Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Terase termotöötluse aruanne (1)

3 KEHV
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Mehaanikateaduskond
Materjalitehnika instituut
TERASE TERMOTÖÖTLUS
Aruanne
MATB11
Juhendaja Liina Lind
Tallinn
2011
  • Töö eesmärk
    Töö eesmärk on tutvuta terase termotöötlusega. Tutvuda terase karastumise ja noolutamisega ning aru saada nende töötlemiseviiside vajalikkusest ja nende käigus tekkivatest protsessidest. Lisaks selgitame välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele ning aru saada nende teraste praktiseerimisest.
  • Termotöötlusprotsesside olemus ja nende tähtsus
  • Karastamine - üks termotöötlemiseviisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutuspiirkond terase süsinikusisalduse järgi. Karastamise protsess koosneb kolmest erinevast etapist:
  • Austenisatsioon- terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri;
  • Terase seisutamine samal temperatuuril, et kogu detail omistaks antud temperatuuril vastava struktuuri;
  • Jahutamine - seda tehakse kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide tekkimist.
    Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse ( konstruktsiooniterased ) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks.
  • Noolutmine - karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus.
  • Töö metoodika
    Kõige pealt määrasin katsekehade keemilise koostise ning mõõtsin kõikide kehade HRC kõvaduse. See järel tegin kindlaks kehade karastustemperatuur ning kuumutuskestused. Pärast kuumutamist karastasin kehad erinevates keskkondades (vesi, õhk, õli). Pärast seda mõõtsin kõikide kehade HRC kõvadused, et aru saada, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Olles mõõtmised sooritanud, hakkasin noolutama. Selleks tuli välja selgitada ka noolutustemperatuurid. Pärast noolutamist mõõtsin katsekehade kõvadused ja kandsin saadud tulemused tabelisse.
  • Katsetulemused ja järeldused
    Katsekehade C- sisaldus ning karastamistingimused
    Terase mark, C- sisaldus
    Kõvadus lähteolekus
    HRC
    Karastus-
    temp.
    °C
    Kuumutus-
    kestus
    min
    Katsekehade arv karastuskesk-
    konna kohta
    Nõutav kõvadus
    HRC
    Saavutatud kõvadus
    HRC
    0,07
    89
    900
    5
    Vesi: 1
    97
    0,76
    89,5
    900
    5
    Vesi: 1
    98
    0,58
    7
    900
    5
    Õhk: 1
    Õli: 1
    Vesi: 3
    Õhus: 10
    Õlis: 57
    Vees1: 65
    Vees2: 62
    Vees3: 65
    Märkused:
    Tegelikult on C0,07 karastustemperatuur 950°C ja aega kulub 2,4 min, C0,76-l 900°C ja 3,6 min ning C0,58-l 900 kraadi ja 5,4 min. Aja kokkuhoiu mõttes karastasime kõiki teraseid 900°C juures ning 5 minutit.
    Katsekehade C- sisaldus ning noolutamis tingimused
    Terase süsiniku sisaldus
    Nõutav kõvadus
    HRC
    Noolutustemp.
    °C
    Kuumutuskestus
    min
    Saavutatud kõvadus
    HRC
    0,58
    55
    250
    15
    51
    0,58
    40
    400
    15
    50
    0,58
    32
    550
    15
    45
    Märkused:
    Tööstuses noolutatakse terast vähemalt 45 minutit aga aja kokkuhoiu mõttes noolutasime 15 minutit.
    1,5 s- vees
    6 s- õlis
    30 s- õhus
    Graafikust võib järeldada seda, et mida kauem jahutatakse, siis seda väiksemaks muutub katsekeha kõvadus. Kuigi vees karastati viite erinevat katsekeha, on erinevused suured. Seda muudab see, et katsekehade süsiniksisaldused on erinevad. Järelikult võib järeldada seda, et vesi on kõige parem keskkond materjali karastamiseks.
    Graafikult võib välja lugeda, et mida suurem on süsinikusisaldus, seda suurem on HRC. Kuigi C0,007 puhul on HRC ka väga kõrge.
    Mida suurema temperatuuri juures noolutamine toimub, seda väiksemaks jääb materjali kõvadus. Seega, mida kõvemat terast soovitakse, seda madalama temperatuuri juures tasub seda teha.
    Tekkivate struktuuride kirjeldused
    Noolutamisel:
  • 250°C – keskmise süsinikusisaldusega terastel , milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke.
  • 400°C – praktiliselt kogu süsinik on martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks.
  • 550°C – tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma. Tänu selle koosneb struktuur ferriidist ja suurematest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutussorbiidiks.
    Karastamisel:
  • Vees – tekib martensiit
  • Õhus – austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud.
  • Õlis – austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud.
  • Terase termotöötluse aruanne #1 Terase termotöötluse aruanne #2 Terase termotöötluse aruanne #3 Terase termotöötluse aruanne #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maks11 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Terase termotöötlus aruanne
    8
    pdf

    Terase termotöötlus aruanne

    Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. ​ 5​ aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:  Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase  süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri  mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse  süsinikteraste termotöötlusele.      Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus   

    Tehnomaterjalid
    TERASE TERMOTÖÖTLUS
    6
    doc

    TERASE TERMOTÖÖTLUS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 5 TERASE TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsuse lühike kirjeldus. Karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1

    Tehnomaterjalid
    Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga
    8
    docx

    Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga

    Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 5 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Kasutatud töövahendid: Kõvadus mõõtmis vahendid, kaks ahju, katsekehad Töökäik: Karastamise tähtsus: Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmine. Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri. Noolutamise tähtsus: Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid ­ seda

    Materjaliõpetus
    Terase termotöötlus-metallide tehnoloogia
    10
    docx

    Terase termotöötlus, metallide tehnoloogia

    TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik;

    Materjalitehnika
    5-praktikum Tehnomaterjalid
    3
    docx

    5. praktikum Tehnomaterjalid

    Tallinna Tehnikaülikool 2015/16 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine ­ karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest

    Materjalitehnika
    Labori praktikumid
    9
    docx

    Labori praktikumid

    4 mm HBW10/500 3 <200 Raskesti Rockwell , koonus Teras viilitav 150 kg 56 HRC 630 2105N/mm2 Wolfram Cobalt Mitte- 876 kõvasulam viilitatav Vickers 0,252 876 HV HV 2200> Katsete tabel Terase termotöötlus Töö eesmärk: - Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga; - Selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Terase termotöötluse põhiviisid: Karastamine ­ kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus)-> seisutamine sellel temperatuuril-> kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis)

    Tehnomaterjalid
    Terase termotöötlemine
    8
    pdf

    Terase termotöötlemine

    8 2 Ülesanne 1 Kuumutustemperatuuri sõltuvus metallist ja selle süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid (eriti soolad). Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt

    Tehnomaterjalid
    Metallide tehnoloogia kodutöö nr 2
    7
    docx

    Metallide tehnoloogia kodutöö nr 2

    Kodune töö nr. 2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1]

    Rakendusmehaanika




    Kommentaarid (1)

    merka07 profiilipilt
    merka07: väga hea
    15:54 03-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun