Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas koolis antakse liiga palju õppida". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koduste, arvavad, rocca, kodutööd, matemaatika, haridus, küsitluse, tegin, hakkan, analüüsima, koolipäev, professor, peterson, koolikoormus, õppekava, klassidel, austa, kodutööde, hilja, arendamiseks, tegija, hanna, vaasa, juhendaja, huvitab, uurimistöös, ministrid, uurimustööd, uurimistööd, artiklit, tänan, tabavad, uurimitöö, väsinudHelena suust kuulsin ma veel ühe tihti ennast õigustava tarkusetera: "Iga õpetaja arvab vist iga päev, et ta on ainuke, kellel tuleb pähe meile koduseid töid anda." Getlyn lisas veel, et tema arvates ei olegi vaja kõigile ainetele nii palju rõhku pöörata, piisab sellest, kui keskendud paarile ainele süviti, mida tulevikus vaja läheb. Tema ei pea näiteks matemaatikat üldse oluliseks õppeaineks ja seetõttu juhtub ka tihti nii, et näiteks matemaatika kodused ülesanded tegemata jäävad. Kümnenda klassi õpilane Bruno kinnitas samuti, et koduste tööde hulk on liiga suur. Eraldi tõi ta välja just nädalavahetuseks õppida jäätavate koduste tööde hulk: "Nädalavahetus on selleks et puhata, mitte nii, et reedel ja laupäeval oled niisama ja pühapäev kulub tervenisti õppimisele. Õpetajad võiksid ka aru saada, et meil on puhkust vaja, kuid enamasti tuleb just pühapäeval
ei midagi muud. Poiss tundiski, et tal pole mõtet pingutada, Tauri ema ütleb väga hästi selle kõige kohta(11.30): ,,Õpetaja peab olema professionaal, mitte lähtuma oma emotsioonidest, ei tohi teha lastel vahet( lk 89 Robertsoni tsitaat). Eksperimendi algusest on möödas neli kuud esimene veerand on möödas, esimese veerandi tunnistuse hinded olid masendavad paljud õpilased said isegi väikese sokki kuna nüüd pandi ju hindeid teadmiste põhjal. Paljud õpilased arvavad, et eelmised õpetajad hindasid õpilasi pigem nägude järgi, mis oli loomulikult väga ebaõiglane. 13.14 Inglise keele õpetaja on tähelepanud, et õpilastel on tekkinud huvi materjalide kohta mida nad õppivad kuigi õpetaja ei hinda kunagi koduseid töid vaid hinnatakse tunnis kaasa töötamist, leian et see on ka õige sest siis on ju reaalset näha kuidas ja kui palju õpilane teeb tööd, kuigi koduste tööde tegemine on tähtis ei ole seda
kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse
hulka inimesi ning veebikeskkonnas sai seda kiirelt teha. Küsitlus viidi Loo Keskkooli gümnasistide seas läbi interneti vahendusel, kasutades selleks Google Docs keskkonda. Internetis läbi viidud küsitlusele oli võimalik vastata ajavahemikul 2.-16. detsember 2016. Küsimustik koosnes 16 küsimusest, millest 13 olid valikvastustega ning 3 vabateksti väljaga. Ankeet oli anonüümne ning autor kasutas saadud tulemusi üldistatud kujul. Küsitluse küsimused ja ette antud vastuse variandid olid koostatud teoreetilise materjali põhjal. Andmete analüüsimiseks ning jooniste tegemiseks kasutas autor Microsoft Word 2016 ja Microsoft Office Excel 2016 andmetöötlusprogramme. 3.2. Valim Andmete kogumiseks kasutati küsitlust ja eesmärgistatud valimit. Küsitluses osalejad valiti selle alusel, kes õpib praegu gümnaasiumi astmes ning on nõus ja valmis küsitluses olevatele küsimustele vastama
Tuleviku kool Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on meist kindlasti paljud mõelnud tulevikule ja sellega seonduvale. Praegusel tehnikaajastul areneb kõik, eesotsas tehnikaga, ulmelise kiirusega. Peaaegu kõik inimesed oskavad kasutada arvutit, nutitelefone ja muid tehnikavidinaid, millest 10-15 aastat tagasi veel keegi midagi ei teadnud. Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks. Võib julgelt öelda et vähemalt 25% õpilastest hilinevad esimesse tundi. Mis
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
süsteemi areng" raamatust 5. Õpetaja pakub 5. Õpilased - Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe lahendada lahendavad keskkoolis Tartu: TÜ Kirjastus. mõistatusi mõistatusi. - Ajakiri Haridus http://haridus.opleht.ee/ (Töötab terve klass) 6. Refleksioo - õppejutt ja vaba arutlus, kus igaüks võib oma n Õpetaja teeb kokkuvõte Õpilased kuulavad arvamusi ja teadmisi jagada, mis veel kord teeb · millised on tehtud tööst, vastab õpetajat, küsivad, sidet õpetaja ja õpilaste vahel
kõik õpilased ja ka õpetajad. Näiteks võiksid õpetajad vaadata, kui palju nad kodust tööd annavad, sest päevas pole ainult üks tund, milleks õppida tuleb. Veel tuleks vaadata, mis päeva peale mitu tööd tuleb, sest väga tihti on nii, et järgmiseks päevaks ei jõua ära õppidagi. Jõuad koolist koju ja õpid õhtuni. Vabast ajast ei jää siis midagi alles. Trennid ja sõbrad peavad ootama päeva, millal on vähe õppida, kuid see on harv juhus, et kodutööd pole. Ideaalkoolis peaks saama kõik tunnis tehtud, et kodus ei jääks palju kirjalikke töid, vaid ainult kontrolltöödeks õppimine. Õpilased peaksid õpetajate sõna kuulama, see oleks parem nii talle, kui õpetajale ja kaasõpilastele, siis saaks õpetaja rohkem end pühendada tunnile, mitte sellele tähelepanu igatsevale õpilasele. Ideaalkool peaks olema koht, kus on hea kõigil, nii õpilastel, kui ka õpetajatel.
4. OLUKORD – “SÜNDINUD” ÕPETAJATEST Arvan, et selles situatsioonis on vaja jääda rahulikuks, mitte võrrelda end teiste õpetajatega ja keskenduda just enda tegemistele. Tegelikult sarnaneb see probleem esimesele olukorrale. Oluline on ka siin panna oma reeglid paika kõige esimeses tunnis ja seejärel püüda need kooskõlastada õpilaste soovidega. Õpilastel on palju lihtsam, kui nad saavad aru, mida ma neilt tahan ning ootan. Kui ma hakkan end tulevikus võrdlema õpetajaga, kellel on väga pikk tööstaaž, siis kindlasti muutun rahutuks ning võin oma võimetes kahtlema hakata. Põhjus on see, et staažikale õpetajale on aastate jooksul osaks saanud lugupidamine ja prestiiž ning mõnda aega töötanud õpetajad kannavad reputatsiooni kaasas. Kõike seda ei saa ma saavutada vaid paari nädalaga. Enda kehtestamine ja prestiiži saavutamine nõuab rasket tööd, pühendumist ja aega. Seega, kui mina alustan tööd
meie koolis. Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste
Lisa1.......................................................................................................... 32 Küsimustik: Õpimotivatsioon ja õpikeskkond................................................32 3 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi õpilaste hinnanguid oma koolile. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks põnev ja väljakutsuv. See teema on praegu aktuaalne haridus maastikul. Töös on esitatud Võhma Gümnaasiumi õpilaste arvamused, mida saab võrrelda Haljala Gümnaasiumi õpilaste arvamusega. Selle alusel saab hinnata kooli hetkeolukorda. Töö käsitleb järgmisi uurimusküsimusi: Milline on õpilaste hinnang kooli õpetajatele, tugispetsalistidele ja direktorile? Milline on õpilaste hinnang kooli füüsilisele ja vaimsele keskkonnale? Milline on õpilaste hinnang õpimotivatsioonile?
