Tartu Ülikool joonistamisvahendid (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste instituut
Joonistamisvahendid
Loovusõpetus ja käeline tegevus
Kodutöö
ÕLIPASTELLID
Õlipastell on  pastell , mille sideainena on kasutatud õli ja vaha. Võeti kasutusele 1930ndail aastail Prantsusmaal. Pastellid on pulgakujulised ning nad koosnevad värvipigmenist ja valgest maakriidist. Need on kokku surutud kummiaraabikuga - kõik see vormistatakse pulgaks ja lastakse kuivada.Õlipastelli pind jätab pisut märja ja vahaja mulje. Erinevalt pastellist ei vaja töö lõplikuks kinnitamiseks fiksatiiviga katmist.
Pastell on maalimise ja joonistamise vahend. Pastellidega maalimist saab käsitleda nagu tavalist joonistamist.
Alustades pastellidega maalimist, võib kohe täheldada, et nad murduvad kiiresti. Pastelltehnika juures on oluline, et käed ja pastellid oleksid puhtad. Üks võimalus hoida pastellid puhtad on - hoida neid riisiteradega koos karbis.
Pastellid jagunevad:

• pehmed pastellid;
  

• kõvad pastellid, põhinevad üldjuhul kriidil ja on kandilise kujuga;
  

• pastellpliiatsid on kõvad pastellid, mis on pandud pliiatsiümbrisesse;
  

• õlipastellid, on väga erinevad pehmetest kriitpastellidest ja pastellpliiatsitest. Nad on õlipõhised.
  

Harjutused õlipastellidega

• Hõõru värvid segunema – kata lisapaberile kaks värvi üksteise peale ja hõõru sellega valget paberit
  
• Lühikesed jooned üksteise kõrval
  
• Lühikesed katvad jooned
  
• Tärpentiniga katmine – hõõru valmis pilt lõhnata tärpentiniga (või toiduõliga) üle, tekib maaliline tulemus
  
• Sümmeetriliste kujundite saamine – joonista pool kujundist, murra paber pooleks, hõõru üle ja tee lahti
  
• Topeltjoonistused – peegelpilt teisel küljel
  

VAHAKRIIDID
Pulga - ja plokikujulised puhta
mesilasvaha sisaldusega.
Vahavärvide värvipigment saab oma puhtuse ja läbipaistvuse tänu vaha kasutamisele sideainena.
Vahavärvid annavad võimaluse kasutada erinevaid tehnikaid. Puhta mesilasvaha ja pleekimiskindla värvipigmendi sisalduse tõttu vastavad Stockmari vahavärvid kõrgematele kunstilistele nõudmistele. Vahale iseloomulik läbipaistvus ja täiteainetest loobumine tagavad akvarellvärvidele omase läbipaistvuse. (Sellest tulenevalt on Stockmari vahavärvidega joonistatud piltidel nii intensiivne läbipaisvus ja värvisügavus.) Värvi valik vastab 12- osalisele värviringile Goethe värviõpetuses.
Erinevate küljepikkustega vahaplokk võimaldab kujundada suuri maalipindu. Erilisuse annab piltidele lai tõmbejoon. Laps tunnetab laiemat värvipinda kui ainult jooni tõmmates. Tugevale joonistuspaberile võib joonistada jõuliste tõmmetaga. Joonistamisel tekivad ikka ja jälle vahaplokkidele nurgad, mis võimaldavad ka joonistuste detailsemat väljatöötlemist. Vahakriidid on mõeldud kõigile, nii lastele kui ka kunstnikele.
Stockmari vahavärvid võib kanda kihiti üksteise peale. Seega on võimalik saavutada kogu vahepealsete värvide skaala. Alumine värv kumab pealekantud kihist läbi ja nii tekib segatoon. Tugevalt pealekantud tumedam värv võib heledama ka päriselt katta.
Kõigi järgnevate tehnikate puhul võib kasutada nii vahapulka kui ka - plokki : kraapimistehnika e. sgraffito, hõõrumistsparenehnika, läbihõõrumistehnika, transparent, riidemaal, enkaustika, sulatustehnika, pintslitehnika.
RASVAKRIIDID EHK PASTELLID
Edward Binney ja Harold Smith
Laste seas on levinud, enamasti värvimise jaoks, rasvakriidid. Sugulased Edward Binney ja Harold Smith olid Crayola kriitide loojateks. Kaubamärk tegi debüüdi 1903. aastal, kus ühes karbis oli kaheksa erinevat rasvakriiti. Need rasvakriidid olid müügil viiesendise väärtusega ja värvideks olid must, pruun, sinine, punane, lilla, oranž, kollane ja roheline. Sõna Crayola mõtles välja Binney naine Alice Stead Binney, kes kombineeris omavahel prantsusekeelsed sõnad craie(kriit) ja oleaginous(õline). Tänaseks on Crayola kriite üle saja erineva tüübi: kriidid, mis sädelevad, helendavad pimedas , lõhnavad nagu lilled, vahetavad värve ja on mahapestavad. (Bellis, 2009)
Pastellid on kasutusel joonistuspulkadena, mis võivad olla kaetud paberkattega. Pastellpliiatsite abil on võimalik luua graafilist pinda.
Pastellide koostise põhiosa moodustavad värvipigmendid, millest saadakse erinevaid tonaalsusi, lisades värvipigmendile täiteainet. Pastelli võib pidada nii joonistus - kui maalimisvahendiks. Kriidi küljega saab luua pehmeid ja sujuva üleminekuga tonaalsuspindu, terava tipuga aga täpsemat joonistust. Pehme pastellkriidiga kaetud pinda saab töödelda sujuvate üleminekuteni, kasutades spetsiaalset pulka , paberitükki, pehmet lappi või lihtsalt sõrmi kriidise pinna töötlemisel. Sõltuvalt kihi paksusest ja käe survest kriidile jääb mõjuma paberi tonaalsus ja faktuur. Kriitpastelli aluspaberina kasutatakse reljeefset, sageli värvilist paberit.
Pehmed pastellkriidid jätavad paberile pehme, sametise jälje mis ühtlasi ongi selle tehnika eripära ja võlu. Üldjuhul sisaldavad sellised kriidid rohkem pigmenti kui sideainet ja on seetõttu toonilt säravad ja kirkad. Töö lõpetamisel või katkestamisel tuleb värvipind alati kinnitada fiksatiivi abil, muidu läheb töö laiali. Pastellkriidid jätavad paberile jälje juba õrnal puudutusel ning paksema kihina kaetud panda on lihtne edasi töödelda näpuga või siis mingit abivahendit kasutades. Pehmete pastellkriitide nõrk külg on see, et värvipind on väga õrn kuna pole piisavalt siduvat ainet mis seoks pigmendi paberiga. Kriidid ka murduvad lihtsalt, või pudenevad tugevamal vajutamisel laiali. Seetõttu võib kasutada fiksatiivi ka töö vaheetappides, fikseerides nii erinevad värvikihid. Töö lõpetamisel tuleb kogu pinnale kindlasti pihustada kas spetsiaalset fiksatiivi või siis kasvõi juukselakki. Fiksatiiv muudab töö tonaalsuse veidi küpsemaks. Tuleb arvestada, et lakiga fikseerimisel või liiga paksu kihi pihustamisel muutub pildi tonaalsus kollakamaks.
Kõvad pastellkriidid sisaldavad vähem pigmenti ja rohkem sideainet. Nad on vähem õrnad käsitsemisel ja neid saab vajadusel ka teritada, et tuua töös välja detailkohti. Neid saab väga edukalt kasutada kombineerituna teiste töövahenditega.
Kortsutamise tehnika rasvakriitidega
Vajaminevad vahendid: Rasvakriidid, paber.
Töökäik: Võta paber ja kata paberipind tihedalt erivärvi kriitidega. Kortsuta paber kokku ning seejärel silu .
Vanus: Sellist tööd on võimalik teha igas vanuses lastega.
Kommentaarid/Isiklik kogemus: Kui mina seda tööd tegin , siis ootasin põnevusega lõpptulemust ehk milline on pilt peale kortsutamist. Seda tööd on võimalik väga loominguliselt teha ning selline tehnika annab palju võimalusi värvidega mängimisel. Paberile saab kanda mitu kihti ühte tooni värve või palju erinevaid. Mina kandsin paberile seitset erinevat värvi, kuigi neid kõiki ei ole võimalik eristada ning see annabki tööle salapära. Lisaks arendab paberi kokkukägardamine laste peenmotoorikat, silma ja käeliigutuste koordinatsiooni, silmade kontrolli käe üle.
Näidise nimi: Päikeseloojang punases taevas