isiksuseks kujunenud, nagu nad ise soovinud on. Tegelikult aga nii ei ole, millest saadakse alles hilisemas eas aru. Nimelt kõik siin ilmas on omavahelises seoses ja üksteisest otseselt või kaudselt sõltuvuses. Kas isiksus on siis või ei ole sotsiaalsete suhete summa? Mina arvan, et inimene on sotsiaalsete suhete summa, sest ta areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Samuti on inimese üks tähtsamaid rolle ühiskonnas teiste inimestega suhtlemine. Inimesel on väga raske eksisteerida, kui ta ei suhtle teiste inimestega. Suhtlemisega saavad inimesed väljendada oma tõelist olemust ja ,,mina" pilti. Suhtlemise käigus avalduvad inimese tõelised tunded ja on võimalik inimesi paremini tundma õppida.
Õppides loon ennast Õpitakse terve elu ja selle aja jooksul inimene areneb ja muutub koguaeg. Inimene vajab teisi inimesi, et elus edasi jõuda. On palju mõjutavaid faktoreid mis inimest muudavad ja selle tulemuseks on lõpuks kindla isiksuse välja kujunemine. Lapsepõlv on inimese kõige tähtsam aeg. Aga miks? Siis kujunevad välja eelistused, soovid, hirmud, kartused ja oma arvamus. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Lapsepõlves läbi elatu võib mõjutada edasist elu. Alateadvusesse jäävad asjad mida sa ise tegelikult ei mäletagi enam. Siis proovitakse ja õpitakse uusi asju, teadmiste pagas aina kasvab. Vanemate , kasvatajate, õpetajate ja kõigi meid ümbritsevate inimeste abil. Laps ei saa iseseisvalt hakkama oma eluga. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see järel koolist. Laps
mängib või mitte ja hiljem küsitakse lapselt, kas ta mängis või mitte. Eelkooli ea lõpust alates kasvab lapse valetamise protsent, enne seda üldiselt ei valeta. Need lapsed, kellel on suurem tõenäosus, et probleemid püsivad eluaja jooksul, nende tõenäosus valetamisele on suurem. Tõde eksisteerib kolmel viisil: · Selles tähenduses, et inimesed ei taha kaotada seoseid tõelise/kombitava reaalsusega - tõde seos reaalsusega. · Inimene tunnetab, et suhtlemine teiste inimestega on väärt vaid siis, kui see on õiglane - tõde seos iseendaga. · Suhtlemine teiste inimestega ei tohi olla lugupidamata - tõde seos teistega. Mõned näpunäited, kuidas saada aru, et laps valetab: · Miimika: silmside vältimine, pilgu kõrvalepööramine ja maha vaatamine, nägu muigel, üks suunurk suundub üles teine alla, punastamine, pea langetamine või pööramine.
....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks
Loomulikult on vanadusiga kõigil erinev. See sõltub eelpoolmainitult geenidest ja inimesest endast. Mõni on vanas easki veel rõõmsameelne ja naudib elu ringi reisides või tantsukursustel käies või mõnd spordiala harrastades. Vaadakem kasvõi Kihnu Virvet, kes veel vanurina langevarjuhüppegi ära proovis, samas minu üks vanaemadest on sama vana ning suudab vaevu ringi liikuda ja on alatihti haige ja vajab erinevaid ravimeid koguaeg. Sageli leiavad leseks jäänud inimesed vanaduses tänu igasusgustele kursustele ja hobidele omale uue kaaslase ja tihti ka abiellutakse,mis on loomulikult ainult positiivne ja armas. Samas mõni teine vanur on kibestunud ja üksik, et ei salli kedagi ning vingub iga asja üle muutes ennast sellega eemaletõukavaks. Üks, mis vanurieas kõigile ühine on see, et see kulmineerub surmaga. Kas surrakse rõõmsa ja rahulolevana või üksi ja kibestununa on juba igaühe enda teha.
kohandatud füüsiliseks tegevuseks, õues mängimiseks ja lubas erinevaid materjale kasutada loovalt. Tänapäeval riietatakse lapsed kallitesse disain rõivastesse ja jalatsitesse, mis tihti väljendavad endas lastele sobimatut seksuaalset provokatiivsust. Illustreerivaks näiteks on laste missivõistlused – mida üldjuhul taunitakse meie ühiskonnas. Kuid laste täiskasvanulik meikimine ja fotode panemine Facebooki on kujunenud normiks. Thus Austrian usub, et ühiskondlikud vaated lapsepõlvele muudavad seda, kuidas lapsed riietuvad. Cook kirjutab aga vastupidist ja usub, et laste riietumine muudab ühiskonna vaateid lapsepõlvele. Oma raamatus „The Commodification of Childhood“ toob ta näite kuidas laste rõivatööstus on kujundanud lapsepõlve, eriti tüdrukute oma. 1920 aastal oli ainult kolm suurust tüdrukute rõivaid – vastsündinust kuni1,5 aastani; 1,5- 6 aastani ja 6-14 aastani. 1950 aastal oli seitse erinevat suurust imikutest kuni 16 aastani
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................
