alguse kodust, see on meie elu algus. Vanemate omavaheline suhtlus mõjutab samuti laste käitumist. Kui laps käitub jämedalt, siis see on peegeldus vanemate omavahelisest suhtlusviisist.Kas last on õige karistada ? Teatud piirideni on see muidugi õige, sest kui lapsele ei öelda, mis ta valesti teeb, siis talle jääbki mulje, et kõik on lubatud. Ema läks lapsega poodi ja laps võttis kommi ning hakkas seda sööma, aga ema ei ütle midagi. Lapsele jääbki mulje, et nii võibki teha. Sellel võivad olla rängad tagajärjed, sest vanemaks saades võib ta lihtsalt varastamise eest vangis lõpetada, aga seda ei sooviks ükski lapsevanem .
Vaene mees tahtis, et ta lastel poleks enam kunagi kõht tühi ja mõtles väja skeemi, kuidas rikaste inimeste arvelt rikastuda. Ta suutis teha nii, et mees, kes teda lõpuks aitas ja toetas oli paljas nagu püksinööp, tema ahnus muutus piirituks. Ta sai nautida head elu, pakkus lastele kõike, millest nad poleks osanud unistadagi. Aga lõpptulemus oli see, et viie lapse isa pandi vangi. Lapsed jäid isata ja peavad nüüd lapsepõlve lastekodus veetma. Isa tahtis lastele head, aga tekitas kordades hullema olukorra. Ta ei suuda endale kunagi andestada.
Me võime küll tegutseda nii, kuidas me õigeks peame, aga me peame olema suutelised oma tegude eest ka vastutama. Peame pikalt ja läbimõeldult käituma, sest me keegi ei taha oma elu ära rikkuda, veel vähem kellegi teise oma. Me seisame oma õiguste eest ja teeme nii, kuidas on meil endil parem, aga tihti unustame mõelda selle peale, kuidas me kahjustame sellega teisi. Inimesed on erinevvad, samuti ka nende mõttemaailm, seega leian, et see, kas tulemus õigustab tegu on iga inimese oma valik.Alati ei pruugi minna kõik nii nagu loodame.
Kas tulemus õigustab tegu #1 Kas tulemus õigustab tegu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stiiiiiiina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia
Uurimistöö
17
odt

Uurimistöö

Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks (Rajaleidja 2009). 1.1 Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega- ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega- ,,Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen ­ kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi? " Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isiksusse. Loomulik ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt

Psühholoogia
Koolistress
9
docx

Koolistress

Selleks, et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem käskude-keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Mõned näited sellest, mida võiks küsida õpilase ebasoovitava käitumise korral. Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud... (keegi teine õpilane, isa, ema...) Koolilapse lõõgastumine Kui väsimus muutub patoloogiliseks, siis õpimotivatsiooni pärssiv stress viib nii mõnegi õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei

Psühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kirjeldab inimese sünnipäraselt muutumatut loomust indiviidile ainuomaste temperamendijoonte kogumina: sensitiivsus, aktiivsus, kohanemisvõime, visadus (järjekindlus), häiritavus (keskendumisvõime), rütmilisus, lähenemine ja intensiivsus. See on kaasasündinud valmiduste või kalduvuste koond, mis määrab inimese individuaalse reageerimise või käitumisstiili. Tegu on inimese individuaalsust iseloomustavate joontega, mis on kaasasündinud ajuehituse ja neurokeemiliste protsesside eripärade tagajärg. Inimesed muutuvad vananemise ja kasvatuse kaudu küll rahulikumaks, kaalutlevamaks ja julgemaks, ent nad ei muuda (või kui, siis väga harva) oma olemust. Sünnipärane, bioloogiline pool on aga vaid üks osa inimese terviklikust loomusest. Liisa Keltikangas-Järvinen selgitab, et tegemaks õigeid otsuseid, vajab iga laps suunamist ja

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
laste eripära
36
doc

laste eripära

Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab Teid kogu oma jõust. Et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele. Olgu Teile rõõmuks painduda vibuküti käes. Sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt. Armastabta ka vibu, mis püsib paigal. KAHLIL GIBRAN ,,Prohvet" *Doris Kareva tõlge, kirjastus ,,Huma", 1997a. 5 1. Kes on indigolapsed? Kas tegu on eelmistest põlvedest olemuslikult erinevate lastega või on muutunud hoopis lapsepõlv? Kas tõesti on indigolasteks nimetatud lapsed selle teise, meile meeltega tajumatu reaalsuse puudutus? On's nad sõnumikandjad, et meie tsivilisatsioon vajab teistsuguseid suundumusi, paljude seniste suhtumiste lõppu? Ning et Looja ise on nende näol sekkunud, kuna inimesed ei suuda muidu oma sõgedusi lõpetada? Kes nii usuvad, neile on indigolapsed reaalsus, mis ei tohiks jätta ükskõikseks

Psühholoogia
Jean- Jagques Rosseau-Emile-kokkuvõte
22
rtf

Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte

kätte näidatud. Alguses on lapsed ainult kehaliselt liikuvad, siis saavad nad uudishimulikuks ja see uudishimu on tõukejõud, kui seda äieti juhitakse just selles eas, kuhu me nüüd jõudsime. Vaimu esimeste toimingute juures peavad meeled olema juhtijateks. Juhtige oma kasvandiku tähelepanu looduse nähtustele, siis teete ta varsti teadmishimuliseks. Esitage tema arusaamale vastavaid küsimusi ja laske talendal leida vastus. Tema teadmised peaksid olema tema enese uurimuse tulemus. Ammutage teadmisi maailma kohta maailmast enesest ja teadmisi päikese kohta päikeselt eneselt. Ärge seadke asja asemele selle pilti, kui asja nitamine pole just võimatu. Pole nii tähtis lapsele teadmisi pakkuda, kui äratada temas huvi teaduse vastu ja lasta omandada meetodeid nende õppimiseks, kui huvi on juba küllalal arenenud. See on kindlasti iga hea kasvatuse fundametaalne põhimõte. Pidage alati silmas ja lõpetage kõik, mis mis võib minna igavaks; sest nii tähtis pole see

Kasvatusteadus
Lapse arusaam surmast
12
docx

Lapse arusaam surmast

Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi

Sotsiaalteadused
Üksikvanema plussid ja miinused
5
odt

Üksikvanema plussid ja miinused

Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun