2. Keskaja perioodiline jagunemine. Varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. 3. Varakeskajale iseloomulikud jooned. Puudus peaaegu täielikult ilmalik kirjandus. Ainuke raamat mida tunti oli piibel. Nimetati pimedaks keskajaks. Laulud liikusid suust suhu. 4. Klassikalisele keskajale iseloomulikud jooned kirjandust loodi põhiliselt rahvakeeles. kujunesid välja kõik keskajale iselookulikud kirjanduslikud žanrid. 5. Kes levitasid kangelaslaule? Saksamaal: Spielmannid Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6. Kirjeldada iiri saagasid. koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19. Mütoloogilise ja kangelaslauluga. 8. Nimetada keskaja üks iidsemaid käsikirju. Anglosaksi eepos „Beowulf“. 9
Prantsuse, Hispaania ja Saksa kangelaslaulud Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja
pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said populaarseteks ka lühivormid. Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid. Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu laulud, mida kandsid ette koorid. Kuulsam Kreeka poeet oli Solon, keda peeti lausa üheks seitsmest targast. V sajandil tegutses koorilüürik Pindaros, kes tavaliselt lõi laule võitjate ülistamiseks.
lauluga. Vaatamata sellele, et ma olen huvitatud muusika kuulamisest, tegelen ka ise oma vabast ajast sellega. Ise ma küll kirikus ei esine. Olen kirjutanud mõned laulud ise noodijoonestikule. Õnneks on just leiutatud noodijoonestik tänu Guido Arrezosele. Seda lihtsam on mul muusikat luua. Mul on väga musikaalsed sõbrad. Tihti istume kokku ja esitame rüütlining kangelaslaule. Vahest kanname ette ka minu loodud muusikat. Mina ise mängin orelit, kuid ülejäänud mu sõbrad mängivad portatiivi, fiideli, rebekki ja torupilli. Kokkuvõtteks võin õelda, et minu elu printsessina oleks väga palju seotud muusikaga. Suurt rõhku paneksin välimusele ning enda ilu nimel olen valmis kõigeks. Püüdleksin selle poole, et paista aina naiselikum.
teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8- tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel väike. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik.
tsikuraadid. Levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Kultuuri alla loen ma ka ennustuskunsti ja astroloogiat. Levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest suurkujudest. Mitme eepose kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugude põjal loodi ka eepos ,,Gilgames''. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja tema sõbra Enkidu esialgsest tülist,leppimisest, ühistest vägitegudest ning Gilgamesi nurjunud katsetest saada surematuks. Ma arvan,et Vana-Ida rahvaste kultuur on ka mingil määral meie kultuuri aluseks. Kui Egiptuses poleks kujunenud kirja oleks meie elu kindlasti keerulisem
Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. * Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale, kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. * Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli (kitaara või lüüra) saatel. * Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodud laulud, mida koorid kandsid ette ka juba võistluspaigas või siis võitja saabumisel kodulinna. * Nagu kõigis linnriikides, nii oli Ateenaski pidustusi aasta läbi ! Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad
· pühast graalist sai püha kalliskivi pidi täitma inimseste soove: täiuse ja õnne sümbol · Parzival leiab uuesti graali ja tunneb selle ära Kangelaslaulud 1. Kangelaslaulude teke · kangelaslaulude päritolu ei ole teada · neid edastati suuliselt · lood koondusid üksikute kangelaste, valitsejate ümber; loomeprotsess või kesta aastasadu · 11.-13. saj tärkas rahvusteadvus: L-Euroopa rahvad hakkasid oma kangelaslaule kirja panema; loodi ka uusi · zanri nimetus pärineb Prantsusmaalt (chanson de geste) · kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis 2. Rändlaulikud + nende iseloomustus · kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks( jongleur mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks
kuukalender, ennustamine. Egiptuses olid heal tasemel arstiteadus ja geomeetria. Keerukad silmaoperatsioonid, proteeside kasutusele võtt, haiguse õige diagnoos ja kohene ravi, kolmnurga ja ringi pindala, pii, silindri ning püramiidi ruumala, päikesekalender, päikeseaasta. Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid. Egiptusest arenes väidetavalt välja novellizanr, Kuulsaimaks Egiptuse kirjandusteoseks on ,,Sinuhe jutustus". Mesopitaamias oli kasutusel aga kiilkiri. Armastati kangelaslaule muistsetest suurkujudest, nendest kujunesid välja lühemad eepilised poeemid. Tuntuim ,,Gilgames" Egiptuses usuti tõeliselt elule pärast surma. Usuti et pärast surma jätkab lahkunu samasugust elu ja tegevust nagu eluajal, kuid see juhtub vaid siis, kui on läbitud vastavad matuserituaalid. Väga tähtis selle juures oli keha mumifitseerimine. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Mesopotaamlased aga pöörasid tähelepanu
Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu". Põnevaimad ja väärtuslikemad osad kirjeldavad Kreeka-Pärsia sõdu. Suur
Višnu- Indra abiline , kuid ta võim tõusis. Maailma looja ja hoiab maailma käigus edaspidi. Ta on kollasesse riietunud neljakäeline mees. Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust. Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada.Jooga isand. Loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas seksuaalsust, kui ka sellest hoidumist. Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana. Kangelaseepika- Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tuleku ajal. Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama. Ta nägi jumalike ilmutusi
Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt) Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele
Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud laulud ladinakeelsed, siivutu sisuga, parodeerisid kiriklikke hümne kõige rohkem on säilinud rüütlilaulud Olid kangelaslaulud- pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kangelaslaule laulsid rändmuusikud žonglöörid ehk menestrelid- need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Enamasti ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset ega kiriku õnnistust. Esitasid enamasti teiste loodud laule. Rüütlilaulud – see on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade
meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandenüansse. 10.sajandil võeti kasutusele noodijooned. Guido Arezzost võttis 11.sajandil kasutusele kompaktse joontesüsteemi. 12. Vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. 13. Kangelaslaulud- Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. 14. Zonglöörid ehk menestrelid- Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. 15. Rüütlilaul- Ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks võrdlemisi hea ülevaade. 16. Turbaduurid- Rüütlilaulukud (Lõuna-Prantsusmaal) Turväärideks kutsutakse Põhja- Prantsusmaal. 17. Minnesinger- Rüütlilaulik keskaegsel Saksamaal ja Austrias. 18. Tuntumad laulikud olid turbatuur Bernart de Ventadorn. Turväärid Richard Lõvisüda, Adam de la Halle Minnesinger Walther von der Vogelweide.
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma
"Edda"- mütoloogilised laulud, mis jutustavad maailma ja inimese loomisest, jumalate omvahelistest tülidest ja maailma lõpust. "Edda" uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus peategelaseks on küll surelikud, kuid jumalikku päritolu kangelased, nagu Achilleus või Herakles. Saagad moodustavad vanaislandi kirjanduse kõige huvitavama osa. Need on proosas kirjutatud sugukonnakroonikad. Saagadest võib leida palju usaldusvärseid andmeid vikingiajastu eluolust, kommetest j. n. e. Omakeelseid kangelaslaule hakkasid looma ja kirja panema Lääne-Euroopa kõige arenenumad rahvad: prantslased, hispaanlased, sakslased, itaallased. Kõige rohkem on säilinud prantslastel, kes nimetavad neid chanson de geste. Vanim ja kuulsaim on "Rolandi laul" - mille aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu. See on 4002-st värsist koosnev poeem. Roland oli keskajal väga populaarne kangelane ka saksa, hispaania ja itaalia loomingus
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav.
noodijoonestikule 8. Mille poolest on muusikateoreetik Guido Arezzost muusikaloos tähtis? Ta võttis 11. sajandil kasutusele joonte süsteemi, millest kujunes välja tänapäevane noodijoonestik. Ta lihtsustas ka noodilugemist, kuna võttis kasutusele meie JO-LE-MI süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid? Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadega ja elatusid laulmisest, tantsimisest, trikkide tegemisest ning taltsutatud loomade näitamisest. 10. Kirjelda rüütlilaulu ja rüütlilaulikuid (trubaduurid, truväärid, minnesingerid) Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine)
See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. · Igori sõjaretked Iga rahvas peab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lährmast ajaloost. põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks. oma lugusi kandsid ette poolt jutustades ja lauldes. kasutati zeste ja miimikat. põhines hästi tundud müütidel. Kirik suhtus rändlaulikusse vaenulikult- neiid ei lubatud armulauale ega matta kristliku kombe kohaselt
Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. SEOSED ,,VANEMA EDDAGA" ,,Nibelungide laulule" aluse panijateks loetakse germaani muistendeid ja kangelaslaule. Kuid see kangelasluule pole kahjuks säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvaste eepiline pärimus, mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Kõige olulisemaks allikaks nibelungide-pärimuse ainestikuga tutvumiseks on vanaislandi mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik ,,Vanem Edda". Koguni kuusteist laulu ,,Vanemast Eddast" on otseselt või kaudselt seotud sakslaste eeposega. Nad räägvad ka
22. Mis on organum? Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasi organumeid? Mis millises kirikus nad tegutsesid? Organum on ainus mitmehäälsuse tüüp. Leoninus ja Perotinus. Note Dame'is 23. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaa), truväärid (Põhja-Prantsusmaa), minnesingerid (Saksamaa). Laulsid peamiselt armastus- või kangelaslaule. 24. Nimeta keskaegseid pille! rebekk, fiidel, harf, lauto, psalteerium, organistrum, flööt, salmei RENESSANSS 25. Millal oli renessanss muusikas? 14.-16. sajand 26. Mida tähendab sõna renessanss? Taassünd, Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. 27. Millise ajastu taasavastamist ehk taassündi siin mõeldakse? Antiikaja, renessanssikultuur oli antiikkultuuri taassünd 28
Oskasid ennustada tähe ja kuuvarjutusi. (Siriuse) järgi Niiluse üleujutusi. Geomeetria. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja silindri ning püramiidi ruumala. Need teadmised olid vajalikud ehitustööde tarbeks. Kirjandus Lühivormid Armastasid kangelaslaule Ülistuslaulud jumalatele muistsetest suurkujudest. Sinuhe jutustus: Eepilised poeemid. Räägib sellest, et inimene Eeposed nt ''Gilgames'' tuleks matta kindlasti ta kodumulda, sest siis saab ta hingerahu. Perekond ja naise Tüüpiline peremudel oli Perekond oli patriarhaalne.
