Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
matt Talk Lehelised, Roheline, valge, Rasva, L ülitäiuslik K 1, rasvane Savikivimite Steatiit peitkristalne talk Mg3Rt soomusjad, hall, kollane pärlmutri ühes suunas T 2,7 MO; UA peitkrist. agreg; kivimite HT-sel pseudoromb. Kr. muutumisel Vilkude pere Biotiit Lühiprismalised Roheline, pruun, Klaasilõhen L ülitäiuslik K 2,5-3 MH;MK;MO ,,kassikuld" pronksjas K(Mg,Fe)3Rv pseudoheks. Krist.; must evus ühes suunas T 2,8-3,2 murenenud biotiit Monokliinne plaatjad, lehelised, pindadel
Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes. Järvelupja esineb Eestis paljudes piirkondades kasutatakse Lõuna-Eestis happeliste muldade lupjamiseks. KAMBRIUMI SINISAVI Settekivim, purdkivimite ja savide klass. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat
Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosfääri plokkide laamade liikumine tuleneb Maa kiviainese soojusliikumistest (soojuskonvektsioonist) analoogiliselt õhumasside liikumistele Maa atmosfääris Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi. - Kirjelda Maa siseehitust Tuum, vahevöö, maakoor; maakoord vahevööst eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur
Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene. (Viimase 2mln a jooksul) Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus,liiv, savi, väärismetallidemaagid. 21. Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu pinnaseosakeste väljakanne 22. Eesti geoloogia Eestis on kahekihiline geoloogiline ehitus. Esimene kiht on Eestis aluskord. See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit. Teine struktuurne kiht on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine v.a. pinnakate. Aluskorra kohta öeldakse, et see on kristalliline. Kivimiteks on graniit, gneiss, kvartsiit. 23. Alluviaalsed setted
Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sulamisel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja mineraloogilisele koostisele: · Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. · Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja- kivid, kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini. · Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi.
See on vara-devon, Lochkovian age. Silt on lagunema. Üks neist osadest on saanud midagi liiva ja savi vahepealset. jäävaheajal, olulised kliima muutused), mille tänaseks nime Baltika kraaton. Baltika täpset tõttu veemaht ookeanibasseinides suureneb. 17. Eesti ala kivimite läbilõikes Hilis- devonis on Poolast leitud palju kodasid ja eraldumismomenti Rodinia hiidmandrist ei ole esineb kaunis harva mineraali, muud bioloogilist stuffi, seega võib vist öelda, et suudetud kindlaks teha
Kõik kommentaarid