Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist (0)

Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist ?
Lugupeetud kuulajad.
Tihti virisevad õpilased ja ka täiskasvanud kooli korralduse vastu. Aga kuidas siis Eesti koolisüsteem teiste riikide omadega võrreldes tundub ?
Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: algharidus, põhiharidus, keskharidus , kõrgharidus. Laps peab minema kooli 7 aastasena ja õppimine mine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Eesti on väga tihe kooli programm. Õpilastele antakse kodus rohkesti ülesandeid, liigutakse kiiresti edas, sest materjali on väga palju. Õpilastel jääb tihti vähe aega tegeleda oma hobidega ja veeta aega sõradega, sest koolipäevad on pikad ja õppimist palju, seda eriti veel vanemates klassides. Kiire elutempo tingib aga õpilastes rohkesti stressi, selle tulemusena halvenevad ka hinded. Osad õpilased jäävad ainetes maha ning see tekitab omakorda lisapingeid, kuna õppimis tempo on kiire, on raske tagasi järjele saada. Stressi tõttu tekivad ka pinged suhtlemises, mõnikord võib see minna üle ka vaimseks või füüsiliseks vägivallaks. Seda võib juhtuda nii õpetaja ja õpilase vahel ning ka õpilastel omavahel.
Kui palju me tegelikul kasutame koolis õpitut eelseisvas elus ? Kahjuks peame tunnistama, et ega vist mitte väga palju. Kui kaheksanda klassi õpilane läheb oma keskharidusega vanemate käest küsima midagi lineaarfunktsioonist, siis kõige tüüpilisedmad vastused, mis vanemad annavad on, et ma ei mäleta ju enam. Järelikult vanemad ei kasuta selliseid asju oma igapäeva elus ja töös. Aga siis tekib küsimus, miks me peaksime selliseid asju siis üldse õppima, kui nagunii kunagi ära unustame ja enamus ei kasutaks neid oma töös.
Asjal on aga ka teine külg. Eestis peab peale põhikooli lõppu otsustama, mis suunda edasi õppima minna ja kui sel hetkel tehaksegi vale valik, siis see ei takista ka kõrghariduse omadamist. Näiteks kui pale põhikooli otsustatakse minna kutsekooli, aga hiljem tekib soov ka minna ülikooli, siis see on täiesti võimalik. Mõnes muus riigis aga tuleb otsus teha juba põhikoolis ja ümberotsustades on peaaegu võimatu teine haridus tee valida.
Tegelikult on igal haridussüsteemil on omad plussid ja miinused. Mõnele meeldib üks, teisele teine viis.