MAGNEESIUM (0)

Jõhvi Gümnaasim
Signe Viiksaar
11. A klass
MAGNEESIUM
Referaat
Juhendaja Kristelle Kaarmaa
Jõhvi 2018
SISSEJUHATUS
Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon-
figuratsioon nagu neoonil , sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu.
Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26.
Suhteline aatommass on 24,305.
Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall . Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element.
Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on –2,372 V.
Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena
LEVIK
Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde.
Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna.
Vahevöös
Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist.
Maakoores
Magneesiumi leidub maakoores 2,0 mooliprotsenti või 2,1% või 2,4 massiprotsenti või umbes 2,8 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal.
Mineraalides ja kivimites
Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit ja magnesiit), sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) ning oksiidsed , hüdroksiidsed, fosfaatsed, arsenaatsed, boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid.
Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli - ja tsingiiooni.
Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa.
Maailmameres
Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi.
Soolajärvedes
Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi.
Organismides
Magneesiumi leidub kõigis organismides.Taimede klorofülli koostises olev magneesium sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis.
MAGNEESIUM LIHTAINENA
Füüsikalised omadused
Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest.
Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C.
Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv.
Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem.
Keemilised omadused
Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne.
Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 → 2MgO + C . Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks.
Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb , sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik : Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH– + H2 .
Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid : tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri.
Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga.
Magneesium reageerib kergesti halogeenidega.


KOKKUVÕTE