50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
245 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jarmis
Õppematerjali autor
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud.
õpib koolis ajalugu, õpib meie rahva ajalugu, aga suureks sirgudes unustanud, kuis terve meie eestlaste ajalugu koosneb vaid võitlustest oma olemasolu eest, võitlustest tugevate ja suurte naabrite vastu. Ei ühegi teise rahva ajalugu küündi selleni, pole keegi nii palju põlvede kestel võidelnud ja viletsusi läbi elanud kui just meie, eestlased". Väga tõsiseks probleemiks on praeguste noorte seas rahulolematus Eesti riigiga. Kuna praegusel ajal on majandus alles oma tõusuteel väga madalal, siis paljud inimesed lahkuvad siit riigist, et tõsta enda ning oma pere elukvaliteeti. Emigratsiooniga aga üldjuhul unustatakse eestlus ning meie rahva kombed. Tänu sellele aga kannatab vaid meie oma Eesti riik. Jättes maha kodumaa on see üks samm lähemale eestluse lõppemiseni. Kui minna elama välismaale ning seal laps sünnitada, on ta enda juurtelt eestlane, kuid keel ja kultuur on tema jaoks võõras
kukkusid kolme päevaga kokku. Kreeka majanduskriis sai kuulutati välja 2010 aastal võlakriisi nimetuse all, sest välisvõlg ulatus 147,3% sisemajanduse kogutoodangust. 1 Antud uurimistöö eesmärk on võrrelda kahe riigi majanduskriisi põhjuseid, käiku ja tagajärgi. Töö esimeses osas kirjeldan lühidalt kahe riigi majanduse üldpilti ning põhilisi sissetulekuallikaid, et anda lugejale ettekujutus milline oli riikide majandus enne kriisi algust. Töö teises osas annan ma ülevaate majanduskriisi käigust mõlemas riigis, keskendudes kriisi põhjustele, kronoloogilisele käigule ning tagajärgedele. Uurimuse kolmas osa on analüütiline võrdlus, kus toon välja Kreeka ja Islandi majanduskriiside sarnasused ja erinevuses (jaotades neid põhjus, käik, tagajärg kategooriatesse). Võrdluses kasutan näidete toomisel illustreerivaid tabeleid ja graafikuid. Islandi majandus 1 Centozne Arthur L
Postimees muutus julgemaks ning lugejate arv kasvas. Esimene võitlus oli rahvusliku alaväärsuse vastu, eestlased tundsid häbi oma rahvuse üle (Kadaka sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis näidata, et eestlased on samasugused rahvas nagu venelased, sakslased ja soomlased. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks. Jaan Tõnisson kritiseeris Vene võimu ettevaatlikult, nad taunisid venestamist aga suures poliitikas (Vene impeerium) jäi teadlikult ja tahtlikult tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt impeeriumilt. Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus: J. Tõnissoni ja W
õ erastamiseks ja kas see tõi tulu? Erastamine tuumikinvestoritele, nn. ühele suurele tegijale! Eeliseks asjaolu, et ettevõte sai kiiresti otsuseid langetada ja pikaajalisi strateegilisi ili i plaane l välja älj töötada! öö d ! 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz VII. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi edu või probleeme? VIII. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne.. IX. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida t arvate te t väitest äit t "k "kapitalil it lil pole l rahvust"? h t"? X
majanduslangust sai maitsta vaid vaesem kiht inimesi, siis nüüdseks on tunda ka suurettevõtjate ja nö. kõrgema klassi vaesumist. Kõige raskem on ilmselt seda laadi inimestel, kes on elanud terve elu palgapäevast palgapäevani, kuna üks hetk, kui enam palapäeva ei ole ega tule või lihtsalt alandatakse palka niipalju, et nad ei tule enam oma eluga toime, on neil mõistus otsas. Aga mis on ikkagi need põhjused, miks näiliselt õitsev ja heal järjel olev majandus ühtäkki põhja vajus? 1929-1933 aastatel vaevles majandus samuti kriisis ning selle üheks põhjuseks loeti ületootmist. Toodeti rohkem, kui inimesed suutsid ära tarbida. Samuti vale majandamine- oli väga palju suuri laene, mis muutusid aina suuremaks ja suuremaks. Põhjusteks on veel vale rahvastikupoliitika USA-s ning valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning riik otsustas mitte sekkuda riiklikku reguleerimisse.
Isamaalidul puuduvad vaated ja sihid, tegevus on ühekülgne. D. Kiidab Pätsi, et keelas vapside tegevust. Kindlustas, et ei teki ühe partei diktatuuri *Parteisid on palju *Paremerakonnad põllumeeste kogud (K. Päts), Kristlik Rahvaerakond *Keskparteid Eesti Rahvaerakond (J. Tõnisson), Eesti Tööerakond, Asunike, Riigiametnike ja väikepõllupidajate koondis ehk asunikukoondis. *Vasakerakonnad Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti majandus 1919-1939 I Eesti majanduse olukord pealise iseseisvust: *nõrgenenud IMS, revolutsioonide, Vabadussõja tõttu II Eesti Vabariigi Maaseadus 10.okt 1919: *võetakse vastu Asutava Kogu poolt Vabadussõja ajal. Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabadussõjad väeringel vahvust on näidanud, 2)Sõdurid, kes vabadussõja võitlustes vigastatud, 3) vabadussõjas langenud sõdurite perekonnad, 4) sõdurid, kes vabadussõjas tegevusest vaenlase vastu on võtnud
olenemata naftahindadest on nõudlus nafta järele üha kasvav (Ibid). http://www.forbes.com/sites/judeclemente/2016/08/28/global-oil-demand-can-only- increase/#7965a9491a5e 20 21 KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks oli anda ülevaade nafta reservidest maailmas, tutvustada naftaturgu üldiselt ning välja tuua erinevad analüüsid, milliseks võib kujuneda tulevik naftamaailmas. Olulisem järeldus antud referaadi põhjalt on see, et naftareservid maailmas ei ole lõpukorral nagu mitmed teadlased ja uuringugrupid sageli ennustanud on. Nafta tarbimine on tõusvas trendis, eriti suurt kasvu on oodata just arengumaades. Kui tähtsal kohal on meie igapäevaelus nafta tulevikus, sellele puudub ühene vastus, ent tuginedes empiirikale ja makronäitajatele, võib väita, et nõudlus nafta järele on jätkuvalt kasvav seda ka siis, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid