Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga (0)

LABORATOORNE TÖÖ № 3
Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga
Sügavuskruviku otstarve ja ehitus
Väikese läbimõõduga aukude ja kitsaste soonte sügavust saab mõõta nihikuga, mille skaala jaotuse väärtus on 0,1 mm või sügavuskruvikuga, mis on sellest 10 korda täpsem (0,01 mm).
Sügavuskruviku MΓ 100 mõõtepiirkond on 0…100 mm. Mõõtemääramatus on 1. ja 2. täpsusklassile vastavalt ±0,003 või ±0,005 mm.
1 – käristi mutter
2 – trummel
3 – hülss
4 – pidur
5 – alus
6 – seademõõt
7 – vahetusotsakud
Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõõtekruvi sisse keerata. Seepärast on numbrid sügavuskruviku piki- ja ringskaalale kantud vastupidises järjekorras võrreldes tavalise kruvikuga:
pikiskaalal suurenevad numbrid paremalt vasakule, ringskaalal aga päripäeva.
Näidu lugemine
0,13 mm 12 + 0,18 = 12,18 mm
0,5 + 0,22 = 0,72 mm 17 + 0,5 + 0,34 = 17,84 mm
Töö käik
Puhastasime sügavuskruviku ja mõõdetava detaili.

Seadsime sügavuskruviku nulli
Kui mõõtepiirkond oli 0…25 mm, siis tegin seda kontrollplaadil, kui aga ülemine mõõtepiir oli üle 25 mm, siis on selleks vastavate mõõtmetega seademõõdud.

Võtsin näiteks vahetusotsaku 50 mm ja torkasin see lõhestatud otsa pidi kruvikusse.

Võtsin vastava seademõõdu, asetatsin selle püsti siledale kontrollplaadile ja juhtisin otsaku seademõõdu avasse.

Vasaku käega hoidsin kinni kruviku alusest ja surusin seda seademõõdu vastu, et kruvik ei saaks üles tõusta.

Keerasin parema käega käristi mutrist kuni käristi tegi 2…3 krõpsu. Igaks juhuks nihutasin kruvikut külg-suundades, sest otsak võib mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane .

Võtsin kruviku seademõõdust välja.

Kinnitasin piduri.

Hoides vasaku käega trumlist, avasin paremaga käristi mutri. Kui trummel ei avanenud kohe, siis lükkasin seda telje sihis.

Seadsin trummli nulli.

Kinnitasin käristi mutri jälgides nullasendit.

Avasin pidur.

Asetasin kruviku uuesti seademõõtu ja kontrollisin 3 korda nullasendit.

Kui seadeviga oli alla poole trumli jaotusest, siis võisin hakata mõõtma.

Mõõtsin esimese augu sügavuse nihikuga.

Vastavalt saadud mõõtmele valisin sobiva vahetusotsaku ja seadsin selle kruvikusse.

Mõõtsin ava sügavust kolm korda ja kandsin tulemused tabelisse. Lugemi võtmisel liitsin kruviku näidule vahetusotsaku pikkuse. Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0 – 25, 25 – 50, 50 – 75 ja 75 – 100 mm.

Samuti mõõtsin ülejäänud 4 ava.

Pärast mõõtmisi õlitasin kergelt mõõtepindu, panin mõõteriista karpi ja korrastasin töökoha.

Esitan töö aruande õppejõule.
Kasutatud mõõteriistad ja seadmed :
Nr.
Nimetus
Mõõtepiirkond
Täpsus
1.
Sügavuskruvik MΓ 100
0-100 mm
0,01 mm
Mõõteskeem: Detail nr. 5
Mõõtetulemused:
Ava nr.
Mõõde nihikuga
Otsak
Mõõde sügavuskruvikuga
1
2
3
Keskmine
1.
30,5
25-50
30,28
30,29
30,30
30,29
2.
38,3
25-50
38,07
38,08
38,08
38,08
3.
50,2
50-75
50,01
50,02
50,02
50,02
4.
32,3
25-50
32,07
32,07
32,09
32,08
5.
23,2
0-25
23,01
23,01
23,02
23,01
(Detail nr.5)