50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
German1994
Õppematerjali autor
hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada
KALEVIPOEG 15, 16, 17 Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks. Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema. Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama
Vanemad vennad heidavad puhkama, et järgmisel hommikul asja arutada. Noorem poeg aga ei viska tänaseida toimetusi homse varna. Ta läheb isa kalmule ning palub abi. Isa ei saa aidata vaid käsib tarkust otsida taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti.
otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi. Kivi on Endu talu väravas, Ehmja külas. Muiste ehitanud Jumal Ridala kirikut
Teose juhatab sisse kaelvi saabumine maale ning tema kosjasköigu ja pulmade kirjeldus. Eelloo lõpetab vana kalevi surm. Järgnevad üleminekuepisoodid on seotud Kalevipoja ema lindaga, kelle röövib soome tuuslar. Eepose arenduseks on kalevipoja elu lugu. Algab kalevipoja teekonnast soome, ema vabastama. Läheb ujudes. Teel ühel saarel kohub saarepiigaga. Solvab tütarlast kes end seejärel uputab(viga). Soomes otsib üle kuulsa soome sepa, et endale mõõka tellida. Kalevipoeg võitleb soome sepa pojaga ja tapab ta. Kalevipoeg tuleb koju tagasi ja otsustab koos vendadega liisku heita, kes saab neist isa kuningajärje pärijaks. Vastuse annab kiviviskevõistlus. Kalevipoeg sai kuningaks. Ta hakkab tööle: künnab põldu, asub linna ehitama ja toob selleks peipsi tagant laudu. Teda püüab takistada allmaailma valitseja Sarviku kannupoisid- sortsid. Kalevipoeg võitleb nendega aeg-ajalt. Ühes võitluses kaotab ta sortside süül mõõga Kääpa jõkke
Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid 14 kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Kokkuvõte Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas. Kalevipoeg tõmbab endale Soome sepa juures needuse kaela, aga koju minnes saab ta kiviviskamisega maa kuningaks. Ta võtab ette ka kaks käiku allmaailma ja maailma otsa. Lõpuks lahingutest väsinuna annab ta valitsuse üle Olevipojale. Needuse tõttu läheb ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. · Kalevipoeg ilmus 1975. aastal. · Rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal.
(piiblimotiiv). Kõige enam on tähelepanu pühendatud hilinejatele, kes kogunevad päeva lõpus katla juurde – sakslased, venelased, lätlased. Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt. Kalevipoeg on eestlaste jumalikku päritolu kuningas. Faehlmann jutustab ühel ettekandel ümber Kalevipoja narratiivi
sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas. Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid