Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab auditiivset ehk lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga on ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist ehk kinesteetikat. Õppimine on niivõrd individuaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju, kui inimesi maailmas, ja igaühel on oma eelistatum õpistiil. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud enesetunnetuse, õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga ja soodsa õppekeskkonnaga. Õppija õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. (Pedastsaar, T. Õppima õppimine. [2012, august, 19] )
Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt
See probleem on tingitud sellest, et valitsus, tööandjad ning haridusasutused ei tee omavahel piisavalt koostööd, ei kaasa üksteist oma otsustusprotsessidesse, kuigi see tagaks tasakaalu. Kui teha aga läbimõeldud koostööd, on võimalik pidevalt uuendada erialade valikut, on võimalik kooskõlastada erialade õppekavad just nii, et lõpetanu saab kiiresti tööle asuda. Kindlasti peab olema praktikavõimalusi rohkem, et õpilane või tudeng saab veenduda, et ta õpib ikka õiget eriala. Selleks peab olema tööandjatel sõnaõigus, et kaasa rääkida, mida nad eeldavad lõpetanult ja mis on nende tingimused. Eestis on seni loodud mitmeid programme ja rakkerühmasid, kes tegelevad sellega, et haridus vastaks tööturu vajadustele. Seni ei ole see aga väga edukas olnud, sest oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem jääb vajaka, selleks aga tuleb seda rohkem arendada ja sellele rohkem tähelepanu pöörata
. 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5. Õpilaste suunamine ja õppimise eest vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale ................ 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11 Õpipoisslus ........................................................................................................................... 11 7. Bruneri vaated õppimisele. .....................................................
(Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi tehes. Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004) Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud õpistiili ja –harjumuste väljakujunemist. Heade õpiharjumuste kujunemiseks aitab kaasa õpistiil, mis on indiviidile omane ja harjumuslik viis õppimiseks, õpitulemuste kasutamiseks ning õppimisse suhtumiseks (Brookfield 1995, Tomusk 1993; Liimets 1999). Õppima õppimine tähendab oma õpistiili teadvustamist,
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................
Taani investeerib OECD liikmesriikidest enim oma kõrgharidusse. Viimaste avalike andmete kohaselt on kogukulu ülikoolis kõrgharidust omandava õpilase kohta 70 000 $, mis on peaaegu kaks korda suurem võrreldes keskmise liikmesriigi kulutustega (40 000 $ õpilase kohta). Taanis õppimine on EL kodanikele tasuta, tegemata seejuures järeleandmisi hariduse kvaliteedis. (Miks tulla Taani õppima?, 2015) Üheks tõmbenumbriks Taanis õppimise ja elamise puhul on ka võimalus töötada, üliõpilase minimaalne tunnitöötasu on 13 EUR, võrreldes Eestiga, kus miinimum tunnitasu on veidikene üle kahe euro. Koolid pakuvad ka tasuta taani keele kursusi. Kohaliku keele valdamine kergendab oluliselt töö leidmist. (Miks tulla Taani õppima?, 2015) Finantsilisest poolest kulub Taanis õppides üürile umbes 300 eurot kuus, kuid seda kompenseerib ilmselt fakt, et töötades 10-12 tundi nädalas ja õppides täiskoormusega, maksab
probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: BA töö teema ei saa olla liiga lai Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas: Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme. Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele see huvi võiks pakkuda? Uurimisprobleem Uurimistöö algab uurimisprobleemist! Uurimisprobleem ehk uurimuslik intriig! Miks on selle probleemi uurimine oluline, vajalik või mida uut see annab? Uurimisprobleemi tüübid: Ühiskondlik-poliitilised Uurimuslikud Nende kombinatsioon Vead uurimisprobleemides Liialt kitsas ja väheaktuaalne Polegi probleemi Ebahuvitav teaduslikus mõttes Võrdleb kas liiga sarnaseid või liiga erinevaid juhtumeid Uurimisprobleem BA-töös Uurimisprobleem ei ole uurimisküsimus!
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Turundus TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI - JA MEEDIAKOOLI TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI ANALÜÜS Referaat Koostanud: Maris Orumaa Madis Mõtus Jarmo Liivak Anastassija Ignatjeva Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2012 Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli turunduskommunikatsiooni analüüs SISUKORD Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meedi
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
• Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme (poliitikas, ühiskonnas, valitsemises, rahvusvahelisel areenil, jne.). • Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele see huvi võiks pakkuda? Uurimisprobleem • Uurimistöö algab uurimisprobleemist! • Oluline selgitada, miks me valitud teemat uurime – mis on selle olulisus ühiskonna/poliitika/teaduse, jne jaoks • Uurimisprobleem – ehk uurimuslik intriig! • Hea uurimisprobleem peaks olema nii uudne, aktuaalne kui ka oluline ning andma tausta peamisele uurimisküsimuse, millele tööga vastust otsitakse. • Uurimisprobleemi lahtikirjutuse viisid: – Rõhutatakse probleemi ühiskondlikku olulisust (nt. kaasamise puudulikkus Eestis, ebaefektiivselt töötav organisatsioon, jne.).Iseloomulik “D” ja “C” hinnatavatele BA-töödele. – Rõhutatakse probleemi teadusliku uurimise olulisust: ebakõlad teooriates,
· Arusaadav ülevaatest põhjal peab viidatud autorite põhi-pointidest aru saama ka see, kes pole ise teksti lugenud YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 22 Plagiaat on vargus · Plagiaat on Kellegi teiste sõnade või teksti otsene kasutamine ilma viitamata · Teise autori teksti sõnasõnaline (või peaaegu sõnasõnaline) mahakirjutamine, isegi selle viidates, näitab tudengi vähest võimekust ja pälvib tihti negatiivse hinde (õppejõud loevad samaväärseks plagiaadiga) · Plagieerides jääd lolliks, sest pole oma oskusi arendanud · Plagiaat on karistatav (vaata ÕKE-t): automaatne ,,F" noomitus (ÜTI õppejuht) eksmatrikuleerimine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 23 Plagiaadi tuvastamine · Plagiaat on (,,puust ette ja punaseks"):
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie e
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlu
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Lisaks on autor välja toonud enda jaoks olulised mõtted ja loengu teemadega haakuvad lisaülesanded. Portfoolio sisaldab ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonda puudutavat seadusandlust ning autori enda jaoks uut ning huvitavat kirjandust. Veel töötas autor läbi Riigikontrolli auditi ja portfooliosse on välja toodud selle põhjal koostatud analüüs. Samuti saab lugeda rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti kokkuvõtet. Viimasena on autor koostanud eneseanalüüsi, kus annan tudeng enda õppimisprotsessile hinnangu ja põhjendab seda. 1. loengumaterjalid (esitlused, täidetud töölehed, iseseisvad- ja grupitööd loengus) ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted; 2. olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva seadusandluse kohta jm õppija jaoks olulised materjalid; 3. ühe rehabilitatsiooniteenuse teemalise bakalaureuse-/ magistritöö või
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................................
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6
mida tuleb kõvasti sisse vajutada). mängud, mis nõuavad osavust (noolte viskamine). mängud, mis eeldavad kiiret reageerimist (jalgpall). Käelisuse kontrollimine Lastakse ühel veereval esemel kukkuda maha ja vaadatakse kumma käega laps ta üles võtab. Lapsel palutakse tuua läheduses olevat rasket raamatut. Tuleb sorteerida segamini aetud tähti. Kumb käsi on osavam? 6 Võrdlemisi kõvasti suletud purgilt tuleb kaas ära võtta. Tuleb ust või akent avada ja sulgeda. Lastakse tahvlit pühkida või paberilt kriipse kustutada. Lastakse välja lõigata mööda kontuure ringe ja ruute. Laps teritab pliiatseid. Laps toob kannuga vett ja kastab lilli. Värvilisi helmeid pistetakse nööri otsa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
