Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas meedia toodab vägivalda? (0)

1 Hindamata
Punktid

Kas meedia toodab vägivalda?
Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda?
Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet . Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool.
Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter . Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei lähe kaasa asjadega mis tekitavad vägivalda. Paljud õudusfilmid võivad segada und, ning mõned multifilmid näiteks Digimon võivad liialt suurendada laste fantaasialendu.
Internet on hea suhtlemiseks ja teabe otsimiseks. Kuid samas igasugused arvuti mängud näiteks Counter Strike võivad tekitada vägivalda kuna igal pool toimub tulistamine . Kindlasti suur vägivalla levitaja on interneti lehekülg Youtube, sest Youtube näitab inimestele palju videoid ja pilte vägivallast millest väikesed lapsed võivad eeskuju võtta ilma mõtlemata mis on tagajärjed.
Meedia toodab palju vägivalda ja me ei saa selle vastu midagi teha kui on inimesi kes langevad tänu meedia tõttu vägivalda või selle ohvriks.
Kas meedia toodab vägivalda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karina kungla Õppematerjali autor
kirjand kas meedia toodab vägivalda?,230 sõna

Sarnased õppematerjalid

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
24
doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis

Pedagoogika
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel

Käitumine ja etikett
Teabeväli
17
doc

Teabeväli

Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja van

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
McQuail-Massikommunikatsiooniteooria-
21
doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele ­ kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta ­ see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase

Ühiskond
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................

Kirjandus
Avalikud suhted-spikker-suhtekorraldus- avalikud suhted- public relations- avalikkus- PR- meediamonitooring-
6
doc

Avalikud suhted (spikker) suhtekorraldus , avalikud suhted , public relations , avalikkus , PR , meediamonitooring ,

-1.enda usutavaks tegemise kunst; liidrid; massidele sümbolid ja sõnakõlksud. Uuringud- sihtgruppide käitumise ja suhtluse määratlemine sk planeerimiseks, vastastikuse mõistm loomiseks 1917- Avaliku Informatsiooni Komitee või avalikkuse veenmiseks. A.W.Page (1889-1960)- 1. Asepresident sk alal.7-printsiipi: Räägi tõtt ; tõesta tegevusega; kuula ostjat; Kajastamine- sõnumi levitamine meedia kaudu. korralda homne; käitu avalike suhetega nii nagu kogu organisats sõltuks sellest; mõista, et organisats tõe Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas, säilitamaks organis kasu toovat keskkonda. tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor. Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby

Avalikud suhted
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega lapsed võivad internetis kokku puutuda. Arvutile Inimesele ­ lapsele Informatsioonile Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing 5

Ainetöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun