Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas hindamine on koolis vajalik? ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnete, hindeid, kehalises, kirjand, ühiskonnal, seatakse, standardid, sust, reputatsioon, panek, andmiseks, endile, tublid, õpilasele, auhinna, parima, saanu, uhkust, kaheti, motivatsiooniks, üritan, nagunii, aastaarvud, joosta, omaga, halvem, tuupimineeriti. Kas õpetajad hindavad Tartu Kutsehariduskeskuses liiga leebelt või hoopiski rangelt? Õpetajate hindamist pidas mõistlikuks ning õiglaseks suurem osa vastanud õpilastest, mis tähendab, et hinded tulevad päevikusse siiski vastavalt esitatud töödele ja kohalkäimistele. Liiga leebeks hindas õpetajate hindamispoliitikat kolm vastajat, mis kõigi vastajate seast moodustas siiski üsna korraliku osakaalu  see võib tähendada ka seda, et on õpetajaid, kes kirjutavad häid hindeid päevikusse liiga kergekäeliselt. Keskkoolilõpetaja võrdleb kindlasti hindamist keskkooliga, kus heade tulemuste pärast tuli pingutada kõvasti. Üks vastaja tõigi välja tõsiasja, et keskkooli hindamine oli rangem ning viite osakaal polnud klassis nii suur kui see on praegu tema kursusel, mis ongi põhjus, miks tema meelest on hindamine liiga leebe. Rangeks pidas õpetajate hindamist üks inimene kõigist vastajatest.
võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine Hinnetest sõltub väga palju. Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib nõrgemate õpilaste liikumisharjumuse tekkimist. Nendel kaob motivatsioon pingutada ja ennast arendada ning tahe kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta arvestuslikuks, kus õpilast hinnataks selle järgi, kui aktiivselt ta tunnist osa võtab
olemiseks põhimõtteliselt olulisega (kõlbluse, julguse, maailmavaate, armastuse, tahte, usu, isamaalisuse, hoolivuse, töökuse, koostöövalmiduse, järjekindluse, täpsuse, kohusetunde jms). Lihtsale küsimusele: "Miks oleks vaja õppida?" ei ole lihtne vastata. Arvatavasti nii mõnigi vastaks: "Selleks, et saada haritud inimeseks." "Selleks, et teada või osata seda, mis võib elus ette tulla." "Selleks, et saada häid hindeid." "Selleks, et saada vanematelt kiita ja head-paremat." "Selleks, et pääseda järgmisse klassi ja kooli." "Selleks, et ei oleks jälle mingit suurt jama koolis ja kodus." Mingi muu vastus. Kirjutage, mitu % noorema, keskmise ja vanema astme poistest ja tüdrukutest, lapsevanematest ja õpetajatest vastab nii või naa. Õppe-eesmärk ja siht Eesmärke ja sihte seavad inimesed; tegevustel, tekstidel, üritustel jms ei saa eesmärke olla.
Ja kes teab, kas Juhanist olekski saanud Tuleb saada lahti olukorrast, Jüri Üdi (Juhan Viidingut), kui tal kus õpilane mõtleb peamiselt sellele, polnuks tihedat kokkupuudet luuleilmaga. mis hinde või mitu punkti ta iga liigutuse Siit edasi mõeldes  me ei saa iialgi eest saab. Hea kool peaks olema põnev teada, kui palju andekaid lapsi ei ole ergastava paik  isegi kui hindeid ei pandagi. Seal kultuurikeskkonna puudumise peaks olema huvitav  vaielda, rahuldada tõttu saanud silmapaistvaks inseneriks, oma uudishimu, võrrelda oma maailmanägemist arhitektiks, luuletajaks, heliloojaks, õpetajaks. õpetaja ja kaaslaste arusaamadega, See ongi mõtlemise koht just uurida, avastada ja luua. koolile. Kui lapsel pole kodus loovusele
4. Pannes õpilased tööle ei tohiks neid enam segada. Iseseisva töö alguses võiks liikuda klassis ringi, et veenduda, et kõik õpilased asuvad tööle, alles seejärel võib tegeleda nõrgemate õpilastega. Vältida tuleks juba töösse süvenenud õpilaste häirimist. 5. Jälgi õpilaste tööd. Õpetaja kohalolek distsiplineerib õpilasi ja annab neile märku võimalusest loota tema abile. 6. Kontrolli iseseisva töö tulemusi ja arvesta neid hinnete väljapanemisel. Kui õpilane teab, et tema iseseisva töö tulemusi ei arvestata hindamisel, siis ta ka ei pinguta. Koduste ülesannete roll õppe- ja kasvatustöös ning ped. nõuded kodutöödele. Kodutöö-õpilastele õpetaja poolt antud kohustused, mis tuleb täita väljaspool kooli. Keskkoolis on kodutöödel positiivne mõju õpiedukusele. Riikides, kus õpilased teevad ulatuslikult kodutöid on õpitulemused paremad
stressi. Selle analüüsimiseks said õpilased hinnata erinevaid võimalikke stressi tekitavaid olukordi skaalaväärtuses 1-6, kus 1- ei nõustu üldse ning 6- nõustun täielikult. Autor võttis analüüsimise aluseks skaalaväärtused 5 ja 6, mis näitavad, et toodud asjaolu on vastanu jaoks tõsine probleem. Vastustest selgus, et 75% vastanutest tunnevad stressi siis, kui on liiga palju õppimist, 61,5% pikkade koolipäevade näol, 55,7% negatiivsete hinnete pärast, 41,2% hirm hindeliste tööde pärast, 32,7% halbade suhete pärast kaasõpilastega, 30,8% halbade suhete pärast mõne õpetajaga ning 17,3% sellepärast, et puuduvad eesmärgid. Sellest võib järeldada, et gümnaasiumiõpilased kogevad stressi kõige rohkem siis, kui on liiga palju õppimist. Täpema ülevaate vastustest annab joonis nr 7. Joonis nr 7. Situatsioonid, mis tekitavad stressi ja pingeid 18
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
5. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika Arengu, kasvamise ja intellektuaalse (kognitiivse arengu) küpsemise mõisted. Areng on süsteemi (ka organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse (toimub mingi eristumine mõtlemises, lihasgruppides) ja integreerituse (täiustuvuse, samas uus terviku moodustumise)poole. Psühholoogid iseloomustavad arengut kolmest aspektist: muutuste toimumise järjekord, kiirus, vorm. Arengust saab rääkida vaimses, sotsiaalses ja kehalises tähenduses. Organismi areng sünnist surmani. Kasvamine tähendab füüsiliste näitajate suurenemist kasvus ja kaalus. Mõistet kasutatakse ka ülekantud tähenduses erialase või üldise vaimse arengu kohta. Küpsus on organismi arenguetapp, mis vastab intellektuaalse ja füüsilise täiuslikkuse saavutamisele. Selgepiiriliselt saab rääkida inimese füüsilisets küpsusest, aga vaimse (intellektuaalse) küpsuse mõiste on keerulisem ja raskesti defineeritav.
Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3
See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele. Õpetaja töökava: Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. · aine · klass · ajalis-temaatiline plaan · teemad, alateemad, põhiterminid Â(põhivara) · meetodid, oodatavad tulemused, hinnete kaal(mis hinne kui palju määrab veerandihinnet) · läbivate teemade käsitlemine · õppevara (õpikud, tv) ja lisavahendid · hindamine ja kontroll · järeltööde tegemise kava, millal, kuidas hindan, mitu korda võib teha. Individuaalne õppekava: Õppesisu ja selle omandamise korraldust iseloomustav dokument erivajadustega õpilas(t)ele, tavaliselt eristamiseks õpitegevuste ja sisu korraldust üksikutele õpilastele koolis.
ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 14. PQ4R-i meetod. Märkmete tegemine ja konspekteerimine
Tehnika kirjeldab liikumise üksikuid osi. Tehnika eksisteerib väljaspool sooritajat (video abil saab sooritust mõõta). Võimekus  tunnus, mis rõhutab isiku potentsiaali omandada ühe või teise spordiala oskust. Võimlemises kineetiline tundlikkus (liigutuste tundlikkus, lihaste ja liigeste tunnetamine liigutust sooritades), koordinatsioonivõime. Korvpallis on vajalik hea situatsioonitajumise oskus ja reageerimisvõime. Võimekus on oluline varajases õppimise staadiumis. Kooli kehalises kasvatuses on leidnud kasutust selline oskuste õpetamise süsteem nagu situatsiooni tajumise, otsuste tegemise ja taktika ülekandumine ühelt sportmängult teisele. 4 olulist momenti, millega tuleb oskuste õpetamisel arvestada (Sharp, 1992): 1. Oskus on seotud eesmärgi saavutamisega  nii õpetajal kui õppijal peab olema kindel arusaam mida ja milleks teatud liikumisel (harjutuse eri osad) õppida/õpetada ja kuidas õpitu kandub edasi järgmisesse tegevusse. 2
ja distsipliiniprobleemide ilmnemist. Mõnedes perekondades võib esineda kalduvust oma lapselt liiga palju nõuda ja toetamise asemel pidevalt hinnatakse ja kritiseeritakse last. Samas võib olla peresid, kus andekust pannakse pahaks, lapse üliaktiivsust, uudishimu, õppimistahet ja tundlikkust ei mõisteta. Õpetaja-klassijuhataja ülesanne on sellistel puhkudel vanemate delikaatne suunamine. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Tihti võime koolides kohata olukorda, kus lapsed, kes on andekad, ei suuda või ei taha oma võimete kohaselt õppida. Alla võimete edasijõudmise põhjusi on mitmeid. Suuresti on see ka hinnangu küsimus  hindajaks on siin kas õpetaja, lapsevanem või õpilane ise. Tuntud andekate nõustaja Sylvia Rimm on esile toonud järgmisi alasoorituse põhjusi: 1) kool  mittestimuleeriv, nivelleeriv keskkond, loovuse pärssimine, liiga struktureeritud õpe,
jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 11
Ta arvestab õppematerjali valikul klassi üldist arengut, järjestab sobivad tsüklid ja ühtlustab õppeained. Selleks, et sotsiaalne areng toimuks loomulikult ja õigesti, ei soosita waldorf- meetodi järgi õpilaste omavahelist võistlust. Kellelgi pole vaja olla teistest parem, aga mitte ka samal tasemel. Kõige tähtsam on õppida tundma oma eeldusi ja võistlema iseendaga. Ühine tegevus õpetab omavahel toime tulema ja üksteisest lugu pidama. Waldorf-meetod ei näe ette hinnete panemist. Tunnistusel on iseloomustav hinnang, mis kirjeldab võimalikult mitmekülgselt õpilaste arengut ja edenemist koolitöös. Hinnangul on innustav ja eneseanalüüsi soodustav mõte. Kolmel esimesel kooliaastal antakse tunnistus õpilase vanematele, alates 4.klassist saab selle õpilane. Ülaastme klassides õpetavad aineõpetajad. Noorte iseseisvumist toetavad erinevad ühsikonda tutvustavad laagrid ja praktikumid. Kunstiajaloo programmis on ka kultuurimatk välismaale. Iga 12
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
lapsevanematele suunatud kontrollnimekirjad, ise konkurssidele/programmidesse kandideerimine või teiste (õpetaja, lapsevanemate) poolt kandidaadiks esitamine jne. Kuna andekatele suunatud tegevusi ja programme on hulgi, siis on ka erinevaid hindamiskriteeriume väga palju. Levinuim on täna kooliedukusel põhinev andekate määratlemine, mis kujutab ohtu nendele andekatele lastele, kes koolis häid hindeid ei saa, aga on siiski mingis valdkonnas keskmisest võimekamad. Samuti loob selline kriteeriumite erisus ja paljusus olukorra, kus andekaks olemise üle otsustatakse ühe riigi erinevates asupaikades erinevalt ning andekuse määratlemise protsessidele kulutatakse palju ressursse. Ühtse 17 koordineerimise käigus oleks võimalus ökonoomsemalt tegutseda ning luua alus
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 5
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine  füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng  organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus  õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler  mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus  täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (s�
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Alati ei pruugi probleemne õpilane olla ohver, ta võib olla ka kiusaja või ka mõlemas rollis. Pereprobleemid Sageli kasvavad mureõpilased üksikvanemaga peres. Vaid pooled lapsed elavad koos oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga. Kahel kolmandikul on kodudes peretülid, 42 protsendi laste kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda lapse isal on lapse jaoks alati aega. Õpilased ise peavad oma suurimaks probleemiks õppimisraskusi ja halbu hindeid (68 protsenti). Oluliste probleemide hulka liigituvad õpilaste hinnangul suhteprobleemid, milleks on konfliktsed suhted õpetajatega, teiste pereliikmetega, klassikaaslastega. Ka vanemate omavahelised konfliktid kuuluvad sellesse probleemide rühma. Õpilased ise ei oska sageli ennast riskirühmaks pidada - kui tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil õpi- ja käitumisraskustega noorel, siis õpilastest tunneb koolist väljakukkumise ohtu 44 protsenti
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud. Menukaimateks suundadeks olid loodus-, majandus- ja humanitaarsuund. Lisaks sai valida reaal-, sport/tervise- ja sotsiaalsuundade vahel. Avaldusi laekus Wiedemanni ja Haapsalu
kui need anded pole kooliedukuse jaoks põhilised. Siin saab aga välja arendada eneseusaldust selle olulise kogemuse kaudu, et laps ikka oskab midagi ja et ta on tähtis. Sellega saab mõjusalt vältida sekundaarhäirete tekkimist. Tähtis on omada selget reeglistikku kodus. Laps mõistab täiesti reeglite hädavajalikkust, kui ta pole juba ägedale vastuhakule või protestikäitumisele kaldunud. Kui need sisse seatakse ja neist kinnipidamine korralikult sisse harjutatakse, seda otsekohe tasakaalukalt, ilma pideva vaidlemiseta kontrollides, siis suudab laps oma kognitiivsete võimete abil aja jooksul õppida selge signaali peale nõutud ülesannet ära tegema, esialgu toetust vajades ja siis ka iseseisvalt. Soovitusi vanematele ole igapäevastes nõudmistes järjekindel; koosta kindel päevakava koos lapsega. Ära unusta, et päevakava lapsele tähendab päevakava ka vanemale;
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
Selleks, et taolisi abistamisi rohkem oleks on vaja pöörata rohkem tähelepanu koostöö kokkusaamistele, ümarlaudadele, kus on võimalik erinevatest võimalustest rääkida. Üksi organisatsioon ega asutus ei tea kõike väljastpoolt pakutavaid võimalusi/teenuseid ja see tuleb ise ametnikul välja uurida. Sellist infopuudust tuleb ette ka minu igapäeva töös, kui küsitakse inimeste abistamise võimaluste kohta. Koostöös loome turvalisust. Igasugune üksteise abistamine ja õla alla panek aitab ühel või teisel määral tagada paremad võimalused inimesi aitamaks. Tuleb koostöös leida parimad lahendused tekkinud probleemidele. Ei saa öelda, et pole enam kuhugi areneda. Läbi pidevate õpingute ja erinevate koolituste saab inimene juurde uut ja vajalikku, mida mingil määral on võimalik kasutada ükskõik millises eluvaldkonnas, saamaks isiksuseks kelle üle võib inimene ise ja ka teised uhkust tunda. KOKKUVÕTE
Kuigi õpetajate koolitamisega tegeleb Montessori Accreditation Council for Teacher Education (MACTE), ei ole siiani kokkulepitud ühtses õpetamismudelis, kuna puudub ametlik õppekava definitsioon ja eesmärgid, see aga raskendab tulemusliku ja eesmärgipärase õppetöö läbiviimist koolides. (Holfester 2008, 4). Kriitika all on ka kodutööde ning kõigile arusaadava hindamissüsteemi puudumine. Kuna Montessori koolides hindeid ei panda, vaid viiakse läbi kvalitatiivseid lapse arengu vaatlusi, on lapsevanemal raske aru saad, millisel tasemel tema laps hetkel on ning mida oleks vaja arendada. Ka Montessori pedagoogikaga seotud inimeste seas toimuvad vaidlused, kus erineva taustaga inimesed süüdistavad vastaspoolt liigses jäikuses ja iganenud vaadetes, samas teised heidavad esimestele ette meetodi liigset ,,lahjendamist" ja kõrvalekaldumist
annaabi.ee 
