Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas ja miks on dokumenditöö vajalik?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dokumenditöö, dokumendid, organisatsioonid, maandamine, eesnimi, perenimi, elades, füüsilisele, vastuseks, iseloomud, eripärad, lepingud, teatised, korrapäratus, tehinguid, kanalite, koguni, delikaatne, tunnistatud, ettevõttele, huvist, riigisaladused, infole, teaberessursside, lugedes, dokumendihalduse, rääkimata, dokumentatsioon, kahtlusiSama tagajärg võib olla ka sellel, kui Sa avaldust ei lisa. Milleks on vaja avaldust? Avaldus võimaldab Sul: anda tööandjale teada, millisele ametikohale kandideerid tuua välja Sinu isikupära ja osutada tähelepanu tugevatele külgedele põhjendada sobivust antud ametikohale näidata oma teadmisi firmast, kuhu kandideerid lisada midagi täiendavalt. Seda dokumenti on kahel kandjal: paberkandjal teile vôidakse konsultatsioonifirmast oma dokumentidele vastuseks saata avalduse vorm. Samuti vôib juhtuda, et enne intervjuud palutakse teil firmas taoline dokument täita. elektroonilisel kujul tavaliselt on see kättesaadav firma kodulehekülje vakantsete ametikohtade rubriigis vôi internetipôhise värbamisagentuuri andmebaasi lehel. Sooviavaldus lisatakse CVle ning see peaks sisaldama järgmist: Kust saite informatsiooni tööpakkumise kohta Lühike seletus, miks olete otsustanud kandideerida ja mis põhjusel arvate enda olevat just kõige
edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine Osa asjaajamisoperatsioone - tavaliselt dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine, sageli ka registreerimine - toimub tsentraliseeritult; ülejäänud operatsioonid - dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid (1) Dokumendiplankidele (edaspidi plank) vormistatakse üldjuhul: 1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus. (3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava
4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3.5 Standardid 17 4.3.6 Hea tava juhised 18 5 Dokumendisüsteem 19 5.1 Üldist 19 5.2 Dokumendid ja muud teaberessursid 20 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid 22 5.4 Kasuajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 23 5.4.1 Üldist 23 5.4.2 Juhtkond 23 5.4.3 Dokumendihalduse personal 24 5.4.4 Dokumendisüsteemi kasutajad 25 5
rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Seadusloome Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kes võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seaduse vastuvõtu protsess: Seaduse algatamine parlamendile ülevaatamiseks Seaduseelnõu arutamine seaduse lugemine Seaduse vastuvõtmine - hääletamine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas. 10p pärast avaldamist seadus jõustub. Riigiteataja Riigi Teatajas avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid vastavalt Riigi Teataja seaduse § 2. Ilmub alates 28. novembrist 1918. Ilmub Internetis alates 1997. aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1. juunist 2002. Alates 01.01 2011. annab Riigiteatajat välja Justiitsministeerium, väljaandja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid Seadused: Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Haldusmenetluse seadus Isikuandmete kaitse seadus
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab;
..........................................................................69 8.2.2 CV vorming .................................................................................................69 8.3 Soovituskiri ..........................................................................................................72 8.4 Äraütlemiskiri ......................................................................................................74 8.5 Töösuhtega seotud dokumendid ..........................................................................76 8.5.1 Tööleping .....................................................................................................76 8.5.2 Tööraamat ....................................................................................................77 8.5.3 Isikukaart......................................................................................................78 8.5
...............................41 2.2.1 Dokumendi- ja arhiivihalduse kriisiks valmisoleku planeerimine valitsusasutustes................................................................................................... 41 2.2.2 Dokumendi- ja arhiivihalduses ennetamise osaks olev analüüs valitsusasutustes................................................................................................... 44 2.2.3 Dokumendi- ja arhiivihalduse riskide ennetamine ja maandamine valitsusasutustes................................................................................................... 46 2.2.4 Valitsusasutuste arvamused dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise korraldamisest........................................................................52 3. Dokumendi- ja arhiivihalduse kriisi- ja hädaolukorRA lahendamise planeerimine.............................................................................................................
Kaugtöö, intranet, meeskonnatöö o hõlbustab inimestevahelist infovahetust o teadmiste juhtimine o meeskonnatöö produktiivsus o meeskondade efektiivsuse tõstmine o lihtsustab ajaplaneerimist 38. Mille poolest erinevad strateegilised- ja operatiivinfosüsteemid? Strateegilised süsteemid: o kvalitatiivsed andmed o määramatu struktuuriga infokogumikud o näiteks: dokumendid (tekstid, pildid, tabelid, heli, video jne) Operatiivsed süsteemid: o kvantitatiivsed andmed o andmeobjektidel kindel struktuur o äritegevuse informatsiooni kogumine, säilitamine ja analüüs o orienteeritud andmete terviklikkusele o näiteks: tellimuste ja arvete haldamine, lao- ja majandusarvestus 39. Mille alusel otsustada IS-i konkreetsele ettevõttele sobivust? Selge ülevaate saamiseks soovitatakse läbi viia audit:
kannab hoolt selle eest, et kogu see töö saaks korralikult tehtud. Personali arendamine kvaliteedijuhtimise rakendamisel Kvaliteedijuhtimise rakendamine eeldab, et organisatsioonis järgitakse vastavaid nõudeid ja põhimõtteid ehk kas ISO kvaliteedisertifikaati taotletakse või on see organisatsioonile juba välja antud. 9 Kvaliteedisertifikaadi olemasolul jätkavad organisatsioonid enamasti kvaliteediuhtimise arendamist ning püüdlevad tervikliku kvaliteedijuhtimise (Total Quality Management, lühendatult TQM) poole. See omakorda võimaldab taotleda näiteks rahvuslikku või rahvusvahelist kvaliteediauhinda, mis tähendab organisatsiooni, selle tööprotsesside ja tulemuste kõrget hinnangut ning rahvuslikku ja rahvusvahelist tunnustust. Kvaliteedijuhtimine keskendub organisatsioonilistele protsessidele, nende pidevale täiustumisele ja efektiivsusele¹.
Erinevate meetodite kombineerimine Miks ei tohi HTMLis kasutada järjestikku mitut tühikut? Tohib kasutada, kuid sellel pole mingit silmale nähtavat tagajärge. Millised on skriptikeeled? JavaScript ja PHP Millist tüüpi fonte on ekraanilt kõige parem lugeda? ilma seriifideta fikseeritud fonti Kas HTMLis saab komponente üksteise taha paigutada? Jah, CSSi abil saab Milline ei ole Microsoft-i tehnoloogia? Flash Miks on vaja veebiteenuseid integreerida? Organisatsioonid soovivad pakkuda paremaid teenuseid. HALDUS Milline komplekt komponente on kõige sobivam funktsioneeriva arvuti koostamiseks? Protsessor, emaplaat, mälu, BIOS, toiteplokk Millise valemi järgi on õige teisendada 2 bitine kahendkood kümnendkoodiks? Kõrgem bitt x2(astmes)1+madalam bittx2(astmes)0 Millises funktsioonis ei kasutata püsimälu arvuti koosluses? Vahemälu Millised parameetrid iseloomustavad DDR2 ja SDRAM mälu jõudlust? Veeruviivitus
...................................................................................... 124 Hispaania.............................................................................................................. 126 Rootsi.................................................................................................................... 127 Ühendkuningriik....................................................................................................128 4. Rahvusvahelised dokumendid...........................................................................131 Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri........................................132 Bibliograafia ja viited....................................................................................................139 Lühendid...................................................................................................................... 158
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
põhjustanud rikkalikult meediakära kogu maailmas. ● Uued trendid seavad uusi väljakutseid – sh. IT turvalisusele. Näiteks BYOD (Bring Your Own Device) muudab oluliselt perimeetri kaitsmise kontseptsiooni andmeturbes. ● Kitsa eriala tippspetsialistidest koosnev meeskond raskendab üksteise asendamist ning seab erakordselt kõrged nõuded omavahelisele heale kommunikatsioonile tiimis. ● Paljud IT organisatsioonid eelistavad järelkasvu kasvatada organisatsiooni sees, kõige kergem on selleks kasutada karjääriredelit stiilis: monitoorija -> kasutajaabi spetsialist -> PC spetsialist -> administraator -> tippspetsialist -> tiimi juht/projektijuht -> arhitekt/juht. ● IT töötajat motiveerivad tegurid erinevad mõnevõrra tavapärasest. Tavapilgule töövahendina tagamisena
rafineeritud metsikuse ja rea väga rikkalikke teaduslikke saavutusi ... Allikas: Loengu slaidid 6. Bürokraatia olemus ja Max Weber'i õpetus organisatsioonist ning ametnikest Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Väga paljud tänapäeva suured organisatsioonid (nt sõjavägi, riigiasutused jne) on suuremal või vähemal määral ehitatud üles bürokraatlikke põhimõtteid järgides. Bürokraatliku organisatsiooni tunnised: o Selge tööjaotus- võimu ja vastutuse piirid on jaotatud o Selge hierarhia- selged alluvussuhted o Personali valitakse ja edutatakse tehnilise kvalifikatsiooni alusel- seda on võimalik kontrollida ja mõõta o Juhtimine on lahutatud omandist
Annab üleüldse selgema raamistiku, kes on kes. PERSONALITÖÖ VALDKONNAD - Personali planeerimine - Töötajate värbamine + valik - Töötajate hindamine - Töötajate tasustamine kellele, kui palju maksta. - Töötajate arendamine ja koolitamine peab hindama, mida juurde oleks vaja, kas oleks vaja koolitada Neid samme toetab personaliarvestus dokumendid (töölepingud), andmebaasid (isikuandmed), juhendid (sisekorra eeskirjad), protseduurid, seadusest tulenevad nõuded. Töökeskkond: töötervishoid ja tööohutus Töökeskkonna spetsialist viib läbi töökk analüüsi kas keskkond on tervisele ohtlik. Töökeskkonna volinik kontrollib töötajate poolt, kas asi on korras. Töökk nõukogud (suuremates organisatsioonides) lahendatakse kõiki töökk probleeme. Töö ja selle funktsioonid
Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu nonmaterial kasu või siis sotsiaalne kasu. Tuleb tunnistada, et meil on väike häda iseendaks olemaisega. Sissejuhatus juhtimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas teha koostööd? Üks koostöö tegemise põhjus on kindlasti efektiivsuse saavutamine. · Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2
vali välja ettevõtte seisukohast olulised ärikeskkonna faktorid; leia allikad, kust saad infot faktorite kohta; informatsioonist lähtudes prognoosi võimalikke ärikeskkonna faktorite arenguid; Pane tähele: analüüsi 5-10 faktorit; vali välja ettevõtte tegevust kriitiliselt mõjutavad faktorid; järjesta faktorid mõju tugevuse järgi. Otsi sobivad info allikad: otsesed allikad (ettevõtete aastaaruanded, riiklikud dokumendid (arengukavad), infokogumikud, kõned, jms). kaudsed allikad (ajalehtede artiklid, intervjuud jms). Informatsiooni leiad ka alljärgnevatelt kodulehtedelt: http://www.stat.ee http://www.eestipank.info http://mkm.ee http://www.fin.ee http://www.envir.ee/ http://www.sisemin.gov.ee/ http://www.vm.ee/ http://www.eas.ee/ Mikrokeskkonna analüüs Mikrokeskkond kujuneb tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Ettevõtte tegevust siinjuures
toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms. Turundus võib olla suunatud ka nõudluse vähendamisele või ajalisele nihutamisele, samuti võib turundustegevus kaasneda kasumile mitteorienteeritud tegevusega - näiteks haiglate, kõrgkoolide, muuseumide ja politsei korral. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. 1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui
2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6.1 Organisatsiooni väliskeskkond 39 3.6.1
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Ühiskond ja keskkond saavad hakkama ka ilma ühe konkreetse ettevõtteta, kuid ettevõte ilma ümbritseva keskkonna ja ühiskonnata mitte. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Archie Carroll on ära defineerinud ja jaganud juhtimise vastavalt juhtide käitumisele, tegutsemisele ja suhtumisele kolme rühma: immoraalne, amoraalne ja eetiline juhtimine (vt. Kuidas olla - Tabel eetika ja juhtimine Eetiline äri - millest alustada Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus teadvustada,
Üldjuhul on sihtgruppe palju. Suhtekorralduslike eesmärkide seadmisel on esmatähtis prioriteetide paikapanek, st missuguste sihtgruppidega suhtlemisest tuleb alustada, kellele enam tähelepanu pöörata. Üldtunnustatud põhimõte on järgmine: mida konkreetsemalt ja täpsemalt on sihtgrupp määratletud, seda lihtsam on temani jõuda, sest iga rühma puhul on tavaliselt võimalik leida konkreetne sõnum ja kanal, mille kaudu talle n-ö kõige lähemale pääseb. Organisatsioonid teevad tihti vea, saates välja lugematuid pressiteateid, korraldades sponsorprogramme ja koostades brosüüre, mõtlemata, kellele need tegelikult suunatud on ning kuidas tahetakse adressaadi suhtumist mõjutada või mida temalt oodatakse. Kogu "inimkonnaga" korraga rääkimine ei anna tavaliselt tulemusi. Organisatsiooni sihtgrupid võib üldjoontes jaotada kaheks: organisatsioonisisesed ja -välised. Nagu
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Seotud teooriate ja meetodite arendamisega parandamaks infoedastusprotsesse infoloojalt tarbijale. 4) genereeritud teadmised, nende analüüs ja esitamine infosüsteemides. Indekseerimise- ja klassifikatsioonisüsteemid ning teadus- ja arendustegevuse produktsiooni mõõtmine ja infolevitamine 5) info ja tema kasutaja vahelised seosed. Tom Wilson (2001) soovitab vaadelda infoteadus kui nelja valdkonna koostoimet: infosisu, infosüsteemid, inimesed ja organisatsioonid. Tefco Sarasevic (2009) toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: 1) suund, mis on seotud üksikisiku ja ühiskonna infovajaduse ja-kasutamisega 2) suund, mis on seotud spetsiifiliste ja informatsioonitehnikate, -süsteemide ja tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Mõned uurimisvaldkonnad on püsinud läbi kolme ajaperioodi. Kestva tähelepanu keskpunktis
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
elutempo, pidevad muutused ühiskonnas ja protsesside toimivus on sedavõrd tormilised, et tingivad nendega toimetulekuks inimestele hädavajaduse olla ka ise pidevas muutuses, edasiliikumises ja arengus. Koolitused, treeningud ja pidev õppimine on vahendid, mis annavad inimesele võimaluse tööalaseks arenguks ja üldiseks rahuloluks. Kvalifitseeritud, heal tasemel ja ettevõttele tulu toovaid spetsialiste vajavad kõik organisatsioonid, seega peavad mitte ainult inimesed ise olema valmis enda arendamiseks vaid ka ettevõtted peavad olema huvitatud oma töötajate koolitamisest. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida koolituspõhimõtteid, koolitustegevuse korraldamist ja töötajate arendamist konkreetses ettevõttes, et seejärel uuringutulemuste põhjal anda soovitused koolitustegevuse paremaks korraldamiseks ja kirjalikult fikseerida ning arendada ettevõtte koolitustegevuse põhimõtted
teenuste tootmiseks vajalikke ressursse. Hankijaid kui keskkonna elemente tuleb firma turundustöös tähelepanelikult analüüsida. Turundusjuht peab pidevalt jälgima hangitava tooraine ja materjali hinda, sest selle tõus tõstab ka valmistoodangu hinda. Materjalide defitsiit, streigid jne võivad rikkuda hangete regulaarsust ja toodete õigeaegset müügile jõudmist. · Vahendajad organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. · Tarbijad vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma · Tarbeturg kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks. Organisatsiooniturg koosneb isikutest või organisatsioonidest, kes osatavad teatud tooteid kas edasimüügiks, otseseks kasutamiseks teiste toodete tootmisel või rakendamiseks
Juhtimise defineerimise üheks võimaluseks on öelda, et (Türk 2001:19): juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku struktuuri ja süsteemi loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juht on keegi, kes on grupitöö situatsioonis ametlikult määratud (s.t. mingist dokumendist tulenevate õigustega) grupi juhi rolli. Dokumendiks on tavaliselt tööleping ja sellele lisanduvad personalitöö dokumendid (ametijuhend näiteks), mis sätestavad isiku õigused, kohustused ja vastutuse tulenevalt ametikohast. Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht).
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eristatakse neljasugust organisatsiooni iseloomu: Võimule suunatud organisatsioon püüab valitseda oma ümbruse üle ja võita igasuguse vastuseisu. Rollile suunatud organisatsiooni taotlus on olla nii otstarbekas ja korralik kui võimalik. Ülesandele suunatud organisatsioon peab kõige tähtsamaks mingi eesmärgi saavutamist. Inimesele suunatud organisatsioon teenib eeskätt liikmete huve ja arvestab nende vajadusi. Elujõulisemad on organisatsioonid, mille suunitlused peegeldavad nii oma liikmete ootusi ja lootusi kui ka teiste organisatsioonide vajadusi ja nõudeid. Organisatsioonide hulka kuuluvad nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Järgnevas tabelis on välja toodud mõningad organisatsioonide tüübid. (Loetelu ei ole niivõrd põhjalik, kuivõrd näitlik). Tabel 1. Organisatsioonitüübid (Alas, 2004) Kasusaajad Näited Põhiline
annaabi.ee 
