oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Neis toimub samm-sammuline üleminek eestikeelsele õppele. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus mõnel erialal on õppekeeleks inglise keel. 1 Innove kodulehekülg. http://www.innove.ee/ (16.12.2016) 2 Ibid. 3 Ibid. 4 Ibid. 5 Ibid. 6 Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6
need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudistest kajastub ei poolda haridusamet mainitud elitaarsuse põhimõtte rakendumist meie suhteliselt egalitaarses haridussüsteemis ja mina olen igati nõus sellega. Sissseastumiskatsete rakendumine suuremates linnades on juba käimas, kuid maa piirkondades praegu pole ja ma arvan, et see ei ole see reaalne ka tulevikus. Suurem osa rahvastikust on kogunenud siiski linnadesse ja maakoolidesse ei ole nii suurt nõudlust, et sinna veel konkurssi korraldada. Vahel läheb esimesse klassi ainult üks-kaks õpilast, mis katsete korraldamisest sellisel puhul rääkida saab. Ma leian, et kõigile lastele tuleks tagada võrdsed võimalused hariduse omandamiseks
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus
Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks. Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel. 36 Ma ei usu, et hetkel on koolides liiga palju õppida või liiga pikad päevad või kõik muu, mille üle tihti kurdetakse. Võib küll juhtuda, et mõned, kellel on rohkem huvisid, loovad endale liiga tiheda iganädalase rutiini. Tuleks ennast paremini tunda, et stressiga paremini toime tulla. Võiks kindlasti olla rohkem eluliste teemade õppimist nagu toitumine, inimsuhted, ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunst ja kirjandus samastatuna tänapäevaga (rõhupanek sellele, mida saab
teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle rakendamise voorused ja puudused õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. (8.2) Õppetundi saab defineerida nii ajalise kestusena kui ka tema õpetamise ühikuna. Õppetund on enamasti koolides 45 min.( see võib varieeruda riigiti v kooliti). Selline õppetöö arvestuslik ühik võimaldab hästi planeerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. Sellel on ka omad puudused: mõnigi kord tuleb õpetajal kasutada teema õpetamiseks mitut ainetundi (1/2 teemast+1/2 teemast+ KT=3 ainetundi) Sellisel juhul oleks õppetööd otstarbekam planeerida mitte õppetundidena vaid teema kui terviku õpetamise protseduurina= õppeühikuna
Selle konkursi juhendis oli öeldud, et konkursi võitnud õpikud võetakse kasutusele kogu NSVLs. Seega sattus tõsisesse ohtu eestikeelne eesti autorite poolt kirjutatud õppekirjandus. Kuid konkursist otsustasid osa võtta ka meie V-VI klassi matemaatikaõpikute autorid A. Telgmaa ja E. Nurk. Nende käsikiri tunnistatigi konkursil parimaks. Vastavad õpikud tõlgiti erinevatesse keeltesse ja võeti kasutusele enamikus liiduvabariikidest. Nende kirjutatud õpikuid kasutatakse mitmetes Venemaa koolides ka praegu ja 2003. aastal ilmus VI klassi õpik ka USAs. Järgnevatest konkurssidest meie autorid enam osa ei võtnud, sest Eestis algasid uued liikumised ja iseseisvuse püüdlemine. 1986. a toimus Eesti Õpetajate Kongress. Seal võeti vastu otsus hariduse diferentseerimiseks, humaniseerimiseks, demokratiseerimiseks ja humanitaarhariduse osatähtsuse suurendamiseks (ehk humanitariseerimiseks). Asuti koostama uusi õppeplaane, alates 1987. aastast ilmus igal aastal uus versioon
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
viis-kuus tundi). Oma järeldused tehku igaüks ise. Arvan, et õpetaja võimalused koolivägivallaga toime tulla vajavad senisest põhjalikumat diskussiooni. Usun, et iga õige õpetaja teeb kõik selleks, et koolis ei oleks vägivalda. Teiste ühiskonnaliikmete toeta ta seda kahjuks ei suuda. 13 Lisa 3 Õpetaja: Heli Paju "Kas koolivägivald on kuritegu?" Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub
Hindele „4–5” sooritas eksami 91% (vrd 2010. a – 92% ) ja positiivse hinde sai 99,9 % (vrd 2010. a – 99,8%) õpilastest. Seega sai mitterahuldava hinde ainult 0,1% (vrd 2010. a – 0,2%) eksaminandidest, mis on väga hea tulemus. Eesti ja vene õppekeelega koolide edukusprotsent oli suhteliselt sarnane (eesti õppekeelega 99,9% ja vene õppekeelega lausa 100%), mõnevõrra suurem oli erinevus kvaliteedis; „4–5” eksami sooritanud õpilaste protsent eesti õppekeelega koolides oli 93 ja vene õppekeelega koolides 79%. 2010. aasta eksamil oli kvaliteedi erinevus erineva õppekeelega koolides märgatavam – vastavalt 92 ja 87%. Kuna venekeelsetest koolidest valib inglise keele põhikooli eksami proportsionaalselt vähem õpilasi, siis võib siin tegu olla tänavuse valimi iseärasustega – sel aastal sattusid valimisse suhteliselt nõrgemad õpilased. Tabel 2. 2011. aasta inglise keele lõpueksami tulemused kooli asukoha järgi
