Kalevipoja süüdistuskõne (1)

Sissejuhatus
Ajaloo jooksul on paljud rahvad loonud kangelasi , kes oleks rahva ideaalideks. Need kangelased on tavaliselt suured, tugevad, samas ka targad ja tarmukad võitlejad. Rahvad võtavad neid kangelasi kui kaitsjaid ja on nende üle uhked . Eesti rahvuskangelane Kalevipoeg oli osav, jõuline, nutikas , kes lahendas probleeme kasutades oma jõudu ja mõistust. Kalevipoeg sai Eesti kangelaseks, kuna enamik eestlasi soovis oma iidoliga samastuda. Kuid lugedes "Kalevipoeg", mõistsin et ma ei saa väärtustada Kalevipoega hea eesti vägilasena. Ta tegi küll palju head, sooritades oma vägitegusid, kuid sageli ta ei mõelnud selgelt, tegi halba rumalusest ja kasutas oma võimu hea suhtes valesti.
Kalevipoeg tegi halba mõtlematusest. Siia võib tuua näiteks selle, et ta maksis julmalt kätte oma ema röövinud soome tuuslarile. Kuigi tuuslar tunnistas Kalevipojale oma patu üles ja palus andestust, tappis Kalevipoeg ta ära.Tuuslar ei olnud süüdi Linda tapmises, vaid röövimises ning karistus ta surmata oli liig.
Teine suhtleiselt rumal tegu oli Sarviku ellujätmine. Sarvik oli rahva vaenlane, ta piinas rahvast ja võttis neilt nende varanduse . Seega Kalevipojal kui rahva kangelasel võis olla suur viha Sarviku vastu, kuid Kalevipoeg ei määranud talle isegi tänapäeva kontekstis õiglast karistust ja vabastanud oma rahva hirmust Sarviku ees. Surmamise asemel ta aheldas sarviku kalju külge. Kas siis Tuuslar oli tõesti hullem kurjategija kui Sarvik ? Kalevipoega analüüsinud Saksa psühhoterapeut Peter Peterson on leidnud, et Kalevipoeg oli tark psühholoog, kuna Sarviku tapmise asemel aheldas ta Sarviku kalju külge. Tema eesmärgiks ei olnud kurjuse absoluutne hävitamine, vaid selle ohjamine. Psühholog Voldemar Kolga leiab Eesti Ekspressis ilmunud artiklis "Kurja aheldamine" lausa, et USA ekspresident Bush oleks pidanud meie rahvuseepost lugema ja sellest õppima. Nimelt hävitati Iraagi kurjuse kehastus Saddam poomise läbi, kuid kurjus vohab ju tänaseni edasi. Bush oleks Kolga arvates pidanud eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega, pannes ta jalutuna Sarvikut valvama.
Kalevipoeg ei olnud siiski ainult karistaja vaid ka mõrsukas. Ta tappis joomise käigus Soome sepa vanema poja, kuna neil tekkis tüli saarepiiga pärast. Ei saa väita, et soome sepa poja tapmine oli õigustatud. Kalevipoeg oli purjus ja tegi raevuhoos mõtlematu teo. Kas siis tõesti oli vaja nii palju juua või ei teadnud ta, et joomahoos tabab teda hullus.
Kui süüdistada Kalevipoega kui halba karakterit eeposes , ei saa välja jätta ka Kalevipoja ja Saarepiiga kohtumist . Kalevipoeg kohtus Saarepiigaga ja vägistas ta. Ta tegi neiule halba kas mõtlematusest või siis hoopis meelega. Nõustun Marin Laagi väitega, et "Kalevipoeg" on paljudes kohtades hämar, seega on palju tõglendamise võimalusi. Hämar oli see ka Saarepiiga loos, kuid selletõttu me ei tea, miks Kalevipoeg Saarepiigale halba tegi. Kuid see teadmatus ei vabasta meie kangelast süüst. Vägivaldsus on taunitav, kuna oma teoga rikkus ta piiga elu ära.
Kas me saame olla uhked oma kangelase üle? Kas vanade eestlaste iidoliks oligi mõrvar ja vägistaja? Tema heateod ja rahva südameis kangelaseks olemine ei ole vabanduseks tema julmadele ja mõtlematutele kuritegudele. Meie rahvasuus mõeldi Kalevipojast välja erinevaid kangelaslugusi, mis levisid suust- suhu ja põlvest -põlve. Tahaks loota, et meie esivanemad ei loonud oma kangelaseks kurjategijat. Jürgen Rooste on öelnud :" Kreuzvald on väga palju pannud ennast sinna sisse, on ju räägitud, et see on 90% tema looming ja rahvaluule vaid lähtepunktiks". Me saame ainult loota, et rahva südames oli Kalevipoeg positiivseks kangelaseks ,keda rasketel aegadel koju tagasi oodati . Tema kurjus ja julmus on kirjaniku väljamõeldis, mis lisasid teosele vürtsi.