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine. 8 Ibid. 9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.11 Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks: I kooliaste – 1.-3
Arvamusartikkel- Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest? Hetkel Eestis ja üleüldse kogu maailmas palju temaatikat tekitanud koolinoorte probleem, et koolipäevad on rasked ja kodus antakse palju ülesandeid on viimasel ajal hoogu kogunud. Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta. Nii noorelt ei osata veel aega planeerida ja seepärast kipub aega r
sõpradega ringi, kes käis suitsetamas, kes õppis koduseid töid, kes mängis mänge. Minu isa arvates on hindamise rangus ja nendega seotud asjad üldiselt samaks. Pahad poisid, kes tegelesid ikka tõeliste pättustega saadeti õppenõukogusse ja mõni heideti koolis välja. Tavaliselt piirduti käskkirjaga ja õppeedukuse mitterahuldavaks panemisega tunnistusele. Isa sai enda esimese halva hinde põhikoolis. Esimese (ja ka viimase) kahe tunnistusele sai, keskkooli ajal matemaatika veerandi, aga aasta sai lõpuks ikkagi nelja. Isa kooliajal tehti spordipäeval järgmisi ülesandeid: klassivahelised alad (näiteks teatejooksud) ja siis olid veel individuaalalad näiteks nagu 60m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, tõkkejooks, pallivise, oda jja kuul. Talle meeldis koolis käia sest et midagi muud peale koolis käimise ja trennis käimise teha ei olnud. Neil ei olnud internetti ega arvuteid kodus, oli telekas, aga seal oli ainult kolm
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
Üldpädevus Väärtuspädevus – inimsuhted, üldkehtivad moraalinormid Sotsiaalne pädevus – eneseteostus, ühiskonnas kehtivad väärtused ja normid Enesemääratluspädevus – teada oma tugevaid ja nõrku külgi Õpipädevus – organiseerimine, planeerimine, õppimine Suhtluspädevus – eneseväljendus arvestades olukorda ja suhtluspartnerit Matemaatikapädevus – käsitleda probleeme matemaatika seisukohalt Ettevõtlikkuspädevus Erinevus VANA ja UUE vahel Vana: Õpipädevus Tegevuspädevus Väärtuspädevus Enesemääratluspädevus Uus: Väärtuspädevus Sotsiaalne pädevus Enesemääratluspädevus Õpipädevus
sama palju (36%) teevad pause mõnikord. Sageli teeb 6. klassi õpilastest pause 28%. 9. klassi õpilastest 14% vastas mitte kunagi, 50% mõnikord ja 36% vastas, et teeb sageli pause erinevate õppetükkide vahel. (Vt joonis 11.) Enamus vastanuid vastas, et teeb mõnikord pause õppetükkide vahel. Autor arvab, et see tuleneb õppetööde raskusest. Näiteks õpilane kirjutab tund aega kirjandit ja siis teeb pausi, et õppida bioloogia kontrolltööks. Teine juhus oleks, kui õpilane teeb matemaatika ülesannet 15 minutit ja siis jätkab koheselt füüsika ülesannetega. 13 7 4 9. klass 2 6. klass 5 3
Sel juhul tuleb rääkida lapsega, mitte kohe hakata vanemaid süüdistama. Kui laps kinnitab, et kodune keskkond on probleemne ja õppimisega toimetulemist raskendab asjaolu, et vanemad joovad ja laps ei suuda keskenduda ja isegi öösiti magada, siis pöörduksin koolinõustaja või sotsiaalpedagoogi poole, kes enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata
sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid. Minuga arvestati, mul oli palju õigusi, vabadusi, aga samas hulganisti kohustusi, mida pidin täitma. Minu tööks oli sööta koeri, rohida peenraid, hoida korras toad. Aitasime ka heinateol ning ka lehma lüpsmine pole mulle võõras. Sain ka karistada kui tegin pahandusi, kuid mitte kunagi füüsiliselt. Mäletan ühte seika, kui me taas oma vanema õega olime ema välja vihastanud ja ta meile kummagile vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda. Kasvatuses omab suurt tähtsust ,,oma mina" voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide nimel, peab ta seda tegema sellisel tasemel, et ta ei unustaks oma lähedasi inimesi, et ta ei muutuks teiseks inimeseks, kes ta enne oli
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
Noortele õpetajatele valmistab raskusi see, et pannakse liiga suurt vastutust õpetajale. Vanemad ootavad kõiki murede lahendusi õpetajalt. Arvatakse, et kuna õpetaja on seda ülikoolis õppinud, siis on see põhiliselt tema kohustus ja sest ta saab palka, on ta selleks kohustatud. Koolil on raske vägivallaga võidelda, kui seda reklaamitakse lastele ühiskonnas igal moel. Vägivallale peaks reageerima iga kodanik, mitte ainult haridus töötajad. Kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu õpetaja toetamisele ja probleemsete kodudele. Õpetajal on väga suur ülekoormus ja see ei võimalda panna tähele kõikide õpilaste probleeme ja veel tegeleda nende kodudega. Õpetajal on kohustusi väga palju : klassijuhatamine, õpetamine väga paljudes klassides, tundide ettevalmistamine, päevikute täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, nõustamised, koosolekud, klassi ühised tegevused ja palju erinevaid asju veel
Kas kodutööd on vajalikud? Juba mõnda aega on kombeks olnud kodutööde andmine õpilastele. Idee seisneb selles, et õpilastel oleks võimalus ka kodus õppida ja areneda. Aga kas kodutööd on ikka vajalikud või on see iganenud komme. Ei saa eitada, et kodutöödel on kasulikke külgi. Kui tunnis mingisugugune teema ei kinnistunud, siis on selle meeldejätmiseks vaja harjutada ning kuna keegi ei taha veeta koolis rohem aega kui vaja, siis on selleks ainuke võimalus kodus. Ei ole kahtluski, et kui nii tunnis kui ka kodus harjutusi teha, siis on teema selgem kui ainult tunnis kaasa tehes. Minu arvate on kodutöödel hoopis suurem tähtsus
tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat (). Küsitlusleht ja vastused on lisatud käesolevale uurimustööle.
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks s
õpetajad üldiselt eiravad neid. Tihti on klassiruumid liiga külmad, seljakottide kaal üle maksimumi, mitu kontrolltööd päevas jne. Mõni õpetaja ei arvesta õpilastega ning kui kontrolltöö on juba kirjas mingis teises aines, siis nimetab õpetaja selle tunnikontrolliks. Ka tunnikontrollid on rasked ja neis tuleb samuti palju vaeva näha. Õpilased ei saagi kooli kõrvalt millegi muuga tegeleda. Õpetajad peaksid arvestama rohkem õpilastega ning neile antud koduste töödega. Teiseks, tahaks avalikustada õpetajate käitumist tunnis. On õpetajaid, kes ähvardavad, et teevad töö kui klass vaikseks ei jää. Ma saan aru, et õpetajaid häirib kui keegi räägib. Kuid milles on tunnis kaasa töötajad süüdi? Miks peavad teised kannatama? See, et me oleme üks klass, ei tähenda, et meie oleme süüdi teiste tegudes. Tunnis jutu rääkimine, on alati saanud alguse õpetajast
klas suudab kivikujuna püsida 2 minutit ja et te usute, et nemad peavad vastu kolm minutit. Kindlasti, et lapsed tahavad noorematest lastest parem olla! 6. Põrgulik klass Juhtub, et mõni klass muutub erakordselt raskesti koheldavaks ja võib ka vahel tunduda, et klass on iga päev otse põrgust pärit. Põhjused võivad olla erinevad. See võib olla kogu kooliga seotud käitumisprobleem. Lapsed näevad, kuidas teised klassid pääsevad halvasti käitudes karistamatult ning arvavad seetõttu, et ka nemad võivad niimoodi käituda. Autor pakub selles situatsioonis püüa teha oma klassit hea käitumise koht. Minu meelest, kui koolis puuduvad üldised käitumisreeglid, siis võib proovida luua oma isiklikke käitumisreegleid. Teiseks põhjuseks võib olla õppeainega seotud probleem. Ma arvan, et kui põhjus on selles, et õpilased ei ole huvitatud õppeaines, siis oleks hea uurida, mis lapsi tõeliselt motiveerib,
1. Sissejuhatus ehk põhjendus. Võrreldav probleemi püstitamisega uurimistöös: töö valiku põhjendus ning eesmärgid, milleni soovitakse jõuda ja miks. Lisatakse lühiülevaade eelnevatest analoogilistest töödest. 2. Ideekavandid, visandid vms. Võiks olla vähemalt kolm erinevat kavandit see sunnib õpilast süstemaatiliselt töötama, mitte ainsana pähetulnud mõtet kohe teostama, ühtlasi õpetab oma ideed analüüsima erineva vaatenurga alt. 3. Töö käik. Koosneb tööplaanist ning selle hilisemast analüüsist, samuti tööprotsessi lühikirjeldusest (võib olla jäädvustatud ka fotode või lühifilmina). 4. Digitaalne portfoolio valmis objektist erinevate kaadrite, vaatenurkade ja variantidega võimaldab õpilasel tutvustada oma loomingut sisseastumiseksamitel, töövestlustel või mujal. 5
tarbijakaitse, 2013) Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke ja kas nad on kursis energiajookide kahjulikkusega. Sõnastasin kaks uurimisküsimust, milleks on: ·Mil määral ning mis põhjusel Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin küsitluse, kus on 9 küsimust. Metoodika on kvantitatiivne. Küsitluse viisin läbi Mustvee Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilaste seas. Töö koosneb 12 leheküljest, 3 joonisest, 1 lisast, tabelid puuduvad. Sooviksin tänada abistamise eest oma juhendajat Ene Lüüsi, uurimistöö aluste õpetajat Maili Vaherit ja küsitluses osalenud õpilasi. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
valikvastus: 1 - mitte kunagi 2 - kord aastas 3 - kord kuus 4 - kord nädalas 5 - rohkem ; nominaaltunnused 7. Keskmine hinne: pidev arvtunnus Mõisted Statistika- teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika - matemaatika haru,mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim- mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Binaarsed tunnused kaks teineteist välistavat suurust (nt sugu). Variatsioonrida kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida. Keskväärtus tunnuse väärtuste aritmeetiline keskmine.
Halvasti organiseeritud rühmatöös kalduvad võimekamad õpilased kogu töö ära tegema ja teised kirjutavad nende pealt maha. Kodutööde- ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Iseseisev töö on õppetunnis kasutatav uue materjali õppimiseks ja kinnistamiseks. Klassi ja koolivälise iseseisva töö põhivormiks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks .Enamasti on aga õpetaja vahetu õpetamine tõhusam kui iseseisev õppimine. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme funktsiooni: kinnistavad kooli õpitut, arendavad õpilaste õpioskusi ja ühtlustavad õpilaste õpitempo erinevusi õpitulemustes. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1. Enne iseseisva töö andmist tuleks veenduda, et õpilased tulevad sellega toime. Töölehe nõuded peaksid olema endastmõistetavad ja sooritatavad ülesanded hõlmama materjali, millega tulevad toime kõik õpilased
......................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja allikad.................................................................................................... 11 Hallap, M. (2006). Kakskeelse lapse kõne eripära. Eripedagoogika nr. 26. Trükk: OÜ Tartumaa Trükikoda................................................................................................................................... 11 Hallap, M. (2005). Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8............................ 11 Hint, M. (2002). Keel on tõde on õige ja vale. Tartu: Ilmamaa. ................................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu Ülikool
annaabi.ee 
