LABORATOORNE TÕÕ № 7
Keerme keskläbimõõdu mõõtmine
kolme traadi meetodil
See
on üks täpsemaid keerme keskläbimõõdu mõõtemeetodeid. Nii
mõõdetakse sageli keermekaliibreid. Selleks on valmistatud igale
keermesammule 3
traati . Traatide keskosad on töödeldud ülitäpselt
( ±0,5 μm ) mõõtmele, mis on märgitud traatide külge kinnitatud
lipikutele. Igale keerme sammule vastab kindel traadi läbimõõt.
Keermetraadid Kolme
traadi meetod
Seades
kaks traati keskkohtadega ühele poole mõõdetava keerme
niitide vahele ja kolmanda traadi teisele poole, mõõtsin traatide pealt
vahekauguse M. Traatide läbimõõt on arvutatud nii, et
traadid puutuksid keeret keskläbimõõdul. See võimaldab välja arvutada
keerme keskläbimõõdu. Meeterkeermel on see:
d2
= M – 3 dtr
+ 0,866 P , kus
dtr - keermetraadi
läbimõõt,
P - keerme samm.
Kui
mõõta suurust M näiteks horisontaaloptimeetriga, siis tekib
mõõtemääramatus ±(1,5 – 2) μm, kui aga kruvikuga, siis ±(8
– 15) μm sõltuvalt keerme mõõtmest.
Keermetraate
tuleb käsitleda hoolikalt ja neid hoida spetsiaalsetes tuubides,
kuna need on võrdlemisi kallid (~ 1600 EEK).
Töö
käikValisin standardi järgi sobiva keermetraatide komplekti.
Keerme Traatide Keerme Traatide Keerme Traatide
Samm läbimõõt samm läbimõõt samm läbimõõt
0,5 0,289 1,5 0,856 3 1,732
0,75 0,433 1,75 1,010 3,5 2,021
1 0,577 2 1,155 4 2,309
1,25 0,722 2,5 1,433 4,5 2,595
Puhastasin kruviku mõõtotsakud, keermetraadid ja mõõdetava keerme.
Seadsin kruviku nulli. Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, avasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda.
Riputasin keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile.
Keermetraadid
on riputatud kruviku kohale
5. Panin ühele
poole keerme süvistesse kaks ja teisele poole üks traat ja hoidsin
nii, et traadid puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga.
6. Mõõtsin
suurust M kolmes erinevas kohas, igaühte kahes ristsihis.
7.
Arvutasin kõigi mõõtetulemuste keskmise. See ongi keerme tegelik
keskläbimõõt d2 teg.
Arvutasin
keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor
.
Nende
kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu
mõõtemääramatus Δd2.
Leidsin
keermetolerantside tabelist keerme täpsusklassi, mille keskläbimõõdu tolerants oleks suurem kui Δd2 .
8. Kandsin tulemused tabelisse.
9.
Puhastasin ja määrisin keermetraadid ja kruviku mõõtepinnad,
panin traadid nende hoidetuubi, kruviku karpi ja korrastasintöökoht.
10. Esitasin töö aruande õppejõule.
Mõõtetulemused
Mõõdetav
siht
M
M
d2 teg
d2 teor
Δd2
Td2
Täps.
klass
1
2
3
Keskm
I - I
42,21
42,23
42,23
42,223
42,208
39,630
40,051
0,421
-0,048
-0,448
9g8g
II - II
42,24
42,23
42,23
42,233
Ovaalsus
0,03
0,00
0,01
0,01
Kasutatud mõõteriistad ja seadmed
Nr.
Nimetus
Mõõtepiirkond
Täpsus
1.
Kruvik
25-50 mm
0,01mm
2.
Keermetraatide komplekt
1,732 mm
Mõõteskeem
Detail
M42x3
Arvutused
d2
teg= M-3dtr+0,866P= 42,228-3*1,732+0,866*3=39,630
d2
teor= d-2+0,051= 42-2+0,051= 40,051 , kus d=keerme
nimiläbimõõt.
Kõik kommentaarid