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Venitasin igas aines oma kolme välja, vahepeal läks ka paremini, tuli ka kõrgemaid hindeid , aga jah, pmst mu moto oli et tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Oma lõputunnistuse ma ka saavutasin keskmise hjndega 3,4 , edasi läksin ülikooli, mis osutus mulle inseneri alal suts keeruliseks. Aa mul lügist ka üks ere mälestus. Mingile klassile tehti kooli peal ekskursiooni, või oli see neile kes valisid astronoomia valikaine, ei mäleta täpselt. Igatases jõuti siis oma ekskursiooniga sinna kooli ülemisse osasse kus on see tähtede vaatlemise hiunjaa ja siis keegi karjus sealt ülevalt alla et pump on jaani käes, keegi oli all seda kuulnud aga vähe valesti ja sai aru et pomm on jaani käes ja selle peale helistas ta menti, mendid tulid kohale ja küsisid et kes ja kus on see jaan kellel pomm on. -Andres Kruusma
Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
taustaga. Briti haridus on üles ehitatud sadade aastate kogemusel, millega pakutakse kvaliteetset haridust nii kohalikele kui rahvusvahelistele õpilastele. Suurbritannia haridussüsteem on väga detsentraliseeritud ja palju otsustusõigust on antud kohalikele omavalitsustele. Käesoleva ainealase uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas selline haridussüsteem on jätkusuutlik, kas ta suudab anda erinevates koolides õppivatele õpilastele vajaliku põhihariduse või erinevused koolide taseme ja õppesuundade vahel pärsivad nõrgemates koolides õppinute edasiõppimisvõimalusi? Kas kõiki neid erinevaid koole on võimalik võrrelda? Kas praegu võetud suund põhihariduse ühtlustamisele, koolide taseme erinevuste vähendamisele, aitab kaasa süsteemi paremaks muutmisele? Suurbritannia haridussüsteem on hästi liigendatud, erinevatel tasemetel on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus. Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate
Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest. Suhtumine kuulmislangusesse 4 Sissejuhatus
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks
keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses. 1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust. Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti
Tegevusi oli mitmeid: kes mängis, kes jooksis, aga keegi kunagi ei suitsetanud. 5 Koolis peeti mitmeid üritusi. Kõige mõnusamad olid nääripeod. Siis anti kingitusi ja kõigil oli lõbus olla. Pakid tehti riigi poolt. Tavaliselt kingiti kindaid ja sulepäid. Kõik võtsid üritustest osa. Samuti oli kooliaasta jooksul neli vaheaega. Sellel ajal, kui mu vanaema koolis käis, ei levinud organisatsioonid eriti koolides. Organisatsioone oli, kuid mu vanaema nendesse ei kuulunud. Üks väga ebameeldiv lugu juhtus kooli sööklas, kui oli söögivahetund. Söögiks oli jälle kapsasupp. Järsku nägi vanaema seal sees kapsaussi. Tal hakkas paha ning ta jooksis sööklast välja. Väga lõbus juhtum juhtus ajaloo tunnis, kui õpetaja oli pannud kõigile halva hinde. Õpilased tahtsid kätte maksta ning panid õpetaja toolile savi. Kui õpetaja klassi tuli ja toolile istus, hakkasid kõik naerma
on suurem vajadus juhendamise järele. Ajapikku see vajadus väheneb ning lõpuks on õpilane võimaline iseseisvalt õppima. Selline õpetamisviis on ainuõige viis õppijate eneseregulatsioonioskuse kujundamiseks.(Krull, 2000) 9 6. Konstruktivistlike õppimise käsitluste rakendamine õppetöös (uurimuslik õpe, dialoog, vestlused, õpipoisslus) Ka praegu rakendatakse koolides konstruktivistlikke õppimiskäsitlusi õppetöö käigus üsna palju. Olulisel kohal on õpetajatevaheline, õpilastevaheline suhtlus ning õpetaja ja õpilase vahel toimuv suhtlus. Õpetaja ülesandeks on olla organiseeriv, stimuleeriv, motiveeriv ning nõustav, võttes arvesse kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit. Õpetaja pole enam "asjatundja", kes jagab kulbiga pähe kallates õpilastele "õigeid" teadmisi ja tegevusmalle,
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