...............................................................................................................103 Keelekasutuse arenemine...................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema........................................
Iga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
saavutada paremat elujärge. 6 Perekond on sotsialiseerumise esmane agent. Just perekonnal on täita oluline osa nooruki õigusteadvuse, kõlbeliste ja õigusteadmiste ning arusaamade kujundamisel. Sotsialiseerumise algstaadiumis kohaneb laps sotsiaalse mikrokeskkonnaga ning täidab selle keskkonna nõudeid. Koos sotsialiseerumise edusammudega hakkab ta üha aktiivsemalt sekkuma ümbritseva keskkonna ellu, üha aktiivsemalt muutma ümbritsevat keskkonda. Siinjuures on eriti tähtis perekonna koosseis. Just kodu alusel loob laps oma perekonna mudeli (Dsiss 2001). Oluline on, et vanem suudaks oma rolli täita ja need oleks järgmised: eluks ettevalmistaja- õpetada eristama head halvast, olla suhtlemise õpetaja, hooldaja ja piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja;
1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor Lapse arengut ja tema maailmapildi kujunemist mõjutavad kõik inimesed kellega laps vahetult kokku puutub ja temaga seotud on. Lapse lähimas keskkonnas olevad inimesed moodustavad lapse sotsiaalse võrgustiku, milles eriti tähtsad inimesed on lasteaia töötajad. Lasteaia võtmeisikuks on seega õpetaja, kellel on suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised lapsel kujunevad, sest õpetaja isiklik eeskuju on nii lastele kui ka lapsevanematele suure tähtsusega. Sama oluline on õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. (Almann, 2000.) Kees (1991) kirjutab: “Iga inimolend on teatavasti kordumatu ja ainulaadne” ning leiab, et isikupära kujunemine sõltub paljudest teguritest: sünnipärastest eeldustest ehk pärilikkusest, keskkonnast, kasvatusest,
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga.......................................
ja seega ei saa laps otsejoones jõuda oma eesmärgini. Katsudes neist raskustest mööda hiilida omandab laps kõrvalteel teatud iseloomujooni. Samal viisil mõjutavad iseloomu arengut ka teised, juba tundmaõpitud raskused (Adler 1995). Oma iseloomu pole aga täiskasvanueas kerge muuta, selles eas ollakse tõrksad uusi suundi/põhimõtteid omaks võtma leitakse, et siiamaani olen nii saanud küll ja on olnud "hea", miks peaks nüüd midagi muutma. Põhiline probleem seisneb selles, et enamuse kompleksidest omandatakse varases lapsepõlves. Neid kutsuvad vanemate ja teiste ümbritsevate kaasmõjul esile ühekordsed ja korduvad sündmused. Reeglina ei suudeta paljudest halbadest omadustest vabaneda selletõttu, et ei taheta või ei mäletata, selle põhjust ning arvatakse, et see on isikupärane omadus. Kui aga minevikust meenub juhtum, mis oli teatud kompleksi põhjuseks, mõistab inimene
teke - Skeem kogu.struktuurid, mis kujutavad, mida näeme ja tajume ning kuidas käime sellega ümber organiseeritud teadmine, mida käitumise juhtimiseks kasutame - I kehasskeem - Sensormotoorsed skeemid /loogika eelsed - Intuitiivsed skeemid /KK manipuleerimine - Tunnetuslikud skeemid / mõistete, mõtlemisvõime - Verbaalsed skeemid /sõnade tähendus, suhtlemine - Operatsioonid : kõrgema järgu skeemid; manipuleerimine ideega vastavalt , reeglitele ja igale op.vastab teine op, mis esimese nullib; pööratavad - Funktsioonid o Organisatsioon Teadmised; skeemid o Adaptsioon Välise KK element integreeritakse olemasolevasse süsteemi (kognitiivne struktuur) o Akumulatsioon Kog
2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus Kontrollimine Sisu-kuidas Vahendab Määratlemine Tulemus
Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse: 1) Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine.
Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!". Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. - Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud. NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste. Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. Väikesed. Mitteverbaalne suhtlemine, distantsi vähendamine, pilkkontakt (19 sek) Kasuta grupitööd Pööra tähelepanu kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat. Märgista käitumine, mitte õpilane. Anna valikuvõimalus! ( istu kohale, või räägime sinu probleemist peale tundi). Üks kohase käitumise, teise kohatu kirjeldus. Kehtestav käitumine. Keskmised. Korduvad, limiteeritud väike arv õpilasi seotud. Kasuta koolis kirjutatud või kirjutamata reegleid. Tuleta meelde õpilasele või vajadusel kehtesta uus.
keskkonda. 2. Arengutegurid. Ajalooliselt võib välja tuua 4 põhiprobleeemi, millede üle psühholoogid vaidlevad. 1. Keskkond või pärilikkus? 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? 4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad? 1. Pärilikkus või keskkond? Arengu põhiküsimus- pärilikkuse ja keskkonna mõju vahekord (loomuse ja kasvatuse vahekord) · Kas me võime omistada käitumise põhjused o keskkonnale- vanematele, perekonnale, koolile, toitumisele jne. või o pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus. Loomuse-kasvatuse küsimusel on sügavad filosoofilised juured. · Inglise filosoof John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo.
Õppimine ja kontrollimine peavad moodustama tervikliku süsteemi. ,,Isetegevus on see jõud mis äratab õpilastes sügava huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest" Teda kritiseeriti palju, sest ta keskendus iseseisvusele ja jättis välja kollektiivsuse Industrialiseerumine Võib seostada sotsiaalpedagoogika kui tegevusvaldkonna tõsise algajaga. Industrialiseerima=tööstuslikuks muutma Tööstusrevolutsioon 18. sajandi lõpul, 19. saj teine pool. Üleminek käsotöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Teadus tööstuse teenistuses Ootused töölistele tõusid, Tekkisid uued sotsiaalsed probleemid, mis olid eelkõige seotud tööliste olukorraga Sotsiaalprobleemide tervanemise põhjused: 1.tööstusrevolutsioon 2.urbaniseerumine 3.suurperede hajumine Tööliste olukord 19. sajandil
Kuigi noorukieas võib vanema ja lapse vaheline suhe muutuda rohkem retsiprookseks, arvatakse, et see ei ole kunagi nii mõlemapoolne kui on suhted eakaaslastega. Eakaaslastel ja sõpradel on isiku arengus selge ja oluline roll, kuid näib, et noorukieas võivad eakaaslaste grupid tugevalt riskikäitumist tugevdada. Mingil määral on hälbiv ja riskeeriv käitumine (näiteks mõnuainete tarbimine ja pisikuriteod) noorukieas tavapärane (Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M). Pole kahtlust, et suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnaliikmete sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Siit saab alguse nende tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Kaaslastega suhtlemine omandab suurima mõju õpilaste sotsiaalsele arengule murdeeas. Sõprussidemete kujunemise aluseks on huvide, hoiakute ja väärtushinnangute sarnasus. Sõprussidemete kvaliteet saavutab kõrgeima taseme murdeeas, mil sõpradeks hakatakse
Suur hulk tänapäeva teadlasi usub, isiksuse omadused on päris avalik asi, mida inimene ja teda tundvad teised inimesed saavad piisava täpsusega hinnata st. seal sees on ka ebatäpsusi, kuid inimese hinnangud on siiski piisavalt adekvaatsed. (Jüri Allik) ISIKSUSE TEOORIAD: Isiksuse erinevuste seletamiseks on loodud palju teooriad. · Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad Freud; Jung; · Iseloomuga seotud teooriad isiksus peamised avaldusvormid - väärtushinnangud, võimed, temperamendiomadused (Cattelli ja Kline; Eysenck jt) · Humanistlik käsitlus - keskendub peamiselt inimese arengule, kuid uurib ka mina - pilti ja mina käsitlust/kontseptsiooni (kuidas inimene ennast tajub võrdluses teistega) Organisatsioonikäitumise seisukohalt oluline teada. Inimesel on kaks põhivajadust; · vajadus teiste inimeste mingisuguse positiivse suhtumise järele
Selle võib kaasa tuua Eriksoni teooria kohaselt 4. aste, mis vastandab omavahel alaväärsuse ja algatusvõime. Kui laps ei saa piisavalt tegutsemisvabadust ja kiirust oma tegudee üle, võib lapsel tekkida alaväärsus ja sellega kaasnev agressiivne käitumine.[1;2] 5 2.3 Sotsiaalne areng Perekonna järel on tähtsuselt järgmine laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtleminee kaaslastega. Kui laps läheb kooli, siis muutub eakaaslastega suhtlemine igapäevaseks elunormiks. Perekonna mõju sotsiaalsele arengule hakkab vähenema ja kaaslaste osatähtsus suureneb. Suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnliikmete sotsiaalsete oskuste kujundamisel. 2.3.1 Suhted kaaslastega Nagu näitavad mitmed psühholoogilised uuringud, siis sõprussuhete kujunemise aluseks on sageli hoiakute, huvide ja väärtushinnangute sarnasus. Uuringutest selgus, et 1.-2.
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid u
Isaduse kujunemist soodustavad: · Peresünnitus. · Sagedane lapsega tegelemine. · Naise ja mehe omavahelised head suhted. Lapsevanemaks kasvamine · Kestab kogu elu. Igal eluetapil salvestatakse midagi tulevase vanemaks olemise tarvis. · Inimiku ja väikelapsena saadakse armastus kogemus, mis kantakse hiljem üle oma lastele. · Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid , õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel, kujunevad väärtushinnangud. · Puberteedieas antakse juba otseseid hinnanguid vanemate kasvatus tööle , harjutatakse teiste eest vastutamist ja hoolitsemist. · Täiskasvanuks saanuna jälgitakse ümbritsevaid peresid ja kinnistatakse omandatud käitumisskeeme. Pere ja kodu , kui kasvukeskkond · Lapse kasvamises ja arengus mängivad rolli nii lapse isikuomadused, kui ka teda ümbritsev keskkond. Perekond avaldab lapsele toimet ka oma igapäevaelu kaudu
Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas
Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele.
Tuntumaid märksõnu on õpitehnoloogia, mis hõlmab 4 põhiküsimust: Kuidas kutsuda õpetamisel esile soovitavaid muutusi inimkäitumises? Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab? Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid? Mil viisil õpieesmärke saavutada? Koolis on määrav roll õpetajal ja õppeainetel, õppijate ülesandeks jääb olla õppeprotsessi objekt. Biheivioristlikule koolile on omane õppeaine osadeks jaotamine ja õppimine täpselt määratletud üksikosade kaupa. Klassikaline tingitus Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguannetele. Pavlovi katsed koertega näitasid, et õppimise mehhanism on alati üks ja seesama. Õppimine klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb uue märguande omadamises. Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John. B
Lähedased isiklikud kontaktid pole eriti vastuvõetavad, taotleb asjalikkust suhetes. Teised näevad: Külm, eraklik, enesessetõmbunud. Mida lähedasemaks saavad seda järsemalt võivad seljapöörata. Tunnevad hirmu kui kellegagi lähedaseks saavad. Ebakindlus, kõik vaatavad mind, pettekujutlused. Püüab arendada mõistust, intellekti. Ebakindlust tekitab emotsionaalne sfäär. Püüdleks puhta mõtlemise suunas. Inimeste vaheline suhtlemine: 14 lasteaeda minek, puberteediiga jne on problemaatilised. Lähedus vallandab hirmu kaotada oma enda iseseisvus. Partnerlus: Mida lähedasemaks saab seda enam püüab eemale tõmbuda. Ilmnevad tavaliselt puberteedieas. Kuidas seda lahendatakse? Laskutakse mitte millekski kohustavatesse suhetesse. Võivad olla väga head kirjasõbrad. Kohtudes on hoopis teistsugused
Lähedased isiklikud kontaktid pole eriti vastuvõetavad, taotleb asjalikkust suhetes. Teised näevad: Külm, eraklik, enesessetõmbunud. Mida lähedasemaks saavad seda järsemalt võivad seljapöörata. Tunnevad hirmu kui kellegagi lähedaseks saavad. Ebakindlus, kõik vaatavad mind, pettekujutlused. Püüab arendada mõistust, intellekti. Ebakindlust tekitab emotsionaalne sfäär. Püüdleks puhta mõtlemise suunas. Inimeste vaheline suhtlemine: lasteaeda minek, puberteediiga jne on problemaatilised. Lähedus vallandab hirmu kaotada oma enda iseseisvus. Partnerlus: Mida lähedasemaks saab seda enam püüab eemale tõmbuda. Ilmnevad tavaliselt puberteedieas. Kuidas seda lahendatakse? Laskutakse mitte millekski kohustavatesse suhetesse. Võivad olla väga head kirjasõbrad. Kohtudes on hoopis teistsugused. Kui on jooni väga tugevaid jooni, võib ulatuda patoloogiasse. Nõuab tõendeid selle kohta et teda armastatakse. Piinamine, sadism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
