Geograafia (0)

Infiltratsioon kujutab endast sademete või  pinnavee  imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid.
Aeratsioonivöönd ehk aeratsioonivöö ehk õhustusvöönd on maakoore ülemine, maapinnastpõhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Aeratsioonivööndi geoloogilisest ehitusest sõltub põhjavee  kaitstus .
Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus  kivimites  olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.
Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub pinnast moodustavate osakeste suurusest . Näiteks liivade  filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb.
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud.Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka.Põhjavesi on enamasti mage .Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb  meteoroloogia .
Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale.
Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivavad.Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta. Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi maapinnale altpoolt tuleva vee surve mõjul. Soostunud tasandikel väljuvad allikad võivad moodustada allikasoid.Kevadeti, kui põhjavee tase on kõrge, tegutseb hulk ajutisi allikaid. Lubjakivi kihtide vahel leidub hulgaliselt lõhesid ja pragusid, kus kevadeti vesi välja voolab. Eesti sügavaim allikas on Sopa allikas.
Mineraalvesi  on vesi, mis sisaldab  mineraal - või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.  Soolad ,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.
karbonaatsed kivimid- valdavalt kaltsiidist ( lubjakivid ) või mineraalsest  dolomiidist  koosnevad  settekivimid  (rahvakeeles  paas ) või moondekivimid ( marmor ). Eestis moodustavad lubjakivid ja dolomiidid pealiskorra olulise osa ja on karbonaatsete muldade lähtekivimiks.
Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe  vettpidava kihi –  lamami  ja lasumi – vahel.
1.Arteesia vesi
2. Vettpidav kiht
3. Sademed
4. Arteesiakaev
5. Põhjaveetase
6. Kaev
7. Allikas