) ajakirjanikule) 1926. aastal. Tegu oli maailma esimese televiisori avaliku esitlusega. Kaubanduslikult oli teler saadaval alates 1930 ndate aastate lõpust. 1928.aastal alustas New Yorgis tööd maailma esimene telejaam, Euroopa esimene telejaam alustas tööd 1932. aastal Londonis. (samas). Vahemärkusena, esimest korda näidati reklaami televisioonis 1941. (samas). Enne Teist Maailmasõda olid töötavad telejaamad lisaks ka Saksamaal ja Venemaal. Eestisse jõudis televisioon 1930ndal aastal, kui V. Jaaksoni poolt konstrueeritud vastuvõtjaga õnnestus püüda Moskva, Londoni ja Berliini saatjate signaali. Esimene kodumaine saade anti eetrisse 19. juulil 1955ndal aastal, selleks ajaks püstitatud Tallinna telemasti saatjaga. (samas). Koos Eesti riigi taasloomisega saame rääkida ka kommertstelevisiooni pealetungist ning meedia suunatust ärihuvidele. Televisiooni tähtsust tänases hetkes on vist küll raske ülehinnata. Alles inimpõlv
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid. Ise ma artikleid ei kommenteeri. Internet täidab ka palju meelt lahutavat funktsiooni. Internetiavarustest laen alla filme, seriaale, muusikat. See tegevus on pooleldi erialane, pooleldi meelelahutuslik, sest internetis leidub ka õppetöös kasutatavaid audiovisuaalseid materjale. Muusika kuulamiseks ja videoklippide vaatamiseks otse internetist, kasutan veebilehekülge Youtube, kus on ulatuslik valik lühivideoid. Viimasel ajal olen vaatama hakanud ka veebilehekülgi, kus ilmub humoorikaid pilte ja naljakaid fakte. Leheküljed, mida mina kasutan on Oddee ja 9GAG.
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid
Sugupoolte vahelised suhted on igapäevase interaktsiooni ja praktika tulemus. Inimeste käitumine ja tegevused nende isiklikus elus on otseselt seotud sotsiaalsete korraldustega ühiskonnas, mis omakorda võivad püsida põlvkondade vältel või muutuda Connell eristas 3 aspekti, mis kujundab sugupoolte vaheliste suhete korraldust: Töö tööjaotus kodus, töökohtade jaotus tööjõuturul Võim toimib läbi sotsiaalsete suhete: võimuorganid, vägivald, sotsiaalsete institutsioonide ideoloogia, riik, sõjavägi ja kodune elu Isiklikud/intiimsuhted sh abielu, seksuaalsus ja laste kandmine Vastavalt nendele kolmele aspektile ühiskonnas, on reguleeritud ka soolise suhtlemise tasandid sugupoole reziim, mis peegeldab sugupoolte vahelisi suhteid kindlas sotsiaalses institutsioonis. Nt perekonnas, kogukonnas jm on igaühel oma kindel sugupoolte reziim
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis. Suhtekorraldaja roll info kogumisel ning analüüsimisel on olla sillaks organisatsiooni eesmärkide ning sihtgruppide suhtumiste ja vajaduste vahel. Ka siis, kui ei ole tegemist tavamõistes "probleemiga", on suhtekorraldusprogramm või projekt mõistlik osadeks lahutada, tuues välja alalõigud, mis on vaadeldavad lahendamist vajavate probleemidena. Näiteks koosneb pikaajaline imago loomise programm mitmest osast: esimene võib olla organisatsiooni seni kaootilise ning klienditeenindust segava sisemise infoliikumise korrastamine, teine osa organisatsiooni visuaalse identiteedi (vt ptk 6) kontseptsiooni loomine ning kolmas osa meediasuhtluse parandamine. 1
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas
professi- onaliseerumine MEELE- Ajalehed, naisteajakirjad Raadio, Massit LAHUTUS raamatud televisioon teemap DISKURSUS Luksus ja Kodanlik tarbijakaitse Kriitil rahvaste majapidamine tarbim õitseng Sassatelli 2007: 44 Kolmas loeng Tarbekaupade kultuur. Karl Marx ja tema järglased. Tarbimiskultuuri kriitika
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis antro filmidest, vaid peaks tglt hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma väljendussüsteem sel alal, see peaks olema meetod, mis kasutab visuaalseid materjale. Nt kuidas tv mõjutab mingis
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides. Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega, mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29 Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30 Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases, last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi
ilmastikukindel. 8. Välireklaamkandja peab olema oma välisilmelt linnapilti ja otseselt antud paika sobilik, eelkõige: 8.1 sobima arhitektuursesse keskkonda; 8.2 sobima ajaloolisesse konteksti. 9. Välireklaamkandja ei tohi olla vastuolus Tööstusdisaini kaitse seaduse nõuetega. 10. Välireklaamkandja konstruktsioonilistel elementidel peab kajastuma teave selle välireklaamkandja otsese valdaja kohta. 24. Millised on trükireklaami põhiliigid? Trükireklaam on ajakirjad, ajalehed, reklaamlehed, postireklaamid, plakatid ja kalendrid. See on reklaam mille saab kätte võtta. Ajalehereklaam on kõuge laiaulatuslikum ja rohkem kasutatav, see on ka vanim ja 9 paindlikum reklaamvahend. Ajakirjareklaami puhul on hea valida sihtgruppi ja reklaam on sihtgrupi poolt heaks kiidetud lähedases keskkonnas
Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Suhtumine vis.antropoloogiasse on tänapäeval väga palju muutnud, samas ka antropoloogia ise. Üks verstapost on kogumiku ümbersõnastades visuaalse antropoloogia ilmutamine. Nüüd antakse, sellele palju laem sisu kui senini oli olnud, sest maailm oli eelmise raamatuga võrreldes palju muutunud. Liikuma hakkasid visuaalsed pildid, ajakirjandus hakkas sisaldama rohkem pildimaterjali pluss internet. Visuaalset lähenemist kasutavad tegijad peaksid tegelema mitte ainult oma toote väljaandmisega, vaid uurima rohkem 1 keskkonda, mis ümbritseb inimesi igapäevaselt. Peab olema meetod, mis kasutab visuaalseid vahendeid, aga tegeleks ka visuaalse materjali analüüsiga. Igasugune filmi montaaz tähendab juba analüüsi.
Teine kaitsemehhanism, mis Kadris juba lapsena tekkis oli see, et ta tahtis endale haiget teha, ta tahtis saada lahti valusatest tunnetest, mis väärkohtlemisest tekkinud oli, ta tahtis selle emotsionaalse valu asendada füüsilise valuga. See käitumine on sublimatsioon ehk ümbersuunamine. Kolmas kaitse, mida Kadri kasutas selleks, et endale mitte viga teha oli see, kui ta jäi maha istuma nii pikaks ajaks, kui vaja. 2. Kuidas mõjutas Kadri kõlbelist arengut isa poolt kogetud vägivald? Kadri oli isa poolt väärkoheldud. Isa hirmutas Kadrit, et kui ta ainult sellest kellelegi räägib, siis ta teeb midagi hirmsat. Kadri on saanud lapsepõlves trauma, mis tekitas ja tekitab tal häbi ja endasse sulgumise. Kadri ei osanud lapsena vahet teha enda õigel või valel käitumisel, sest tal oli dilemma oma isa ees. Ühelt poolt oli ta laps, kes usaldas oma isa ja teisalt sai ta aru, et see mis isa temaga vahest teeb ei ole õige. Laste kõlbeline areng on seotud erinevate
3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam. Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Milline on sotsioloogia? · Robert K Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; iga tõeline teadus peab oma mineviku unustama · Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ükhiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne (kuidas peab Positiivne (kuidas tegelikult olema?) on?) Üksikjuhtumitega tegelemine Ajakirjandus Ajalugu poliitikute sõnavõtud Geograafia seisavad teadusest kõige Etnograafia kaugemal Keskenduvad üksikjuhtumitele Üldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia
Ka ,,väikesed" eetilsied probleemid- teadlaste omavahelised suhtlemise probleemid. Andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt; ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes jne.. III loeng 19.09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU Teaduse ajaloo kaks tahku: Ideede ajalugu teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus: Filosoofia: filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota. Füüsika: füüsika ajalugi ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K. Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; tõeline teadus unustab oma mineviku. Teadus ei pööra minevikule väga palju tähelepanu, tegeletakse oleviku ja tulevikuga.
............................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6 1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7 1.2.3. Ajakirjandus .................................................................................................................. 7 1.2.4. Kohustuslik kirjandus.................................................................................................... 8 1.2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus...................................................................................... 9 1.2.6. Üldised küsimused..............................................................................
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