Islandi eepika: Vanem Edda teadaolevalt vanim Germaani ja Phjala himude leskirjutis, mlestis, primused ja mdid. Kirja pandud Islandil. Silinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rndamise aega vi veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku ksitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturkivad, tegelased sama. leskirjutamine polnud sstemaatiline. Tegemist kahte tpi lugudega: hed on jumalatest rkivad lood, mtilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud mstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest plvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, vivad elada kll kaua, kuid neid on vimalik tappa. Vitlus kib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see pab elu edasi viia. Lugude mte on, et tardumusest tekib jaeg, mis mjub hukutavalt
pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. 5 Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.17. sajandil loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga
Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal esitasid bardid kutseliste rändlaulikutena Iirimaal, Walesis ja Sotimaal kultuspidustusel jumalate- ja kangelaslaule. Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus. Eepos-lugulaul, ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest. Epigramm- Vana-Kreekas algselt hauasammaste või jumalatele mõeldud pühendkikide värsivormiline pealiskiri, hiljem vaba sisuga lühiluuletus. (Villon )
eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater Spordivõistlused Sport kuulus paljude usupidustuste programmi; gymnasion(kr k alastioleku koht) , kuna poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega siis hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks; võistlused; Olümpiamängud Lüürika Kanti ette kangelaslaule; luule ehk lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ettekandvat luuler; enamus lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast; luuules andsid nad edasi oma tundeid, mõtteid ja tõõekspidamisi; Pindaros-silmapaistvam Kreeka lüürik Teater Sai alguse veinijumal dionysosele pühendatud koorilauludest;suured dionüüsiad;Tragöödiad tõsise sisuga näitemäng; Sophokles; Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud 7.Filosoofia ja teadus Filossofia ja teadusliku maailmavaat sünd
) Tapa Rita Tapa lahingus ZEUZ HUEI Vihma sajab! Raisk väheke Metsatöll hunt. Toost tjooste kahevõitlus Toost vastase austamine KANGELASLAULUD ehk KANGELASEEPOSED: Kangelaslauludes hakkad avalduma rahvusteadus. Kuulsaimad Euroopa kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslaste ,,Nibelungide laul". Kangelaslaulude nimetus pärineb Prantsusmaalt seal levisid need kõige varem. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks mis tõlkes tähendab mängumeest. Nende esinemised olid rahvalikud etendused. Zonglöörid rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna-ja külaplatsidel. Edasi arenedes jõuti välja rüütlilossidesse. Lugusid esitati poollauldes, kasutati algelisi muusikainstrumente (neid on säilinud kuskil 100 ringis). Paljud lood olid pühendatud Karl Suurele, (kes krooniti 800 a). Rolandi laul
Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias. Osalesid hellenid, naisi ei lubatud. L��rika Kanti ette kangelaslaule. Teater Draamakunst sai alguse Dionysosele p�hendatud koorilauludest. Trag��diad, t�htsamad - Aischylos ja Sophokles. Kom��diad. *********************************************************************************** FILOSOOFIA & TEADUS Tekkis uus, m�istusele tuginev maailmavaade. Filosoofia - maailma �ldist korraldust puudutavate probleemide �le juurdlemine. �petlane Thales arvas, et k�ige �htseks aluseks oli vesi. Demokritose arust koosnes maailm aatomitest. Matemaatika
Meditatsiooni ja jooga isand, es vabastas seeläbi oma andunud austajad taassündimise sunnist. Siva juured ulatuvad tõenäoliselt aarjalaste-eelsetesse uskumustesse. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ning oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas ühteaegu seksuaalsust kui ka sellest hoidumist ja äärmist askeesi. Samas ka tantsu isand. Sivat kujutati sageli neljakäelise tantsija ning vilepillipuhujana. Seeeiolekonto Kangelaseepika Aarjalased laulsid tõenäoliselt kangelaslaule juba indiasse tungimise ajal. Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast. Mahabharata koosneb umbes 10000 värsireast. Eeposte kujunemine esmasest kirjapanekust lõpliku viimistlemiseni jääb arvatavasti ajavahemikku 500 eKr 500 pKr.
suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Enamik
Kõik on võrdsed. Romantikud toovad sisse kangelase. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimesi. Tähtis oli loomulikkus. Kirjandus oli tihti muinasjutu laadne, tulid maagia, müstika. Tegevus toimub (romaani puhul) mineviku eksootilistes paikades- Hispaania, Kreeka, need on põnevad kohad, teistsugused. Esiplaanile tõusis lüürika. Hakati hindama vanu rahvalaule, nt. Rolandi laul. Inglismaal sai kuulsaks Shakespeare. Keskaegased kangelaslaulud innustasid ka äärealasid üles tähendama oma kangelaslaule. Loominguvabadus, võimalikult vähe reegleid. Loomulikkus asub looduses. Looduspildid iseloomustavad inimese tundeid. Rõhutati armastust ja elupühadust. Tekkis ajaloolise romaani zanr. Sageli oli kangelane salapärane, keegi ei teadnud kes ta on. Eelistati sügist, romantikud olid kannatajad. Lemmikpäeva osaks oli videvik. Goerge Gordon Byron Sündis Londonis, suursugusest perest. Isa poolt lordide suguvõsast, ema oli soti kuninga pojapojatütar
Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest.
oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest.
Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste "Rolandi laul", hispaanlaste "Laul minu Cidist" ja sakslaste "Nibelungide laul". Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist pärineva arusaama järgi kujunesid eeposed rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest ning ühendati siis tervikuks. Allikaid oli küllap teisigi muistsed proosapärimused, saagad. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal spiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, zeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla
võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus-Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2
mälestis, pärimused ja müüdid. Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest – hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt
Kangelaslaulud olid varasemad kui romansid. 13. sajandi lõpus on üks suurimaid kroonikaid. See jutustab juba ümber Cidi loo. 14.09.10 Cid, kes on lihtsat päritolu, tõuseb kõrgesse ausse. Täishäälik ,,a" on assonantsriimi alus. Kaashäälikud ei pea kokku langema. Tähtis on, et langeks kokku vokaal. Rõhuline ja sellele järgnev vokaal peavad kokku langema. Assonantsriim on hispaania luulele äärmiselt omane. Romansis on kaheksa silpi. Suuremaid kangelaslaule pole kuigi palju. 14. Sajandist on umbes samal teemal ,,Cantar de Rodrigo". Jutustab Cidi noorpõlvest ja ühest abielu-eelsest seigast. Sellest on läinud edasi 17.sajandil näitekirjanik Guillen de Castro. Teos ,,Mocedades del Cid". Sellest läks veel omakorda edasi prantslane Corneille (prantsuse klassitsismi rajaja) ,,Cid", tema lähtub ,,Cantar de Rodrigost" (milles on väga tõsine ja lahendamatu konflikt) 13.sajandist on ,,Poema de Fernan Gonzalez". Säilinud on sellest koopia katkend.
kaasaja või lähimineviku olustikku pannud. Kangelaseepika näitab meile eeskätt mitte seda, mis mükeene perioodil tegelikult juhtus, vaid seda, kuidas see ammune ajajärk arhailise perioodi kreeklaste ajaloolises mälus talletunud oli. Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest peale kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu
kaasaja või lähimineviku olustikku pannud. Kangelaseepika näitab meile eeskätt mitte seda, mis mükeene perioodil tegelikult juhtus, vaid seda, kuidas see ammune ajajärk arhailise perioodi kreeklaste ajaloolises mälus talletunud oli. Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest peale kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu
Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegades alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli saatel. Luule ehk lüürika tähendaski algselt lüürika saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järk-järgult kogu luuležanrit tähistavaks üldmõisteks. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Luules andsid nad edasi peamiselt oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Ühelt poolt ilmneb lüürikas poeetide
13.saj) hakkab avalduma rahvusteadvus. Need kuuluvad kristliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega, mistõttu tõuseb esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päritolu pole selge, autoreid ei teata. Romantismiajastul alanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, nt proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandsid kangelaslaule ette elukutselised laulikud ehk zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Laulikud rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ja püüdlusi. Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,,Nibelungide laul" pärineb 12.13.saj
Kirja pandud Islandil. Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt
Nad kuuluvad kristlik- katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõjade aega, mistõttu tõuseb neis esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päristolu ei ole selge ning autoreid ei teata. Romantismiajastul alguse saanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, näiteks proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandisid kangelaslaule ette elukutselised laulikud e zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Zonglöörid (ka huglaarid, spiilmannid) rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat, kord lähemat, kord mütoloogilist, kord faktilähedast ajalugu. Igal juhul esindavad nad aga kollektiivset elutunnet, tõstes esile rahva hingelaadi ning püüdlusi.
Säilinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. 16 Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt
annaabi.ee 
