Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist - sarnased materjalid

steem, evad, ppimis, keskharidus, iskasvanud, unustame, nagunii, pale, nele, muutmist, iesti, leta, lesandeid, elutempo, pilane, kaheksanda, sima, vist
thumbnail
4
doc

Probleemid Eesti haridussüsteemis

Probleemid Eesti haridussüsteemis Igas süsteemis on oma head küljed kui ka varjupooled. Süsteemi kui terviku toimimine sõltub väga palju omavahelisest koostööst, võimest õppida oma vigadest ning arvestada varasemaid kogemusi. Kui rääkida aga Eesti haridussüsteemist kui tervikust, siis võib täheldada nende kõigi kolme teguri alatalitlust, mille tagajärjel tungivad esile mitmed murekohad. Arvestades riigi vanust, võib seda pidada normaalseks nähtuseks, kuna Eesti riik on alles kujunemisjärgus, ent probleemidest kerkivad esile üha uued, mis omakorda pidurdavad kogu terviku arengut. Eesti haridussüsteemis on mitmeid probleeme: alates lasteaiakohtade jätkuvusest kuni täiskasvanute täiendõpe korraldamiseni. Minu arvates Eesti haridussüsteemis kaks kitsaskohta: varajase kutse-ja karjäärisuunitluse puudumine ning kõrghariduse eelistamine kutseharidusele. Võrreldes Eestiga, siis Sveitsi kui ka Saksamaa haridusüsteemi üheks silmator

Ühiskond
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Õiglus Eesti Vabariigi haridussüsteemis

Õiglus Eesti Vabariigi haridussüsteemis Eesti Vabariigi harisussüsteemi ei ole võimalik liigitada õiglaseks või mitte õiglaseks. Nagu kõikides valdkondades on ka haridussüsteemis nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Riigipead üritavad küll kujundada kõike paremuse poole, kuid esindatakse enamuselt enda, vanema generatsiooni, vaateid ja ideid. Õpilased liigitatakse selle tõttu katsejänesteks ja nende peal proovitakse uusi meetodeid harimiseks. Kõige suuremat pahameelt valmistab selle aastakäigu õpilastele vana keskkooli süsteemi ära viskamine ja uue katsetamine. Oleme kohas, kus õppekava on puudulik ja vigane: õppematerjalid puuduvad, tekkinud on kohustuslikud valikained ning selle pärast vähendatud ka reaalsete valikainete valimise võimalust, mis on kahe otsaga asi. Ühelt poolt saab küll neid valida, kuid siis muutub õppetöö samaväärseks kui 8st 5ni tööl käimine. Teiselt poolt on lisatud õpilastele vastumeelselt ki

Ühiskonnaõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlus: Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased?

Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased? Arutluse aluseks võtan gümnaasiumiõpilase ja jagan küsimuse hariduselu muutmises kahte kategooriasse: väiksemaks ja üldisemaks kategooriaks. Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused. Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused, mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele oleks selleks muudatusli

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Essee Eesti ja Usa haridussüsteedide võrdlus

TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING INGLISE KEEL Essee Differences between Estonian and USA school and education systems. Juhendaja: Koostanud: 2009 Differences between Estonian and USA school and education systems. Question is, how different are our own and this big country they call United States of America's education. Or maybe there is no difference at all, and our systems about school and education are more similar than they appear at first sight. After reading all the materials and all sorts of notes about USA's education systems and their school household. All at once I realized, that they are not so different at all. Like for example USA's kids have to go to school exactly the same amount of time as our Estonian children. And basically learn same amount of same things. Like everywhere there are always differences. Education in the United States is mai

Inglise keel
87 allalaadimist
thumbnail
8
docx

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa elanikkonnast, siis n

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Et saada kraadi ühes etteantud teaduses ja peale seda saada õgust, et töötada selles valdkonnas, tuleb õppima eriprogrammi järgi 4,5-6 aastat. Loomulikult, et õppimine kõrg- ja ülikoolides toimub norra keeles. Ülikooli lõpetamise korral õpilased saavad erinevaid kraade: Sivilingenior (inseneerteadused), Sivilokonom (majandus), Candidatus a juris (Cand. jur., õigusteadus), Candidatus a medicinae (Cand. med., meditsiin). 4 Riigi haridus Norras on tasuta, kus kuulub keskharidus. Vaatamata sellele, haridus tasu riigi ülikoolides Norras on liiga väike. 5 3 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 4 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 5 http://www.norge.ru/norsk_uddannelse/ 3 4 Eesti haridussüsteem Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: alusharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Igale haridustasemele on kehtestatud nõuded, mis on esitatud riiklikes õppekavades.

Sotsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost ­ Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat valgust heidetakse kultuuril

Eesti rahvakultuur
82 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

Eestlane väärib tasuta kõrgharidust, võimaldame tal siis saada, milleks tal on õigus! 4 1.1 Eesti haridussüsteem Eestis kehtiva haridussüsteemi kohaselt liigitatakse haridus: üldharidus, kutseharidus huvialaharidus. Haridustasemed on: 5 alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) kõrgharidus (III tase). Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda põhihariduseta üle 17-aastastele mõeldud kutseõppesse (2 aastat, omandatakse ainult ametioskused). Samuti on võimalik jätkata põhihariduse omandamist õhtuses- või

Kutse-Eetika
42 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hiina haridussüsteem

üksikisikul tööle võtta noori enne kui nad pole läbinud 9 klassi(in January 1986 the State Council drafted a bill passed at the Fourteenth Session of the Standing Committee of the Sixth National People's Congress that made it illegal for any organization or individual to employ youths before they had completed their nine years of schooling). See lubas ka tasuta haridust ja abiraha predele kellel on rahalisi probleeme. Praegu on aga 97 protsendil 25- kuni 34-aastastel korealastel keskharidus, mis on kõrgeim selline näitaja arenenud riikide hulgas. Kui nõudlus hariduse järgi ületab pakkumise, siis ei saadeta õpilasi tagasi koju. Selle asemel suurendatakse nii klasside arvu kui pikendatakse ka õppeaega. EBS-ist on magistrikraadi saanud ligi 90 hiina päritolu tudengit, kelle haridus polnud bakalaureusetasemele vastav, mis on magistriõppesse astumise eelduseks. Mullu EBS-is õppinud hiinlaste haridustaset uurinud keskuse ENIC/NARIC hinnang oli

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

vastutusvõimeliseks ühiskonnaliikmeks. Sellele lisandub iseseisev õppimine ehk mitteformaalne haridus. Valmistuda tuleb üleminekuteks nii põhikoolist kutsekooli kui ka kutsekoolist tööellu. Siin aitavad kaasa nii põhikooli kui ka kutsekooli õpetajad. Toon siinkohal näiteks mõned meie haridustekstides kasutatavad märksõnad ja sõnaühendid: õpetaja on võti; õpime õppima; õppuri erivajadustega arvestatakse; keskharidus kõigile; kutseharidus tagab valmisoleku tööeluks; kõrgharidus paljudele; haridussüsteem on ühtne ja salliv; õpinõustamine tõhusaks; tööalane ja vabahariduslik koolitus kõigile. Need on ilusad ja arusaadavad sõnad, mille taga on keerulised ülesanded ja ideed, mis väljendavad projekti eesmärke ja mida on käsitletud seminaridel ja õppustel. Õpetaja peab juhendama õpilast õppima õpilase erivajadusi arvestades, tema potentsiaali kasutades ja tulevikku planeerides.

Pedagoogika alused
162 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus......................................................................................

Võrdlev koolikorraldus
117 allalaadimist
thumbnail
2
odt

109 vene keele sõna gümnaasiumis

48. rahvusvärvid ­ 49. sööma ­ , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium ­ 56. kodulinn ­ 57. seltsiv - 58. linnavalitsus - 59. Vene vanasõnad ­ 60. värviline purskkaev ­ 61. Eesti kodakondsus ­ 62. lõputunnistus ­ 63. pärast kooli lõpetamist ­ 64. linnad - 65. rippsild ­ 66. sampoon - 67. suitsusaun ­ , 68. käima - 69. Vene köök ­ 70. keskharidus ­ 71. pannkoogid (õ) - 72. bussijaam ­ 73. Vene muinasjutt ­ 74. emakeel ­ 75. infrapunasaun ­ 76. vigade parandus ­ 77. vene keel ­ 78. Vene roog ­ 79. haridussüsteem ­ 80. tugev eesti perekond ­ 81. lasteaed ­ , 82. kutsekool ­ , ( ) 83. ülikool - 84. kutseharidus ­ 85. rakenduslik kõrgharidus ­ 86. õppimine - , , 87. lõpueksamid ­ 88. koolieksamid ­ 89. elukutse valik ­ 90. erialad - 91. ametikoht - 92. töötu ­ 93

Vene keel
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand: Haridussüsteem Eestis

omakorda ebavõrdsuse arenguks ja ühiskonnast võõrandumiseks. Eesti hariduse uuenduslikud ideed on siiani käsitlenud põhiliselt rahaliste vahendite ümbersuunamist. Sisuliste muudatuste kohta pole sellele kokkuleppeid eelnenud. Õppekavade maksumust pole Eestis täpsemalt kalkuleeritudki, ikka on lähtutud eelmiste aastate assigneeringutest ja arvatud. Siuke seisukoht on üliõpilased tagajalgadele ajanud ning soovivad punkti muutmist tudengi sõbralikumaks. Esitatud reformis on eraldi sihtrühmaks olnud õpetajad. Hea õpetaja on hariduse alus. Võib ka öelda, et õpetajad panevad Eesti riigi tulevikule aluse, sest nemad vormivad inimesi kes hakkavad Eesti Riiki juhtima ning majandust tõstma. Õpetaja amet on üks koormusrikkaim, sageli tuleb tööd koju kaasa võtta ning mis kõige tähtsam- hetkel õpetajate palk, mis on äärmiselt väike, ei vasta tehtavale tööle. Vajalik on ka õpetajate

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja s

Haridus
53 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Koolireform 19. sajandi alguses

Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. Neli k

Eesti ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tasuta kõrgharidus

Tasuta kõrgharidus. Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel. Kui varem oli akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht kõrgkoolide enda otsustada. Siis keelates arvestuste ja eksamite tegemise akadeemilise puhkuse ajal suureneb mahajäävus ja väljalangevus, mistõttu on meil veel rohkem lõpetama kõrgharidusega inimesi. Tasuta koha plussid üliõpilase jaoks on ilmselged: noorel õppival inimesel pole raha kuskil võtta, seega isegi osaline kulutuste katmine on justkui päästerõngas. Üliõpilane võib rohkem keskenduda õppimisele ning töötamise vajadus väheneb. Kuid tasuta kohti on vähe ni

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asu

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Euroopa kohus/taani haridussüsteem

Siia kirjutame töö ühest institutsioonist(poliitiline,riiklik, sotsiaalne). Töö pikkus on 2 A-4 lehekülg. Kirjelda selle institutsiooni tekkimist ja moodustamist. Tema ülesannet s.t. millega tegeleb (valdkond), Juhtimist ja struktuuri, Kes juhib. Vormistame nagu memot. Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüst

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keerulistel aegadel peab haridussüsteem säilitama oma konservatiivsuse.

Maria Lindmäe 12.C Kui haridusministrid võivad vahetuda iga uue valitsuse võimuletulekul ning tihedaminigi, siis haridussüsteem nõnda tihti ei muutu. Demokraatia, mis peidab endas arvamuste pluralismi, sõnavabadust ja mitmeparteilisust, takistab rutakate ning läbimõeldamatute otsuste vastuvõtmist.Hariduspoliitikast sõltub noorte tulevik ning noorte käes on iga riigi saatus ja seepärast on haridussüsteem oma olemuselt nagunii konservatiivne. Praegusel hetkel, mil Eesti haridussüsteem lebab nii Euroopa kui meie oma asjatundjate sõnul kriisis, oleks hea teatud uuendusmeelsus. Rääkimata sellest, et õpingud peaksid jõukusest sõltumatult kõigile võrdselt kättesaadavad olema, peaks teatud muutusi tegema ka praeguses õppekavas. Ennetamaks Euroopat kimbutavate immigratsiooni- ja rassismiprobleemide jõudmist Eestisse, tuleks vähemasti gümnaasiumi osas anda religiooniõpetust ning

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel.

Essee: Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel. Õpiühiskonna haridussüsteemi ülesehitamiseks on vajalik uue haridusseadustiku väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusandlust. Eesti on o

Haridus
116 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Reformatsiooni mõju Eesti koolile; Hariduse aren Rootsi ajal

Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. P�

Haridus eesti kultuuris
80 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Arutlus: Jätkusuutlik haridussüsteem

Jätkusuutlik haridussüsteem Eesti on väike riik, kes soovib jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest. Ainus võimalus selleks on parimal viisil vääristada kogu meie inimvara. Teha saab seda vaid läbi kvaliteetse ja kättesaadava hariduse. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba täna maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa, kus kogu Eesti ühiskond on tark ja tegus. Mitmete Eesti ees seisvate probleemide lahendus sõltub täna otseselt just hariduses toimuvatest arengutest. Eesti hariduse jätkusuutlikumaks muutmiseks tuleks, muuta pidevat koolivahetust 1-12 klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes ütles, mida, millal ja ku

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti haridus NSV Liidus

Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sotsialistik seaduslikkus, teaduslikkus. Õppetöö toimub riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas on keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geografia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostatakse marksismile- leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakatakse kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestisse

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel............................

Haridus eesti kultuuris
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus

Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla. Toomas Hendrik Ilves Vaatasin paar nädalat tagasi oma ema lõputunnistust. Tema lõpetas Otepää Keskkooli umbes 20 aastat tagasi. Võrdlesin seejärel tema lõputunnistusel olevaid ained nendega, mis on paari kuu pärast lõpetades minu tunnistuse peal. Üllatuslikult ei leidnud ma ühtegi ainet, mis minu õppekavas on, kuid tema omas mitte. Osade õppeainete nimed olid küll uuenenud, näiteks arvutiõpetusest on nüüd saanud informaatika ning maateadusest geograafia, ent enamjaolt olid isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elektriautode ning kumb Moskv

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Minu mõtted haridusest, õppimisest, õpetamisest

Minu mõtted haridusest, õppimisest, õpetamisest Aari Vaino Kui ma veel väike olin ja minult küsiti, kes minust tulevikus saab, oli minu vastus alati konkreetne ja kindel. Tahtsin saada õpetajaks. Ehk näis see amet mulle nii armas ja õilis kuna nii mu ema kui ka vanaema olid õpetajad ja esimesed eeskujud tekivad lapsele ikka pereliikmete näol. Aastad möödusid ja nii ka minu erinevad ambitsioonid saada lauljaks, sisekujundajaks, kunstnikuks. Kui kätte jõudis aeg astuda ülikooli, olin ringiga oma vana armsa valiku juurde tagasi jõudnud. Minust pidi saama õpetaja. Lisaks emale ja vanaemale olid selleks ajaks eeskujude hulka lisandunud paljud kooliteel armsaks saanud õpetajad. Õpetamiskogemus kui selline on mul akadeemilises mõistes olematu. Oma senised haridusealased hoiakud olen omandanud kogemuste näol õpilasena. Alustasin kooliteed suure õhinaga nagu enamik selles eas lapsi. Mõne aja möödudes muutus

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alghariduse ajalugu

Algharidus iseseisvas Eestis. 9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult

Haridus
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ühiskonnaõpetuse arutlus hariduse teemal

Koduarutlus- inimarengu aruanne 2010/2011 Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ja arvati, et nii see ka jääb. Te

Ühiskonnaõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tasakaalu leidmine hariduses

Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad. Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. Ühiskonna ja tööturu vaj

Õigus
1 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Tervise ja heaolu käsitlus ja selle edendamise võimalused alushariduses

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ..................................................................................................... 7 Kokkuvõte ........

Pedagoogika
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Missuguseid muudatusi vajab tänane Eesti haridus?

Missuguseid muudatusi vajab tänane Eesti haridus? Viimase aja meedias on ilmunud palju artikleid, mis avaldavad pahameelt Eesti haridussüsteemi vastu. Probleemid on ilmselged, kuid ometigi tundub, nagu valitsus ei püüaks asju piisavalt parandada, vähemalt seda väidab ajakirjandus. Millised probleemid siis esinevad meie haridussüsteemis ning kuidas saaks asju paremaks muuta? Silmatorkavaim probleem, mida on esile tõstetud, on see, et kool röövib õpilastelt liiga palju aega ning lapsed on pidevalt stressis. Mitte ainult õpilased pole stressis, oma tööga pole rahul ka õpetajad. OECD riikides läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS näitab, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on väiksem kui teistes riikides. Uuringus osalenud õpetajate hulgast ainult 14% usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Nende ameti madal positsioon ühiskonnas, ülekoormatud õppekava ja madal palk on põhilised põhjused, m

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandussotsioloogia 8. seminari kodutöö: Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg.

ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate koha

Majandussotsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõrgharidus - tasuta või tasuline?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole l

Kirjandus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun