Miguel de Cervantes (15471616) Meeldejääv elust Teosed · Elu oli peaaegu niisama seiklusrikas · ,,Galatea" kui tema kangelasel don Quijotel. · ,,Õpetlikud novellid" (e.k ,,Koerte · Sündis Alcala de Henareses kõnelus") isehakanud arsti vaeses perekonnas. · ,,Kaheksa komöödiat ja kaheksa · Haridust sai ta humanitaarkallakuga intermeediumi" koolis Madridis, kus avaldus tema · ,,Teekond Parnassile" kirjandusanne. · ,,Don Quijote" · Mees värvati Hispaania sõjaväkke, kus paistis silma mehisusega, kuid
Süüdistuskõne Kalevipojale Tere kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Täna ma tahan esitada süüdistuskõne Kalevipojale. Kalevipoega küll peetakse Eesti eeposeks, ning Kalevipoeg peaks olema kui eeskuju, kuid miks on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoo...
Kuid sajandeid tagasi, mil arvuteid polnud, aga vanematel puudus endiselt töö kõrvalt vaba aeg, lugesid lapsed raamatuid, kus olid muinasjutud kirjas. Juurde olid joonistatud pildid, kuid nad ei liikunud. Lapse elav kujutlusvõime äratas nad ellu. Fantaasia võimas anne, mis on antud pea kõigile lastele, kelle arengut pole pidurdatud, omab muinasjuttude mõistmisel suurt rolli. Kuidas saab läbi elada sama tulise võidurõõmu, mis on kangelasel leitud aarde üle, kui ei suudeta ette kujutada hädasid ja kannatusi, mis kulusid oma eesmärgi saavutamieks? Kujutlusvõimeteeb elu särtsakamaks vahest peaksid seda täiskasvanudki kasutama? Vahest muutuks siis iga inimese elu muinasjutuks...
Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid.
selle põhjuseks on ka see, et sageli ei olda rahul, isegi siis, kui kõik on olemas. Tihtipeale saadakse õnne olemasolust alles siis teada, kui see juba käest lipsanud on. Igal inimesel on oma õnne valem, ning arusaam õnnest ning mis üldse õnneks vaja on. Mõne arvates on inimene õnnelik siis, kui tal on pere, sõbrad, lähedased kellele rasketel hetkeldel toetuda, keda alati saab usaldada, ja kes ka alati toetuvad ja usaldavaid meid. Näiteks ühel vanal Kreeka kangelasel, Oidipusel, olid küll olemas pere, ema ja isa, aga tema nende olemasolust ei teadnud. Ta kasvas üles orjana. Seega sellise mõtteviisiga inimese arvates oleks Oidipus küll väga õnnetu olnud. On ka selliseid inimesi, keda teeb õnnelikuks vaid raha ja muud materiaalsed varad ja rikkused, millega on hea teiste ees eputada ja teisi niiöelda õnnetuks teha. Tihtipeale jäävad hoopis sellised inimesed üksildasteks ja õnnetuteks, ning muutuvad kibestunuteks ja õelateks
Eeskujuks olid Kreutzwaldile seejuures antiikeeposed, keskaja Euroopa eeposed ning eelkõige Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseepos ,,Kalevala" (1849). Kreutzwaldi töö kandis vilja, 1853. a valmis tal 12 loost koosnev nn ,,Alg-Kalevipoeg". 1857.a valminud 20 loost kogumahuga 19047 värssi. Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustikku kannab mõni kõrvaltegelane. ,,Kalevipoja" süzee on paiguti lõdvalt seotud. Eepose kompositsioonilise ühtsuse aluseks on kangelasel lasuv veresüü saarepiiga eksitamine, ema arvatava röövija ning Soome sepa saatuslikuks(sooma sepa sajatatud mõõk läikab Kalevipojal jalad alt). ,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur. Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele.
Arvan, et mõistlik oleks endale selgeks teha, kas kavatsetav tegutsemine on mõistlik ja kas see ei too kaasa suuremat tragöödiat. Pole ju mõtet sukelduda vette uppujat päästma, kui ise ujuda ei oska. Siis võib ühe hukkunu asemel olla kaks. On ka olukordi, kus saaks ilma eriliste oskusteta õigeid otsuseis vastu võtta. Näiteks mina ei lubaks kunagi kedagi purjus peaga autorooli. Kindlasti ma julgen oma arvamust välja öelda, kui satun sellisesse seltskonda. Igal kangelasel peaks kindlasti olema ohutunnetus ja ta võib endale lubada ka nõrkuse hetki, sest vastasel juhul puuduks tal võime olukordi õigesti hinnata. Ideaalis peaks olema tänapäeva noore kangelaseks inimene, kes olukordi õigesti hinnata ja lahendada. Kahjuks on hoopis levima hakanud kangelase kuju, kes vilistab seadustele, moraali normidele ja peab tähtsaks enda heaolu. Kajuks peetakse noorte seas araks neid kaaslasi, kes ei tarbi alkoholi või ei suitseta
Siia võib tuua näiteks selle, et ta maksis julmalt kätte oma ema röövinud soome tuuslarile. Kuigi tuuslar tunnistas Kalevipojale oma patu üles ja palus andestust, tappis Kalevipoeg ta ära.Tuuslar ei olnud süüdi Linda tapmises, vaid röövimises ning karistus ta surmata oli liig. Teine suhtleiselt rumal tegu oli Sarviku ellujätmine. Sarvik oli rahva vaenlane, ta piinas rahvast ja võttis neilt nende varanduse. Seega Kalevipojal kui rahva kangelasel võis olla suur viha Sarviku vastu, kuid Kalevipoeg ei määranud talle isegi tänapäeva kontekstis õiglast karistust ja vabastanud oma rahva hirmust Sarviku ees. Surmamise asemel ta aheldas sarviku kalju külge. Kas siis Tuuslar oli tõesti hullem kurjategija kui Sarvik ? Kalevipoega analüüsinud Saksa psühhoterapeut Peter Peterson on leidnud, et Kalevipoeg oli tark psühholoog, kuna Sarviku tapmise asemel aheldas ta Sarviku kalju külge
Ning just need tema liiga ühekülgsed vaated tõid endaga kaasa nii depressiooni kui ka morbiidsed mõtted, mille tõttu Harry ka üha nõrgemaks muutus. Kuid inimene, kes tahab maailmas püsida, peab olema seesmiselt tugev. Terve elu vältel toimub inimeses võitlus iseendaga. Ning kui võitu ei suudeta enda üle saavutada, on inimesel sageli raske leida kohta ka ühiskonnas, kuna eelkõige on ju tähtis hakkama saada iseendaga. Ja selleks on vaja julgust, millest ,,Stepihundi" kangelasel Harryl aga vajaka jäi. Kui ta oleks suutnud endas säilitada inimese poolt, oleks ta olnud üks õnnelik inimene, kes on armastatud nii iseenda kui ka teiste poolt. Kuid kahjuks ta seda ei suutnud. Temas peituv hunt ei lasknud Harryl nautida kõike seda, mida ta inimesena oleks tahtnud. Ta ei teadnud kunagi ette, millal temas varjatud hunt võis pead tõsta. Ja see tekitas temas samaaegselt nii hirmu kui ka soovi pääsedamurettekitavast elust enesetapu näol
Olulisemad teosed on ,,David Copperfield" (18491850)ja ,,Oliver Twisti seiklused" (18371838). Tema teosed käsitlevad laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajades, internaatkoolides ja allmaailmas. ,,David Copperfield" on arenguromaan Davidist sünnist kuni noormeheeani ja kirjanikuks saamiseni. Davidit võib pidada nooreks Dickensiks. Ometi pole see päris autobiograafiline teos, eelkõige sellepärast, et Charlesi elu lapsena oli hoopis karmim ja lootusetum kui romaani kangelasel. CHARLOTTE BRONTË (18161855) oli samuti Inglismaa realismi esindaja. Tema peateoses ,,Jane Eyre" (1847) tõuseb esile naise isiksuse probleem. EMILY BRONTË (18181848) ainuke romaan ,,Vihurimäe" (1847) on jõuliste sümbolitega varustatud meistriteos. HONORÉ DE BALZAC (17991850) Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours´i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast. Kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema nime Balzac. Honoré lisas sellele aadlipartikli de
kjastus ta loomingus. Teda inspireeris ta naine Clara. Instrumentaalmuusikast lõi klaveritsükli ,,Karneval". Sümfooniatest tuntud ,,Kevadsümfoonia" ( 4 osa) 4) Transkriptsioon on ümberkirjutus. Muusikas tegi neid väga palju Liszt, kes komponeeris plju teosed ümber klaverile. Nt Mozarti ooperist ,,Don Juan", Schuberti laul ,,tütarlapse kaebus". Veel kirjutas ta ümber nt Bachi, Saint-Saensi ja Berliozi teoseid. Minu üks lemmik on Saint saensi Macabre tants. 5) Romantilisel kangelasel oli madal valulävi. Oli väga tundeküllane ja emotsionaalne.. Liialdamine tundeelus, mis viis haiglasee piirile, olid sageli tragilise elu käiguga. Loodus mängis kangelaste elus suurt rolli. Schubert oli heliloojaa väga traagiline nt tema laul ,,Ilus möldrineiu" . Schubert kasutas ka Goethe loomingut ,,Metshaldjas". B 1)Romantism sai valitsevaks 19.sajandil, enne seda kasutati samu väljendusvahendeid mis olid käibel viini klassikute ajal. Hakati vältima klassikalisi norme
,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" ,,ILIAS" (Kreeklaste ühine ,,ODÜSSEIA" (Igal kangelasel saatus) on oma tee) Homerose esimese eepose tegevustik Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil samuti piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam aasta viiekümne päevaga. Ahhailased nii suurejoonelistest sündmustest nagu piiravad linna, troojalased teevad retki ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad edu
seina külge kinnitatud tarkuseraamatu. Kuid ühel päeval kihutasid kullerid sõjasõnumitega Kalevipoja juurde. Järgmisel hommikul kutsub mees sõjasarvega rahva kokku ning minnakse sõtta. Lahingus saavad surma Sulevipoeg ja Alevipoeg ning mitmed nõrgemad hobused ja mehed. Kalevipoeg pääses sõjast kuid oma mõõka otsima minnes tuli talle meelde, et mõõk ta käskis mõõgal kätte maksta. Kuid ,,siia" asemel ütles ta ,,ise" ning mõõk lõikas kangelasel mõlemad jalad alt ning vägev mees heitis hinge. Kangelane pandi valge hobuse selga ning saadeti põrgu kaljuvärava ette.
Tema kohusetundlikkus on ilme, kui ta astub mitmel korral oma rahva eest sõtta ja võitleb vapralt. Samuti oli ta inimesena küllaltki aus, sest antud lubadused täitis ta nii Soome Sepale kui ka Lapu Targale. Selline on ka eesti inimene töökas, kohusetundlik ja sõnast kinnipidav. Ometi pole keegi täiuslik ja sellepärast lisas ka Kreutzwald Kalevipojale negatiivsed jooni. Ta oli vahel eestlaslikult küllaltki kangekaelne ning ei tarvitsenud teiste nõuandeid tähele panna. Kangelasel tuli ka ette tormakust ja seda, et ta ei mõelnud otsuseid läbi. Need pahed tingisid teoses ka isa pärandist ehk Tarkuseraamatust ilma jäämise. Niimoodi ongi eeposesse lisatud Eesti rahvale vägagi omaseid tunnuseid. Eepost ei tasu alahinnata ka meie ajaloo kajastajana. Natuke rohkem süüvides ,,Kalevipoja" sisusse, võib sealt leida mitmeid viiteid Eesti kaugema mineviku kohta. Raamatu läbiv motiiv on sõjakas ning rahutu. Ühele
" Seda Paganini tegigi. Aasta pärast toimus juba mitmeid kontserte ning tema kuulsus tungis üle Itaalia piiride. Paganinile valmistas suurt rõõmu saada Guardinerilt ja Amatilt kingituseks kaks suurepärast viiulit. Neiu Bianchi kinkis talle suurima elurõõmu, Paganini armastatud poja Achillese. Bianchi tegi umbusaldusega Paganini elu põrguks ja piinas teda ühte puhku. Viimaks lahkus Paganini temast, aga jättis poja endale. Välismaale läks Paganini alles 1828 aastal. Suurel muusika-kangelasel oli palav igatsus tutvuda Viinis kõrgeks peetud komponisti Beethoveniga, ent jäi hiljaks. Beethoven oli juba surnud. Viinis oodati Paganinit suure põnevusega. Tema viiulimängust räägiti legende, ent need ei jõudnud ligilähedalegi selle milleks Paganini võimeline oli ning milliseid emotsioone tema muusika tekitas. Viini linn oli esimese kontserdi järel nagu arust ära. Inimesi tabas üleüldine vaimustus, lisaks väljamüüdud kontsertidele anti ka asjadel tema nime, jäljendati
Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii. Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. 2. Teadus a. Üldiseloomustus i. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. b. Astronoomia: i. Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. ii. Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. iii. Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust. c. Astroloogia: i
loovad endale ideaal mudeli ühiskonnast , et see reaalsuses teoks teha. Romantikud ei sallinud liht rahvast ja nende kombeid, sest nad ei näinud seal midagi vaimset. Nad pidasid ideaalseks romantiliseks kangelaseks naapoleoni ja tema traagilist saatust, mis annab tunnistust sellest et maailma on võimatu võita üksinda, aga inimene on üksildane. Kui inimene püüab üksinda midagi teoks teha, siis võib ta muutuda türanniks. Kuid tihti puuduvad kangelasel otsustavuse tahe, ning kui ta märkab pärast sooritatud tegu, et see oli mõttetu ja kuritegelik, sellest kasvab välja pettumine maailmas, mis sünnitab temas maailma valu. Romantikud pöörduvad tagasi shakespeari arusaamade juurde. Shakespeare on üks esimesi kes väitis et täiesti vaba võib inimene olla ainult loomingus, sest see kellele on antud geniaalne loovus võib end pidada jumalaga võrdseks: ta loob oma kujutluses uue maailma , uue universumi. Romantilist kangelast iseloomustab
võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. 11 Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/kadunudlugudekants/mesopotaamia.ee www.miksike.ee www.vikipeedia.ee www.laborint.ee 12
Herakles ajas looma ühest kohast teise, kuni ta ära väsis, siis kihutas ta sea sügavasse lumme ja püüdis kinni. 5) Pidi Augeiase tallid ära puhastama ühe päevaga, aga seal oli tuhandeid loomi ja tallisid polnud mitmeid aastaid puhastataud. Herakles juhtis kaks jõge kokku pane vee voolama läbi tallide, peagi oli sõnnik minema kantud. 6) Stymphalose lindude tagaajamine. Need olid sealsele tahvale suureks nuhtluseks. Athena aitas kangelasel neid linde peidupaigast välja peletada ja kui õhus olid, siis lasi maha. 7) Pidi minema Kreetale ja ära tooma ilusa sõnni, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles sai ta kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. 8) Pidi kätte saama Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis kõigepealt Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. 9) Pidi ära tooma amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hippolyte võttis teda lahkesti
Haridus: · Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. · Õpilasteks peamiselt ülikute pojad · Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. · Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. Kirjandus: · Olulisim ilukirjanduse zanr olid kangelaseeposed. Kangelasteks tavaliselt reaalsed ajaloolised isikud. · Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. Jumalad oli inimesekujulised, surematud ja vägevad. Miski inimlik polnud võõras ka jumalatele. Nad sõid, jõid, magasid jne. Teadus: Ühine Egiptusega: koguti parktikas kasulikke teadmisi ja oskusi. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. Jälgiti tähti, kalender. Erinev: Mesopotaamias pöörati rohkem tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja üleskirjutamisele
Sellegi pärast oli Bianchi temale ka kõige suurema elurõõmu kinkinud: see oli Paganini armastatud poeg Achilles.- Bianchi oli Paganini vastu hirmus umbusaldik ja kartis alati, et suur muusika-võimulane muude ilusate naesterahvaste silmadesse liig palju vaatab. Ta tegi umbusaldusega Paganini elu põrguks ja piinas teda ühte puhku. Viimaks lahkus Paganini temast, aga jättis poja endale. Välismaale läks Paganini alles 1828. aastal. Suurel muusika-kangelasel oli palav igatsus kõrgeks peetud komponisti Beethovenit Viini linnas tundma saada. Aga hiljaks oli ta jäänud Beethovenit näha, sest see oli juba ligi aasta enne seda surnud. Viinis oodati Paganinit suurel põnevusel. Nagu ennemuistseid juttusid räägiti tema viiulimängust, aga see ei olnud midagi selle vastu, mis Paganini teha võis. Viini linn oli esimese kontserdi järel nagu arust ära. Kõige
vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani
vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgameši keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgameši ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgameši lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani
· Ajaloolisus mitte · Alati on rängad katsumused, millega · Kultuurierinevused paistavad välja tuleb hakkama saada eepostes · Alati on paha tegelane, kelle hävitama · Erinevad läbielamised peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati
Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii. Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. 3. Teadus a. Üldiseloomustus i. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. b. Astronoomia: i. Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. ii. Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. iii. Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust. c. Astroloogia: i
lõunapoolusel. Keskaegsetes Trooja-romaanides oli O. kahepalgeline Dante "Jumalikus komöödias" kannab ta vastutust oma süüteguse eest põrgutules. Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935) draamas püüab O koos Hektoriga takistada ähvardavat kokkupõrget, ja hukkub. Näidend, mis oli suunatud konfliktile S/M ja FRA vahel osutus lausa prohvetlikuks, kui pidada silmas II MS (Gerhard Fink-Kes on kes antiikmütoloogias). Nikos Kazantzakis Odysseia (1938) kangelasel hakkab varsti pärast kojujõudmist Ithakal igav, ta läheb taas pikale reisile, mis viib teda läbi Egiptuse Aafrika sisemaale ning lõpeb viimaks ühel jäämäel. James Joyce Ulysses (1922) üks päev Dublini väikekodanlase elus 6. Mida tähendab mõiste `teism' ja kuidas see on mõjutanud suhtumist antiigipärandisse? Teism on usk Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat. Antiikajastu jumalad on tähtsal kohal siiani
väljatõugatu, autori kaasaegne, kõrgenenud enesehinnanguga inimene; enneaegu vananenud hing. "Kaukasuse vang" Kangelane, kes põgeneb seltskondlikust orjuseriigist. Igatseb Kaukaasiat- vabadust. Satub aga vägilaste vangi, põgeneb. Armub kaunisse tserkessitari, kes aitab põgeneda, kuigi teab, et see on karistatav surmaga. Kuna ka armastus "läks minema", tapab end ise. Haarem, kus kangelasel on lemmiknaine. Vangi aga tuuakse tõeline põhjala kaunitar Maria, kellesse armub. lemmiknaine muutub kadedaks ja tapab Maria pistodaga. Mees laseb ehitada Pisaratepurskkaevu. 2. Vabalt valitud kirjandusteose analüüs Pilet nr. 8 1. N. Gogoli Ukraina-ainelised jutustused, "Vii" "Vii" 3 vaimuliku seminari õpilast, kes kooliaasta lõpul koju pöörduvad. Teel näevad maha jäätud mõisa. Seal sees on nõid, kes ühte noortest otsustab ringisõitmiseks kasutada
välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike- Aasiasse, aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna
Nende erinevate tasandite kaudu üritas maailma selgitada, st oli palju võrdlusi, paralleele aegadega, tähtsad on ka unenäod jne). Teksti iseloomustab poeetiline või lüüriline laad. Ajaloolist maailma ja atmosfääri kujutatakse siiski üsna täpselt. Ka detaile edastab täpselt (nt relvad jm). Vaatelt on mina mina-jutustus ühe sõduri, st ristisõja hierarhias madala astme indiviidi vaatepunktist. Ajaloolise romaani kese on traditsiooniliselt kangelasel/rüütlil, kuid selles keskendatukse pigem inimlikele(!) emotsioonidele ja argisusele. Peategelasele ei omistata rahvuslikku identiteeti (ta ei mäleta oma päritolu). *Meelis Friedenthal „Mesilased“ Tegevus toimub 17.saj lõpu Tartus, kuhu saabub üks Hollandi päritolu üliõpilane. Tol ajal üle-Euroopaline kriis: nälg, haigused, vaesus. Natukene müstilise/fantastika alatooniga (põhjamaine maagiline realism), koguaeg on udune ja sajune, melanhoone, räägitakse ka nõidatest jne
ja otsustas nendega leppida, et uuesti võidelda troojalaste vastu. Achilleus tahtis neile, eriti aga Hektorile, kätte maksta oma sõbra surma eest. Kuid Achilleus ei saanud kohe asuda võitlusse, sest tal puudus sõjarüü. Siin aitas teda ta ema, jumalatar Thetis. Ta läks sepisekunsti- ja tulejumala Hephaistose juurde ja see sepidtas tema palve peale Achilleusele niisuguse kauni rüü, nagu seni polnud veel ühelgi kangelasel. Riietunud uude rüüsse, tõttas Achilleus otsekohe lahingusse. Ta võitles ägedasti. Ta surmas palju troojalasi, teised pöördusid põgenema. Ainuüksi Hektor ei tahtnud põgeneda arglikult ja jäi ootama talle lähenevat Achilleust. Asjata palusid linnusemüürilt Hektorit ta isa ja ema tulla linna ja mitte võidelda Achilleusega. Hektor ei lasknud end kõigutada. Tõsi küll, kui kohutav Achilleus lähenes talle rüü särades üsna ligi, värahtas Hektor, kuid ületanud oma kartuse,
kiusatustest ja sooritas rohkelt imetegusid. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseeposed väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua, kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid ,, Rolandi laul ,, See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda
aastate keskel, mil ta avaldas hiljem kogumikesse ,,Kaheksa jaapanlannat"(1968) ja ,,Luikede soo. Karussell"(1968) koondatud novelle. Inimeksistentsi mõtestamiseks võttis Valton nüüd appi groteski ja mudelsituatsioonid, leebet huumorit hakkas asendama satiir. Selleks et uurida inimeste psüühikat ning käitumist juhtivaid tegureid, asetab Valton tegelased grotesksetesse tüüpsituatsioonidesse. Nii laseb ta novelli ,,Kalamees" kangelasel tõsimeeli päev läbi vihmaveeloigust kala püüda. Novellis ,,Rohelise seljakotiga mees" loeb nimitegelane jaama ooteruumis viibijatele ette kummalist raamatut, kutsudes selle tegevusega esile kuulajate ja võimude äreva reageernigu. Novellis ,,Silmus" I leiab mees tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on
ning Gilgamesi viljatutest katsetest saada surematuks. Jumalanna Istar tahtis Gilgamesiga abielluda ja tolle keeldumine solvas jumalannat sedavõrd, et ta otsustas kangelase sõbra Enkidu raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surmast vapustatuna asus Gilgames surematuse rohu otsingutele. Kuid kui ta imerohu vaevarikkaste otsingute järel sügavalt ookeani põhjast kätte oli saanud, varastas selle Madu. Gilgamesi lootused surematusele osutusid tühiseks ja kangelasel tuli tõdeda, et vägevusest hoolimata oli ta ainult inimene ja seega paratamatult surmale määratud. Haridus Koolid rajati peamiselt templite juurde ja seisid preestrite hoole all. Õpilased pärinesid enamasti, kuid mitte alati, jõukamatest perekondadest. Kirjatarkusele lisaks õppisid nad ka matemaatikat ja Mesopotaamia kirjanduse tähtteoseid. Haridus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha edukat karjääri preesterkonnas või riigi teenistuses. Kuigi
Tema traktaadid olid kõik stoitismist. Stoitismi põhieesmärk on saavutada seesmine rahu et miski ei põhjusta hirmu jne. Seneca kirjutas oma tragöödiad hullusest inimese hullusest ja meeltesegadusest. Euripidese süzeed ei olnud mitte juhuslikud tema eeskujuna. Seneca võttis Euripidese kired ja tegi need kangemaks ja saigi hullumeelsuse. Tema kangelaste seas on näiteks Herakles, kes tapab oma naise, Medea, kes tapab oma lapsed. Ükski stoik selliseid asju aga kunagi ei teeks. Igal kangelasel on alati olemas murdepunkt risttee: kas minna ideaali suunas või valida hullumeelsus. Stoikud suhtusid enesetappu kui väga normaalsesse toimingusse. Oma traktaatides annab soitsismile positiivse omaduse, tragöödiates negatiivse omaduse. Õpetus sellest, milline ei tohi olla tõeline stoik. Stoikud pidid õpetama nii kõne kui ka tegudega. Seneca teod läksid tugevasti lahku tema tegudest. Niisiis pole imestada, et Nerost sai see, kes temast sai
kojuminekuks parve ja on peaaegu kodus, kui Poseidon teda märkab ja talle tormi kaela saadab, mis viib Odysseuse kaugele faiaakide saarele. Seal vajub ta kokku ning kohalikud leiavad ta ja võtavad sõbralikult vastu. Kohalik laulik hakkab Trooja sõjast laulma, mille peale Odysseus oma isiku paljastab ja räägib oma seiklustest. Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima. I Lotofaagide ehk lootosesööjate maa. Kõik elanikud on lootose tõttu unustusse vajunud. Nutikal kangelasel õnnestub sealt pääseda. II Kükloopide, Poseidoni laste, maa. Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose koopasse, kes hakkab järjepidevalt mehi sööma. Odysseus tutvustab ennast kui „Mina Ise“ ja pakub koletisele veini ja pärast selle tarvitamist jääb too magama, tänu millele õnnestub Odysseusel oma meeskonnaga ta silma pimedaks torgata. Järgmisel päeval, kui teised kükloobid uurisid, mis Polyphemosega juhtus, ütles ta, et Mina Ise ehk siis tema ise tegi seda
Soov sinna kõike sisse pakkida oli väga suur. · Progressiivse universaalpoeesia näide Schlegel ,,Lucinde" · Romantiline iroonia kunsti võte, mis seisneb selles, et kunstiteos ise reflekteerib oma kompositisioonipõhimõtete üle selle teose sees. Esineb teatud tüüpi katkestusi. Kui on loodud üks illusioon, mingi kangelase maailm, elu, käigud. Äkki tuleb lõige ja autori arutlus selle üle, kas autor laseb kangelasel edasi elada või mitte. Mis siis saaks tegelasest. Arutletakse kunstiteose sees. Autor on nagu jumalik käsi, mis sekkub teosesse ja lõhub illusiooni mille ise on üles ehitanud. Schlegel ütles, et romantiline iroonia on enese loomise ja enese hävitamise protsessi pidev vaheldumine. · Romantikud tegelesid palju kunstnikku teemaga, arutlesid selle üle ka teostes. Kuidas sünnib kunst, mis see on, mis ohvreid nõuab, kas selleks vaja andekust või palju vaeva
tõepäraselt kujutatud keskkonnas. Seega DQ kujutlusest lähtuvad teod põrkuvad reaalsusega. Romaani sümboolikat täiendab kaasseikleja Sancho Panza lihtsameelse kirjaoskamatu talupoja, kes on nõus DQ kannupoisiks hakkama, sest tasuks lubab DQ temast teha vallutatud saare valitseja. Sancho Panza lisab teosesse mahlakalt rahvalikku kõnepruuki, vürtsikaid kõnekäände ja elutarku vanasõnu. Nagu rüütlitel ikka, nii pidi ka don Quijote'il olema südamedaam Dulcinea, kelle vastu on kangelasel suur armastus, mis juhib kogu tema seiklust, kuigi Dulcinea ise teoses kordagi ei ilmu. DQ riskib oma eluga mitmel korral, silme ees vaid üks siht võidelda armastuse nimel õigluse eest. Enamik DQ ettevõtmisi äparduvad. DQ käitub hulluna vaid siis, kui ta mõtleb rüütliromaanist, millest muul ajal mõistab elu nagu normaalsed inimesed. DQ tegelaskuju on tark hull, ta on palju liikuv tegelane ja teose naer muutub niiviisi mitmetähenduslikuks. Autor kord naerab DQ
Üks asi on Lermontovile veel omane see on võimetus sõnades välja öelda seda, mis on südamel. Surm on ühelt poolt tragöödia, kuid samas on see nii loomulik. Surm on Jumala süü inimeste vastu. ,,Purjes" on veel üks teema see on mäss. Inimese olek on väljakutse maailmale. Lüüriline kangelane on mässaja. Ta armastab mässu ja ta ei tahagi seda vaikust ja headust. Luuletuses ,,Lähen välja..." on lüürilise kangelase ja ümbritseva suhe teistsugune lüürilisel kangelasel on raske, aga loodus ümberringi on imeilus. Selle luuletuse lõpus on unistus üksindusest ja raskusest saab üle. Enam ei ole mässu ülistamist. 33 Lermontovi varajasem looming on väga minakeskne. See mina võib olla autobiograafiline või ka mitte. Minale ei olegi antud välist biograafiat. 1836. aastal hakkab Lermontov kirjutama teistsugustest inimestest. Esimeseks luuletuseks ongi ,,Borodino". Ka see luuletus ei ole eriti
- Sotsioloogia ei ole praktiline tegevus (matejali kogumine), vaid mõistmiskatsed. * mõistmine heaks kiitmine! Võib mõista nt. sõda õhutavat poliitikut, lapsprostituudi kasutajat ... st, aru saada inimese tegutsemismotiividest, sellest kuidas maailm tema jaoks paistab. See on erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel". * Millega siis sotsioloog peab tegelema, küsib Berger retooriliselt ja vastab: Esimene tarkusetera on see, et asjad ei ole nii nagui nad paistavad. # Antropoloogidel on mõiste ,,kultuurisokk". täiesti teistsuguse kultuur mõju uustulnukale. Arusaamine, et ka täiesti teistsugune reaalsus töötab reaalsusena (kannibalism, polügaamia). Antropoloog üritab mõista ja lahti seletada seda võõrast kultuuri enda kultuuri liikmetele.
selle parimaid traditsioone. See kirglik ja mäsuline raamat oli otsekui vägusävatus ja kõemüin vesise ja võtsi retoorika ning epigonismi kal-duva luuleilutsemise pseudopatriootliku sõakõina sekka. «Kalevipojaga» algatatud rõujate-vastase võtluse teema on «Tasujas» saanud haarava, ajalooliselt konkreetse käitluse, julge ja ilma mingisuguste kompromissideta lahenduse. Milliseid subjektiivseid kiindumusi kangelasel ka ei oleks --vaenuliste leeride vahel ei saa olla kokkulepet, ei saa olla isiklikku õne, kuni pole vabaks saanud rõutud rahvahulgad. «Tasujat» iseloomustab üev revolutsiooniline romantika, mille aluseks on reaalne elutegelikkus ja rahva vabadusvõtluse paatos. Jutustusele on omane süav poeetilisus ning ütlasi nii kujude kui südmustiku ja väjenduslaadi teatav poeetiline stilisatsioon, kõge teisejägulise ja väemtätsa hügamine, kogu täelepanu koondamine kesksele,
Ta oligi ainult sellist juhust oodanud. Preester nägi seda ja katsus sõrmega pussnoa otsa, mis ta põue oli peidetud. «Phoebus,» jätkas mustlastüdruk kapteni pigistavaid käsi tasakesi enda ümber vabastades, «teie olete hea, teie olete suuremeelne, teie olete ilus. Teie päästsite mu, minu, vaese mustlaste sekka sattunud lapse. Juba ammu unistasin ma ohvitserist, kes mu elu päästaks. Teist unistasin ma enne, kui ma teid nägin, mu Phoebus. Mu unistuste kangelasel oli sama ilus munder kui teil, sama uhke nägu ja mõõk. Teie nimi on Phoebus, ilus nimi, ma armastan teie nime, ma armastan teie mõõka. Võtke oma mõõk tupest ja näidake mulle.» «Oo, laps!» vastas kapten ja tõmbas naeratades mõõga välja. Mustlastüdruk vaatas selle pidet ja tera, uuris veetleva uudishimuga nimetähti mõõgaristil ja suudles neid, öeldes: «Sa oled vahva mehe mõõk. Ma armastan oma kaptenit.»
annaabi.ee 
