Kirjand: Tuleviku kool (2)

Tuleviku kool
Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on meist kindlasti paljud mõelnud tulevikule ja sellega seonduvale. Praegusel tehnikaajastul areneb kõik, eesotsas tehnikaga , ulmelise kiirusega. Peaaegu kõik inimesed oskavad kasutada arvutit, nutitelefone ja muid tehnikavidinaid, millest 10-15 aastat tagasi veel keegi midagi ei teadnud. Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel – kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed?
Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks. Võib julgelt öelda et vähemalt 25% õpilastest hilinevad esimesse tundi. Mis võiks olla selle põhjuseks? Kas see, et õpilaste äratuskell heliseb liiga hilja ? Kui jah, siis miks see nii on? Koolipäevad on pikad ning väsitavad. Õppeaineid on palju, seega on ka palju koduseid töid. Kõik õpetajad peavad enda ainet teistest tähtsamaks ning tahavad, et õpilased selles valdkonnas palju omandaksid. Kuid õpilased on erinevad, kellele meeldivad reaalained , kellele sobib rohkem humanitaarne haru. Tuleviku koolis võiks olla lastel endal suuremad valikuvõimalused, mida nad õppida tahavad. Kui aineid oleks vähem, kuid koolipäevad sama pikad kui praegu, saaksid õpilased ka selle töö tehtud, mis neil muidu koju jääks teha. See annaks võimaluse tegeleda peale kooli rohkemate huviringidega ning olen kindel, et ka hommikuste hilinejate arv kahaneks.
Linnades on klassis õppivate õpilaste arv tänapäeval kusagil kolmekümne ringis . Tulevikus võiks olla õpilaste arv klassis vähemalt poole väiksem, seega jääks ühe õpetaja käe alla 15 õpilast. See oleks parem variant nii õpetajatele kui ka õpilastele. Õpetajatel on väga väsitav olla klassis suure hulga õpilastega, tekivad lahkarvamused, erinevad probleemid, tülid. Inimene, kes aga lastega tegeleb, ei tohiks olla kibestunud ning oma halba tuju õpilaste peale “välja elada,” sest nii tekib trauma mõlemale. Soodsad võimalused tuleb luua kõigi jaoks. Õpilaste jaoks tähendaks väiksem klass aga seda, et õpetajal jääks aega tegeleda igaühega personaalselt, vajadusel pikemalt asju lahti seletada ja arutada – iga õpilane saaks rohkem tähelepanu.
Praegu kulutatakse koolides liialt palju aega teoreetilisele poolele. Praktikaks raisatakse aega vähe, või ei teha seda üldse. Keemias ja füüsikas oleks oluline katseid läbi teha ning oma silmaga erinevate ainete omavahelisi reaktsioone näha. Bioloogias võiksid nooremad klassid farme külastada, et näha millised need lehmad ja sead siis ikka on. Peaaegu igat ainet on võimalik ka praktiliselt õppida, ning minu arvates on see väga vajalik.
Tehnikamaailm aina areneb. See ei üllataks mind absoluutselt, kui paarikümne aasta pärast koolides enam lapsed mõtlema ei peakski, kui kõik robotid , arvutid ja muud masinad teeks inimeste eest ka mõttetöö ära. Arvan, et näiteks vihikud asendatakse koolides üsna pea sülearvutitega, see on ju lihtsam, kiirem, mugavam. Olgu pealegi, aga kirjutamine jääb ju kängu ning kas see pole just üks põhioskustest mille me koolis omandanud oleme? Aga kes teab, võib-olla aastate pärast pole enam kirjutusvahendeid vajagi, sest kõik saab masinatega tehtud. Kuigi see on üsna ebatõenäoline, loodan, et igasugused laste eest mõtlevad masinad tuleviku koolidest puuduvad.
Tänapäeva koolisüsteem vajaks kindlasti muutmist . Õpilaste töökoormus on väga suur ja koduseid ülesandeid palju. Paljud õpilased ei pea sellisele pingele vastu ja lahkuvad koolist. Hea on kui nad leiavad endas veel jõudu ja tahtmist see poolelijäänud koolitee ka kunagi lõpetada. Loodan väga, et millalgi ikka saadakse sellest aru ja mõistetakse, et midagi on viltu ja selliselt ei saa see süsteem enam jätkata. Arenemisruumi on väga palju ja alati saab ju kõike kuidagi paremini teha. Ootan juba huviga, milline näeb välja kool tulevikus.