Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Voltmeetri kaliibrimine (0)

1 Hindamata
Punktid
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE.
1. Töö eesmärk.
Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks.
Määrata voltmeetri täpsusklass.
2. Töö vahendid.
Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas.
3. Töö teoreetilised alused.
Mõõteriista kaliibrimine on protseduur ,kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis.
Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks.
Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri.
Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug = IgRg, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus .
Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig
Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE
Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n – 1)
Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n
korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda
suurem galvanomeetri sisetakistusest.
4. Töö käik.
1. Protokollisin mõõteriistad.
Ette oli antud järgmised väärtused: U= 10 V , Rg= 7200 , Ig= 200 mA= 2*10-4 A
2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutasin
eeltakisti RE . Selleks oli vaja leida Ug väärtus. Leidsin selle valmemist
Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44
RE leidsin valemist
ja valisin selle takistusmagasinil.
3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U .
4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele
vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge
monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt
0-le. Jälgisin, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele
ühelt poolt.
Mõõtetulemused kandsin tabelisse.
Voltmeetri kaliibrimine Tabel
Jrk.nr
Galvanomeetri
jaotised
U1 , V
kasvades
U2 , V
kahanedes
Uv=U1-U2, V
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0,978
1,993
2,986
4,004
5,002
6,007
6,972
8,007
9,009
10,030
1,013
1,994
3,008
3,990
5,001
5,996
6,992
7,977
8,984
10,030
-0,035
-0,001
-0,022
0,014
0,001
0,011
-0,020
0,030
0,025
0
Uv= 0,029/ 9= 0,0032
6.Leidsin saadud voltmeetri põhivea U.
Põhiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V)
Kus:
Ue - etalon voltmeetri abs. viga. Ue= 0,01 V
U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(võetakse U1= 0,05 V => (10V/ 100)/2=0,05 (V)
pool jaotise väärtusest). Uv= 0,0032 V
Uv - variatsioon ,leidsin tabelist.
U= 0,01+0,05+1/2* 0,0032= 0,060 (V)
7.Arvutasin taandatud vea.
 U/U= 0,060/10= 0, 0060 (V)
8.Arvutasin täpsusklassi.
Täpsusklass = ·100 % = 0,0060*100%= 0,6%
Kuna voltmeetri täpsusklass tuli alla 1%, siis on voltmeeter piisavalt täpne ja tohib kasutada kuni 10V pinge mõõtmiseks.
Voltmeetri kaliibrimine #1 Voltmeetri kaliibrimine #2 Voltmeetri kaliibrimine #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliisq Õppematerjali autor
täismahus laboritöö

Sarnased õppematerjalid

Füüsika labor 5 - Vooluallika kasutegur
6
doc

Füüsika labor 5 - Vooluallika kasutegur

Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon

Füüsika
Füüsika laboratoorne töö nr 5 - Vooluallika kasutegur
3
doc

Füüsika laboratoorne töö nr 5 - Vooluallika kasutegur

Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon

Füüsika
4
doc

VOLTMEETRI KALIIBRIMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Koostasid: Peeter Loomus Indrek Murdvee Meelis Möller Janno Pannel Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI11A Juhendaja: Õppejõud Peeter Otsnik Tallinn 2010 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca. 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE ( joonis 1 )

Kategoriseerimata
Voltmeetri kaliibrimine
4
docx

Voltmeetri kaliibrimine

VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõte piirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi

Füüsika
Voltmeetri kaliibrimine
7
docx

Voltmeetri kaliibrimine

Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1).

Füüsika
VOLTMEETRI KALIBREERIMINE
5
docx

VOLTMEETRI KALIBREERIMINE

Sven Albi Andri Kõiv VOLTMEETRI KALIBREERIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. RE Rg

Füüsika ii
Füüsika II labori aruanne
11
doc

Füüsika II labori aruanne

Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug=IgRg, kus Ig on siis voolutugevus

Füüsika ii
Füüsika laboratoorne töö - Voltmeetri kalibreerimine
6
docx

Füüsika laboratoorne töö - Voltmeetri kalibreerimine

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Voltmeetri kalibreerimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmooteriist norkade voolude (ca 1mA) mootmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1)

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun