50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Arlee K.
Õppematerjali autor
Kas isiksus on sotsiaalsete suhete summa? Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Väike laps saab kõige enam mõjutatud oma perekonnaliikmete poolt, kuna nende keskel möödub tema lapsepõlv, mis paneb aluse hilisemale käitumisele ja väärtushinnangutele. Aja jooksul lisanduvad lapse ellu esimesed parimad lasteaia aegsed sõbrad/ sõbrannad ning veidi hiljem klassi- ja koolikaaslased. Isiksuse ja hoiakute kujunemise
Kodust peab algama õppimis tahe ja pere peab respekteerima kooli, muidu võib olla laps ebakindel ja tal on raske hakkama saada. Kui kodu ei pea kooli vajalikuks, siis laps kasvabki teadmisega, et kool ei ole tähtis. Kodu on inimese kõige suuremaks mõjutajaks. Kool saab oma tööd alles siis teha kui laps on saadetud kooli ja ta tahab seal olla. Kool õpetab palju erinevaid asju, tulevad välja tugevamad ja nõrgemad küljed. Kool aitab selgusele jõuda, mis on sobivam igaühe jaoks. Isiksus hakkab arenema juba lapse eas, kuid alles siis kui tekkivad kindlad soovid, tahtmised ja eesmärgid. Kuid siis ei ole see asi ikka veel õige. Kui inimene ei pea endale vajalikuks millegi poole püüelda ja uusi asju omandada ja areneda, siis sel juhul ei ole tekkimas veel kindlat isiksust. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust. See on inimestel väga erinev, mõni ei tunnistagi endale seda kunagi.
1 Unsocial ehk alasotsiaalne käitumine - ühiskonnas kehtivaid norme ei täideta, kuid ei tehta seda tahtlikult. Inimene pole norme ära õppinud. Üks põhjuseks, miks ei ole norme ära õppinud on see, et inimene on liiga noor (vanus) või on inimesel puue, mis ei piiritle seda normi ning seetõttu käitub inimene normi vastaselt. Antisocial personality düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi.
Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks laps saab seda raskem on temaga suhelda ning aina rohkem on nendega probleeme, eriti teismelistega. Teismeliste iseloom võib olla kõige ettearvamatum. Iga lapsevanem peaks teadma, kuidas lastega käituda tohiks ning kuidas mitte. Lapsed on küll erinevad aga kõigi puhul kehtivad mõned kindlad reeglid mida võiks teada. Lapsed oskavad ise väga hästi hinnata millised on nende suhted vanematega.
,, emme ,, ja ,, issi ,, mitte, aga ,,kurat" või ,, perse ,,. Seega kaks esimest eluaastat on lapse elus suure tähtsusega ja vanemad peaksid kõike tegema, et laps suudaks areneda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. 2 Teine etapp elukaares on koolieelikuiga. Toimub lapse ,, mina ,, areng. Laps hakkab oma iseloomu näitama. Tekivad asjad, mis meeldivad elulõpuni ja asjad, mis ei meeldi üleüldse. Väike isiksus sõltub siiski täielikult oma vanematest ja nende käitumisest ning kasvatusest. Tuleb lasta lastel ise kogeda, mis on hea või mis halb. Tuleb lasta ise kogeda, mis teeb haiget ja mida tohib katsuda või mida mitte, sest väikelapsed õpivad enamiku asju läbi maitsmise ja puudutuste. Loomulikult ei pea ma silmas, et tuleks lasta tal roti mürki süüa või suure koera käest hammustada saada. Pean silmas pisemaid asju, mis pole eluohtlikud. Liigne
tööharjumused. Sotsiaalne võrdlus muutub esimeses klassis väga oluliseks. Lapsed võrdlevad oma koolisaavutusi, välimust, käitumist ja oskusi enda vanusekaaslastega. Teiste tagasiside muutub nn. mõõdupuuks, või veel täpsemalt, mõõdupuu muutub selleks, mida laps mõtleb (järeldab), et teised temast mõtlevad. Kui lapsed muutuvad vanemaks, omandavad nad loomult sõnumite mõistmise oskuse, mida nad teistelt saavad. Vanemaks saades ühinevad nad üha suurenevate sotsiaalsete gruppidega, nii koolis kui ka ühiskonnas. Seega mõnes mõttes algkooli õpilaste piiratud kognitiivsed oskused ühinevad pigem esimese klassi piiratud sotsiaalse grupiga ning muudab esimese klassi väga mõjutatavaks lapse mina-arusaamale. Endast lugupidamine areneb kiirelt lastel algkoolis. Arenevad kognitiivsed võimed, suurem ring sotsiaalseid kontakte ja arenev võime valida endale läbilöögiks sobiv keskkond -kõik need omadused muudavad lapse enesest lugupidamise realistlikuks
makrotasandil (valitsev kultuur). Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste (emotsionaalsed, vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel, väliskeskkonna mõjude vahendamisel ning perekondliku keskkonna loomisel. Perekonna olulisim kvaliteedifaktor kodus valitsev emotsionaalne kliima, mis on rea lapse arenemise seisukohast oluliste kvaliteetide summa. See kogum sisaldab nii püsivaid, kahepoolseid kui varieeruvaid suhteid. Kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus. Kooli üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. Kool rajab lähetuse ellu, pehmendades ja ühtlustades perekondade sotsiaalseid erinevustest tulenevaid lahknevusi. 8 Koolielu üks pool on õpetajad. Omavanustega suheldes õpib laps rohkem demokraatia algeid kui
reostatus, ema haigestumine, sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. Loe täiendavalt juurde loote arengut mõjutavatest teguritest. Sotsiaalsed faktorid on seotud teiste inimestega, sootsiumiga, kultuuriga ja mõjutavad meid sünnist surmani. Seega võime me väita, et bioloogiliselt determineeritud inimene satub peale sündi sotsiaalsete mõjurite kätte, mis teda voolima hakkavad. Sotsiaalseid faktoreid saab jagada: Vahetu sotsiaalne keskkond pere, naabrid N: mitmenda lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid vendi, missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma keskkonna sarnasteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid