" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüpoteegi kriisi. Pangad jagasid raha välja peaaegu kõigile midagi kontrollimata üle terve maailma ja siis langes järsku inimeste laenu tagatiseks antud kinnisvara väärtus
töötajatele Table 1. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil 2007-2013 Antud tabelis on ära toodud Eesti SKP muutused aastatel 2007-2013. Peamisteks valdkonnad, mis moodustavad suure osa SKP-st, valisin välja palga, tööandja sotsiaalmaksed ning hüvitised töötajatele. Aastad 2007-2013 olid Eesti majanduses väga muutlikud. Pärast 2000. aastate suurt buumiaega jõudis aastal 2009 Eestisse tõsine majanduskriis, mis oli majanduslanguse kõige madalam punkt. Majandus hakkas uuesti kasvama 2010. aastal ning paari aastane majanduskriis hakkas lõppema. Aastaks 2011 olime tagasi 2007. aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad, tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama. Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal
nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nii otsustati need asumaad endale jõuga haarata. • Pärast I maailmasõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning et need tuleks tagasi võita. • Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 8. Miks puhkes USA-s 1929.-1930.a. majanduskriis ehk Suur Depressioon? Mida see endast kujutas? Suur Depressioon kujutas endast 1929. aasta börsikrahhile järgnenud võimast majanduskriisi. Majanduskriis puhkes kuna väärpaberiturgu oli tabanud krahh kokkuvarisemine ning sellele järgnes võimas majanduskriis ehk järsk majanduse langus. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, inimesed jäid tööta, enamik tehaseid ja vabrikuid jäi täielikult või osaliselt seisma. Kaupade hinnad langesid, töölised vallandati, vähendati tootmist
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuidas tekkis ülemaailmne majanduskriis ning kuidas see inimesi mõjutas? 24. oktoobril 1929. aastal toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Hiljem on hakatud seda päeva nimetama “mustaks neljapäevaks“. Sellest saigi alguse ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas ka demokraatia hukku ning diktatuuride teket üle kogu maailma. Esimesena avaldus kriis põllumajandus valdkonnas, kus toimus suur ületootmine. Lisaks sellelevõeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta. 1920. aastatel kasvasid Ameerikas
Tagasi aastas 1929 Aastal 2008 puhkenud ülemaailmne majanduskriis on nii ränk, et taasiseseisvunud Eesti pole midagi sarnast varem kogenud. Viimati koges Eesti omal nahal nii valusalt ülemaailmset majanduskriisi pärast 1929. aasta USA börsikrahhi. Ronald Reagan on öelnud:"Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma." Kuidas me oleme sattunud tagasi 1929. aastasse ning millieid ühiseid jooni võib tuua kahe majanduskriisi vahel?
Euro kasutuselevõtt on olnud meie eesmärk pikki aastaid. Nüüd raskel majandusperioodil oleme me sellele väga lähedal. Olenemata majanduse seisust oleme suutnud tegutseda nii, et meil oleksid täidetud kõik kriteeriumid, mis võimaldaksid euro tulekut Eestisse. Kõige pingelisem oli meie jaoks Maastrichi kriteeriumite täitmine. Meie eelarvepuudujääk oli kordades suurem ning edukat väljapääsu ei nähtud. Ometigi suutis Eesti valitsus oma tegutsemistahtega viia riigieelarve 1,7 % plussi ning kriteerium on meil edukalt täidetud. Tööpuudusega võitlemine on olnud äärmiselt keerukas, kuid me teame, et kui me tahame olla edukat, peame me töötust vähendama. Valitsus lõi palju sotsiaalseid töökohti ning tõstis palgatoetusi. Ettevõtluse arendamine ning toetamine on loonud uusi töökohti. Tegutsemistahe viib sihile. Eesti riik on näidanud oma tugevust kogu maailmale. Paar aastat tagasi püstitati loosung, et viime oma riigi viie rikkama Euroopa riigi hulka
ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP- st. Alates 1992
Rahvas vaevleb tööpuuduse käes ja otsa sellele ei paistagi tulevat. Sest üha enam ja enam sulgevad ettevõtted pankroti tõttu oma uksed, inimesed koondatakse, vähendatakse tööaega, kärbitakse palkasid. Kuna Eesti ettevõtte- majandus põhineb välisinvestoritel siis väga paljud neist on oma üksused tagasi kodumaale viinud ning Eesti on tühjade kätega jäetud. St siit järgemööda jõuame selleni et, maksude kogumine on mägatavalt vähenenud ja seetõttu riigieelarve on aastal 2009 juba pikemat aega negatiivne. Meil puuduvad vahendid sellest mõõnast välja tulemiseks. Tagasi pöördudes tööjõuturu teematika juurde ning vaadeldes rahva käitumist tööturul. Leian, et varasem buumiaeg rikkus päris palju meie väärtushinnanguid (nt majandustõus tõi kaasa ehitusbuumi, millega kaasnes ehitajate lohakus ja töö kvaliteedi halvenemine. Tähtis oli vaid teenitav rahasumma)
aastat. Kogu 2008. aasta majanduskasvuks tuli 0,7 protsenti, mis on kõige kehvem näitaja pärast 1992. aastat. Analüütikute prognooside järgi oodati 1,2protsendist langust kolmanda kvartaliga võrreldes ja 1,4protsendist kukkumist 2007. aasta viimase kvartaliga võrreldes. Prognoositust hullem olukord majanduses kukutas naelsterlingi 24 aasta madalaimale tasemele USA dollari suhtes 1,3612 USD/GBP. Peaminister Gordon Brown lubas täna, et valitsus teeb võitluses majanduskriisiga kõik endastoleneva. Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi kukub Briti majandus 2009. aastal 2,8 protsenti ehk enim pärast 1946. aastat. Swedbank: Euribori langus vähendab oluliselt laenumakseid 27.01.2009 tarbija24.ee Marina Lohk, vanemtoimetaja Viimase kvartaliga on tänu Euribori langusele ligi 40 protsendi Swedbanki kodulaenuklientide kuumakse vähenenud üle 500 krooni. Swedbanki prognoosi kohaselt peaks selle aasta märtsikuu lõpuks umbes 43 protsendil
Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
Kõige paremini õpitaksegi ju kogemustest ning loodetavasti annab see kriis meile uusi kogemusi ning palju rohkem eluväärtust. Inimesed aga ei ole võrdsed, ning kõik ei saa ühepalju kogemusi sellest. Kui rikkamaid inimesi paneb see ainult mõtlema oma elu üle järele siis kahjuks on tuhandeid inimesi kellele käib see kriis üle jõu ning neil kaovad kodud ning hävivad elud. Sellepärast tuleb inimestel loota palju riigi abile ja toetusele. Õnneks ei tabanud Eesti riiki majanduskriis väga tugevalt. Eestil ei olnud nii suuri võlge kaelas ning me ei pea maksma nii kõrgeid summasid suurte tehaste ja firmade aitamiseks. Samuti oleme majanduslanguses üldiselt 1 vähesel määral süüdi. Peamiseks kriisi tekke põhjuseks võib pidada Ameerika kinnisvara kokku kukkumist, mis põhjustas hüpoteegi kriisi. Samuti jagasid maailma pangad liiga kergelt laene mida paljud inimesed lõpuks
.......................................................................30 Lisad..............................................................................................................................................32 Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine...................................................................................... 33 4 SISSEJUHATUS 1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki
Töö teine osa uurib, kuidas on kulgenud kümme aastat töötuskindlustusmakse kehtestamisest. Töötukassa loodi majanduslikult heal perioodil, kuid olles suhteliselt noor organisatsioon, pidi see hakkama saama majanduskriisist tulenevate probleemidega. Töötukassa suureks probleemiks osutus rahapuudujääk, mis tulenes töötute rohkest arvust. Kuna reserve oli liiga vähe, siis pidi võtma kasutusele muid meetmeid, kuidas töötutele hüvitisi maksta ning aidata ühiskonda kriisiga toimetulemisel. Seega teine osa vaatleb lähemalt, kuidas on kasutatud töötuskindlustusmaksetest kogutud vara ning millised muudatused on tehtud töötuskindlustusmaksu määrade suhtes, et tulud ületaksid taas kulud. Piret Jänes 1 Töötuskindlustusmaks ning selle eesmärk Töötuskindlustuse järele tekkis vajadus juba 1992. aastast, mil alustati Eestis töötutele
Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
aastal Eesti 2007. aasta andmete kohaselt osales iga kümnes registreeritud töötu mõnes tööturumeetmes. Võib öelda, et võrdluseks teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti madala osalusega riikide hulka. Eesti tööpoliitika pärast majanduskriisi Majanduskriisi ajal, kui suurenes uute töötute arv, kasvasid kulutused tööpoliitikale Eestis kiiresti. Kui tööpoliitika kulud olid 2008. aastani väga madalad, jäädes 0,2% piiresse SKP-st, siis majanduskriis ja väga suur töötute arvu kasv ning samaaegne SKP langus tõi kaasa väga suure tööpoliitika kulude suhtelise kasvu, mis jõudis ligi 1.3-1.4%-ni SKP-st 2010. aastal. Suurem osa kulude kasvust on tingitud töötushüvitistest (töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, hüvitised kollektiivse koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral). Küll aga langes aktiivse tööpoliitika meetmete osakaal kogu tööpoliitika kuludest
USA annab Saksamaale laenu; Saksamaa maksab laenu Inglismaale ja Prantsusmaale; osa neist rahadest jõudis tagasi USAsse (Inglismaa ja Prantsusmaa maksid USAle tagasi laenu, mida oli võetud sõjapidamiseks). Plaan Saksamaa aitamiseks ei olnud altruistlik, vaid pigem omakasu eesmärgil. 1920ndate aastate teises pooles koostati uus plaan Yaungi plaan, millega Saksamaa reparatsioone veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988. 1929 puhkes majanduskriis, mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne'is rahvusvaheline konverents, kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast
europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki,
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest. 3. DATEERI! I MS - 28. juuni 1914 - 11
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi
· Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama. · Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid elujõulistel pankadel. 1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
aastal USA alanud majanduskriisi keskmeks selgelt saanud Euroopas toimuv ja esimese etapi võib lõppenuks lugeda. Kui vaadata suuremat pilti, on Euroopa Nõukogu juhi Herman van Rompuy plaan ehk pangandusliidu loomine osa debatist Euroopa Liidu tuleviku üle. On selge, et olukorras, kus pangad tegutsevad rahvusvahelisel turul, saab usalduse taastumine pankade vastu toimuda vaid koostöös Euroopa 1 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks, 2013. 2 Aare Järvan. Majanduskriis Euroopas. Liberalismi Akadeemia, 27. märts 2010. [http://www.liberalism.ee/UserFiles/File/Aare%20J%C3%A4rvan%20Riigi%20Sekkumine.pdf] Viimati sisenetud 13.05.2013. 1 Liiduga. Van Rompuy plaan pangandusliidu loomiseks ning selles sätestatud piirideülene koostöö väljendavad seda arusaama. Tema visiooni järgi peaks toimuma kolm etappi: 1
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011 Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja
taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud. See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 4. Sõjajärgne majanduskriis, hüperinflatsioon Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
