Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapital, kapitalism, kapitalist, proletaar, marx, marxi, orjad, kodanlane, kapitalistlik, tõusta, inimväärtused, loovus, ikke, väidet, ringist, tallina, juhendaja, lehekülgedelt, tuues, konkreetsem, aspektis, sünonüüm, iialgi, öelnud, riigiteadlane, tänapäevased, seoseid, suurelt, kasvatusest, katki, neilt, selliselt, kestma, aspekteÜldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903)
4. Loeng - Sotsioloogia ajalugu – klassikaline sotsioloogia(ptk 1) Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu – enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia – 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia – alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet “sotsiaalne füüsika”. 7 Sissejuhatus sotsioloogiasse
2) kultuur kui ideaal, mingite universaalsete väärtuste kogum. 3) kultuuri sotsiaalne väärtus: kuidas inimesed elavad, teatud elamisprintsiip. Rääkides kultuurist ei tohi rääkida ühest valdkonnast üksinda, vaid tuleb arvestada kõigi kolmega. Williamsi kultuurikäsitlus ongi inimtegevuse uurimine. Tuleb arvestada inimloomusega. Williamsi sõnul kultuuri elatakse (ja kogu aeg). Kultuur kujuneb välja jagatud väärtuste kaudu - jagatud väärtuste süsteem. · Marxi sõnul oli majandus baasiks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses, mis toetuvad baasile. Williams oli sellele vastu, et materiaalne baas määrab pealisehituse. · Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana
on omane kõigile indiviididele ning loob pilte ja sümboleid väljaspool teadvust. Erih Fromm: oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid.Ta sündis juudi perekonnas, õppis Frankfurdi ja Heidelbergi ülikoolides, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi, töötas 1929-32 Frankfurdis, pärast Hitleri võimuletulekut mitmes USA ja Mehhiko ülikoolis, elu lõpuaastatel Šveitsis.Ta püüdis ühendadaKarl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides seejuures teravalt mitmeid Freudi seisukohti, aga ka Nõukogude Liidus käibelolnud dogmaatilisi ettekujutusi marksismist.Fromm võttis kasutusele mõiste "tarbimisühiskond" ning analüüsis sotsiaalseid patoloogiaid, massikultuuri ja isiksuse totaalset võõrandumist.Paljudes teostes püüdis ta visandada teed ühiskonna tervendamiseks, eriti psühhoanalüütilise teraapia teel. Väljapääsu võõrandumisest nägi ta üksikisiku
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud»
müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne.
Prantsusmaal. Nõudsid, et Prantsusmaa peab minema edasi nende reformidega, kuhu Robespierre oli jäänud 1794.a. 2) autoritaarsed sotsialistid ehk blankistid nende ideoloogilise juhi Blanqui järgi. Osati sotsialismi pool. Neid iseloomustas diktatuuriihalus, asjade klaarimine jõuga. Nende kätte läks ka julgeolekukomitee juhtimine. Vähemuses Pariisi kommuunis olid: 1) sotsialismi poole kalduvad anarhistid ehk proudhonistid(?), kes olid eelkõige Proudhoni toetajad. Olid ühenduses Marxi ja esimese internatsionaaliga 2) vabariiklased, keda juhtis Gambetta. Pariisi kommuun üritas ennekõike tegeleda Pariisi majandusega: lühendati tööpäeva,et tekiks rohkem töökohti; reguleeriti töökohti; üritati võidelda kaupade defitisiidi vastu. Natsionaliseerimist läbi ei viidud. Uuesti kehtestati revolutsiooniline kalender, mis pidi hakkama 1792.aastast. Pariisi kommuuni lipuks sai punane lipp, mis tõusis hiljem kommunismi sümboliks. Moodustati Rahvapääste Komitee( nagu Pr
suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste. Inimühiskonna arengufaasid ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt
Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. · Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' · Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused: · Võim on majanduslikest ja klassisuhetest lahutamatu · Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne)
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Aristoteles ei poolda ühisomandit, kuna tema arvates ei kanta selle eest nii korralikult hoolt kui eraomandi eest. Eraomandit ei tohi kaotada, vaid seda tuleb kasutada targalt ja liberaalselt. Aristotelese ühiskond on jagatud samuti klassidesse. Esimesse klassi kuuluvad sõdurid, vaimulikud ja valitsejad. Teises klassis on põllumehed, käsitöölised. Kuigi temagi suhtus kaubandusse skeptiliselt, oli ta nõud kauplemist piiratud koguses lubama. Kogu korra põhialuseks olid aga orjad, sest Aristotelese järgi mõned inimesed on oma loomu poolest orjad. Tema arvates pidid aga orjad pärinema mittehellenistlikest maadest. Aristotelese järgi on majandus jaotatud kahte ossa: • tõeline majandus, mis on (kodu)majapidamise juhtimise teadus ehk oikonoomia; • pakkumise teadus, mis tegeleb omandamise ja võõrandamise kunstiga. Aristoteles eristas loomulikke ja ebaloomulikke vahetustehinguid. Loomulik vahetus on „inimese loomulike vajaduste rahuldamiseks“ majapidamises
Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides
Nt Amazonase indiaanlane ei saa hakkama Euroopa suurlinnas, samas ei saa ka Eurooplane hakkama dzunglis. Lääne inimese ettekujutus kultuurist ja maailmast: · usk seaduspäradesse, usk sellele, et areng toimub sisemiste reeglite järgi, · progressi narratiiv, teaduse kiire areng. Väide, et igasuguste avastuse kaudu muutub elu paremaks ja probleeme jääb vähemaks, progressil ei ole piire, jätkub pidevalt. · maailmaajalugu, ühtne protsess, Hegeli järgi Marxi järgi, peab kulgema seaduspärasel viisil, kõik rahvad peavad tegema teatud faasid läbi olenemata sellest kas see neile meeldib või mitte. Euroopas oli see juhtiv arvamus kuni II maailmasõda. · Üleilmastumise mõju · loobumine suurtest narratiividest; protsessi narratiivist. II maailma sõjad kaotanud saksamaa natslik ideoloogia tundus olevat ratsionaalse mõtlemise väärastunud jätk, aga ometi omas see progressi trad. ühisjooni
Neid tuleb vaadata koos, omavaheliste suhete kaudu. o Nt leiab ta vigaselt:. I pärast on ta rahutu, kui ei võeta arvesse inimese loomalikku päritolu. II ei sobi kui uuritakse aind seda, mida on dokumenteeriud, mis on kirja pandud. III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena. o - Ükski kolmest pole iseseisev, kõik kolm peavad olema koos. Marx marx?? · Maailma jaotus ühiskondlik olemine jaotub kaheks: 1. Pealisehitus (ühsikondlikud suhted) 2. Baas (majanduslikud suhted) · Willams oli vastu: o Strukturalism. Struktualismi loogika: me paneme ise reaalsuse kokku keele kaudu, me ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega,
o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche)
Lee (konföderatsiooni juht). Kodusõja lõpp. 14. apr 1865 tappis Lincolni John Wilkes Booth, kes avaldas sellega nördimust, et lõuna väed said sõjas lüüa. Lincolnist sai aga rahvuskangelane. Kodusõjas hukkus rohkem inimesi, kui ameerika kaotas maailmasõdades v vietnami sõjas inimesi. Pärast lincolni tapmist algas rekonstruktsiooniajastu 1865-1877. uueks presidendiks Andrew Johnson, kes viis sisse 13. põhiseaduse paranduse- kaotati orjus. 14. parandus usas sündinud orjad kuulutati usa kodanikeks. Konföderatsiooniriigid liideti uuesti USAga. 1872 kuulutas Grant välja amnestia kõikidele konföderatiooni pooldajatele, et lepitada ühiskonda. 1898 a Hispaania-Ameerika sõda. Sõda toimus Kuubal, USA sai endale Filipiinid ja Puerto Rico, hiljem Hawaii saared. 1867 Alaska, mille Ameerika ostis Venelastelt. 1896 avastati Alaskal kulda. 22/4 ÜHISKONNA MODERNISEERUMINE Sai alguse Inglismaal.
Utopistlik sotsialism -- samaaegselt kapitalistliku tootmisviisi ja poliitilise ökonoomia tekkega tekkisid ka esimesed kapitalismi kriitikud. Üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Th. Morus (More) (1480-1535) oma teosega "Utoopia". Utopistid ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust. On kaotatud maa ja linna vastuolud on kaotatud füüsilise ja vaimse töö vastolud. Kaovad kaubandus ja raha. Musta tööd teevad orjad, endised kurjategijad. Teiseks utopistliku sotsialismi alusepanijaks oli vähese haridusega, ilmalike ja vaimulike võimudega vastuoluline T. Campanella (1568-1639). Tema põhi teos oli "Päikeselinn". Päikeselinn idee seisnes kirikuriigis, mille eesotsas oli paavst. 9 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia 17. sajandi keskpaigaks oli tootmine Lääne-Euroopas jõudnud tasemele, kust
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
.............................. 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria
on õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks. Vana-Kreeka Polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena nad suhtlesid ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000 inimest, neist umbes kolmandik olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Meetikutel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist
Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
ideede’ suunas; ideoloogiale poliitilise legitiimuse andmine, ideoloogia võrdsustatakse religiooniga, tulevikus veelgi õigem "religioon" 18. sajandi lõpul toimub religiooni ja ideoloogia vastandumine. 19. sajandil ideoloogiate omavaheline võitlus muutusi soosiva aupaiste pärast. o Liberalismi mõju: ideoloogia oli positiivne, ideoloogia pidi asendama religiooni. Karl Marx o Negatiivne ideoloogiakäsitlus (‘Saksa ideoloogia’, 1846): o Ideoloogia on valitseva klassi põhimõtted, o Kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ka ideoloogiat, o Ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult, mitte sellisena nagu see tegelikult areneb (determinism), o Proletariaat ei vaja ideoloogiat. Marxi ideede taust: o Seisuste asendamine klassidega, o Teaduse muutmine religiooniks (determinism, Hegel),
individualismi üleüldise maailmapildiga, siis Schopenhauer kuulutas ette juba uue inimtüübi sündi. 7 Sõnadelt tegudele Kuid ajal, mil Euroopa sõjatiines õhus hulkus ringi revolutsioonitont, ei suutnud paljud filosoofid sünteesi ootuses pelgalt pealtvaatajaks jääda. Suurim neist on kahtlemata dialektilise materialismi õpetuse rajaja Karl Marx, keda võib Hegeli mantlipärijaks pidada.4 Marxi jaoks on kriteeriumiks, millest lähtuda sõnadelt tegudele üle minekul, inimühiskonda kätketud klassivõitlus. Kodanlus on aheldanud proletariaadi oma orjusesse, kuna ühiskond on iseenda, st. töölisklassi näost võõrandunud. Kuid ajalooline areng järgib ranget seaduspära ja seetõttu saabub vältimatult võidukas revolutsioon, mis pöörab kaalukausid ringi ja seab
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1.9 Karl Marx . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.9.1 Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast 18 1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2 Ajalookirjutamise areng 23 2.1 siit peaks algama uus teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 2.2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . .
mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast. Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes? (tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus). Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud. Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2)
.................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism...........................................................................................................................39 Ludwig Wittgenstein...................................................................
Politoloogia areng Kuigi me saame väita, et kõigil ajaloolistel perioodidel pea kõigis geograafilistes regioonides on püütud õpetada poliitikat ning pidevalt on suurenenud arusaamine poliitikast, on politoloogia (võime nimetada ka modernseks politoloogiaks), mida õpetatakse ja uuritakse sotsiaalteaduste raames, siiski väga noor teadus – natuke üle 100 aastat vana. Sünnimaaks peetakse USA-d, kuna seal arenes kapitalism kõige kiiremini. Politoloogia tekkis tänu rahvusvaheliste korporatsioonide arengule, kuna need laienesid üle riigi piiride ning tekkis vajadus tiheda infovahetuse järgi. Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise filosoofia ja õigusteaduse raames (ajaarvestus enamasti Paltoni 427e.Kr ja Aristotelese 384 e.Kr järgi). Politoloogia tormiline areng USA-s toimus 1880-ndatel, kui hakati tegema avaliku arvamuse uurimusi (Walter Lippmann’i poolt)
situatsioonis võiks leiduda võimuteostajaid, kes sarnaneksid “Politeia”`s kirjeldatud mittekorrumpeeruvaile valitsejaile. Nii ongi tema hilises teoses “Seadused” (“Nomoi”), esitatud nn “paremuselt teise” riigi projekt (“Politeia”`s kirjeldatud riik jääb Platoni silmis ikkagi parimaks). Nagu dialoogi nimigi ütleb, on selle riigiprojekti peamiseks iseärasuseks see, et kõik ühiskonna liikmed, teiste seas ka valitsejad, on selles riigis sõna otseses mõttes seaduste orjad. Anonüümseks jääv ateenlane, kes selles teoses on kesksete vaadete esitaja, ütleb: “Sellele riigile, kus seadusel pole jõudu ja ta on kellegi võimu all, näen ma kiiret hukku. Seal aga, kus seadus omab ülemvõimu valitsejate üle, need aga on tema orjad, näen ma riigi pääsemist ja kõiki hüvesid, milliseid jumalad iganes riigile kinkida võivad.” (Nomoi 715d). Ka tänapäeval iseloomustatakse õigusriiki tihti väljendiga, et selles “valitseb seadus”
kannatavate rahvaste juures. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada 2ks: 1) Revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist 2) Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku 1840. aastaist saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud klassideks- ekspluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks. Ajalugu, see on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Uusajal kodanlus v töölisklass. Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid niipalju, kui palju läheb vaja elu sees hoidmiseks. Ülejäänuga suurendab kodanlus aga oma varasalve. Marksismi järgi toimub tootmises pidev kapitali kontsentratsioon
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised.
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oo
08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega. Karl Marx (05.05.1818 - 14.03.1883): proletariaadi diktatuur. Kommunist. Marxi kapital, on majandusteadlane. Alustas filosoofiaga selle ülesanne on maailma muutmine. Ühiskonna majanduslikust struktuurist tuleneb poliitiline, sotsiaalne ja ka mõtlemisvormi struktuur. Õigus on valitseva klassi seaduseks vormistatud tahe. Kogu ajalugu on klassivõitlus ajalugu. Inimene ei ole individuaalne vaid ühiskondlik olend. Usu ja eraomandi vabadus ei suuda ületada ühiskondlikku kooselamist
annaabi.ee 
