........................25 LISAD -Lisa 1 (küsitlusleht)........................................................................................26 -Lisa 2 (küsitluslehe vastused).........................................................................27 1. Sissejuhatus 3 Üheaegselt NSV Liidu vägede sissemarsi ja sini-must-valge asendamise punalipuga Pika Hermanni tornis algas uus ajajärk mitte ainult senise Eesti Vabariigi poliitilistes institutsioonides, vaid ka haridusasutustes. Toimusid mitmed tavainimese jaoks suurt rolli mängivad muudatused õppeainetes, õpikutes ja koolisüsteemis üldiselt. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes
„Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud au, kust leiate ka täpsed juhtnöörid, kuidas „Käitumist klassiruumis“ (mis ilmus küll eelmisel aastal, kuid levis mõnda aega vaid erialaste sündmuste
paremini, kui lihtsalt klassi ees karjumine. Samuti oleks professionaalne noore inimese probleemile pigem kaasa tunda kui vihastada. Lapse halb käitumine võib tingitud olla mõnest perekondlikust probleemist, seega ei ole mul õigust lapse olukorda veelgi enam halvendada. Lisaks ei tohi langeda laste tasemele ega tõugata neid ega loopida tahvlilapiga. 4. OLUKORD – “SÜNDINUD” ÕPETAJATEST Arvan, et selles situatsioonis on vaja jääda rahulikuks, mitte võrrelda end teiste õpetajatega ja keskenduda just enda tegemistele. Tegelikult sarnaneb see probleem esimesele olukorrale. Oluline on ka siin panna oma reeglid paika kõige esimeses tunnis ja seejärel püüda need kooskõlastada õpilaste soovidega. Õpilastel on palju lihtsam, kui nad saavad aru, mida ma neilt tahan ning ootan. Kui ma hakkan end tulevikus võrdlema õpetajaga, kellel on väga pikk tööstaaž, siis kindlasti muutun rahutuks ning võin oma võimetes kahtlema hakata
Kui aga koolis vastavaid tugispetsialiste ei ole, siis kooli HEV koordinaatori abiga on võimalik maakonna nõustamiskeskusest spetsialist kooli kutsuda. Enim hakkavad ka meie koolis silma halva käitumisega just poisid. Oluline on juba märgata algklassiõpilaste hulgas käitumishäiretega õpilasi ja koheselt osutada abi. Kooli 7. klassis on meil väga sagedasti käitumisprobleeme poistel, osaliselt võib põhjus olla ka murdeeas, kuid juba algklassides oli nendel noormeestel käitumisega probleeme. Mäletan, et siis sai ühendust võtta ka lapsevanematega, toimus mitmeid koosolekuid ning asjad ka paranesid, kuid 3 nüüdseks on olukord muutunud taas väga keeruliseks. Keeruline ja raske on ka nende noormeeste kodune elu, kus pered on läinud lahku ja emad kasvatavad üksi poisse.
Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha. Kuna klass on kokku pandud erinevatest koolidest väljaheidetud lastest siis on ka lastel tekkinud arusaam, et nendega ei taheta tegeleta ja neid solgutatakse ühest kohast teise. Mõnedele lastele on kleebitud eelmiste õpetajate poolt sildid mis on tekkinud õpetajate poolt vaatamata kas need sildid ka päriselt vastavad laste iseloomustusele või mitte. Kas õpetajate vahetamine on piisavalt tõhus või mitte, milline on uute õpetajate õpetamis tehnika? Kui lastele süvendada kogu aeg, et sa oledki saamatu ja sa ei saa mitte millegigi hakkavad nad seda mõtet uskuma ja nad ei näe pingutamisel mitte mingit mõtet. Kuigi on näha et õpetajat pingutavad, teevad ka nemad mõnd viga mis takkistavad algul lastega luua kontakti. Esimene negatiivne mulje jääb mulle bioloogia õpetajast, kes suhtleb õpilastega teie
kinni inimmõtlemise põhiloogikast.Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilisheuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. h) Õpimotivatsiooni põhimõisted 1.Õpimotivatsiooni olemus ja käsitsemine kaasajal. Isiksuslike ja sotsiaalsete faktorite roll motivatsiooni kujundajana. Emotsioonide ja mõtlemise roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses
Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS
Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades)
Kõik kommentaarid