Soojustehnika lab. töö nr 8 (4)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Soojustehnika

4 HEA

Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehnika Instituut
Praktilised tööd aines: Soojustehnika
Töö nr. 8
Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja
–läbikandeteguri määramine
Üliõpilane:
Kood:
Rühm:
Õppejõud: Heli Lootus

Töö tehtud:

Esitatud:

Arvestatud:

SKEEM
Töö eesmärk
Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur α2 radiaatori pinnalt õhule.
Tööks vajalikud vahendid

Keskkütteradiaator

Kondensaadi kogumisanumad (2 tk)

Kaalud

Termopaarid

Ajamõõtur

Manomeeter

Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur

Elavhõbetermomeeter

Baromeeter

T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel

Vee ja veeauru terdmodünaamiliste omaduste tabelid
Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
Soojuslevi auruga köetava keskkütteradiaatori ja ümbrusruumi vahel on komplitseeritud soojusülekandeprotsess, kus esinevad koos nii soojusjuhtivus , konvektiivne kui ka kiirguslik soojuslevi. Soojusläbikande intensiivsust iseloomustab soojusläbikandetegur
W/(m2 · K)
kus α1 – soojusülekandetegur kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale W/(m2 · K);
δ – radiaatori seina paksus mm;
λ – radiaatori seina materjali soojusjuhtivustegur W/(m · K);
α2 – soojusülekandetegur radiaatori välispinnalt õhule W/(m2 · K).
Radiaatoris aur kondenseerub ja vabanev soojus ( aurustumissoojus r) kandub intensiivselt (α1
7000 W/(m2 · K)) üle seina sisepinnale. Läbi radiaatori seina kandub soojus seinamaterjali soojusjuhtivuse teel (δ =5 mm; λ =60 W/(m · K)).
Radiaatori välispinnalt kandub soojus ümbritsevasse keskkonda konvektiivselt ja kiirguse teel ning soojusülelandetegur α2 (10 – 12 W/(m2 · K)) arvestab neid koos. Konvektiivne soojuslevi radiaatori pinnalt õhule on olemuselt vaba(termogravitatsiooniline)konvektsioon. Käesoleval juhul on konvektiivse ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne
Töö käik
Katse algas sellega, et ühte tühja kondensaadinõusse kallasime ligikaudu 1kg külma vett (kaalumisel selgus, et vett oli 1,08 kg) ja asetasime samasse nõusse toru otsa nii, et ots ulatub vette. Seejärel hakkasime 5-minutilise vahedega (kokku 7 mõõtmist) mõõtma radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri ning kandsin tulemused tabelisse. Katse lõpul eemaldasime kondensaadinõu ja kaalusime seda. Katse kestus oli 30 minutit.
Arvutused
Soojusvoog Q (vajalik nii läbikandeteguri kui ka ülekandeteguri leidmiseks) arvutatakse valemiga
W
M – kondensaadi mass – 0,835 kg
τ – katse kestus - 1800 s
h’’ – kuiva küllastunud auru entalpia kJ/kg (tabelist) - 2679 kJ/kg
hk – kondensaadi entalpia kJ/kg (tabelist) - 377 kJ/kg
r – aurustussoojus kJ/kg (tabelist) – 2250 kJ/kg
x – kuivususaste – 0,9
W
Soojusläbikandetegur
A – radiaatori pind – 1,15 m2
ta
- auru temperatuur – 102,32 °C
tõ – ruumi õhu keskmine temperatuur – 23,6 °C
W/(m2*K)
α1=7000 W/(m2*K)
λ=60 W/(m*K)
α2=11 W/(m*K)
δ=0,005 m
W/(m2*K)
Soojusülekandetegur
tp - radiaatori välispinna keskmine temperatuur
W/(m2*K)
Järeldus
Soojusülekandetegur α2 tuli küll suurusjärgult õige, kuid siiski mõned ühikud suurem, kui võiks. Soojusülekandetegur võiks jääda vahemikku 10-12 W/(m2*K), kuid katsest saadud andmete põhjal arvutatud teguri väärtus tuli 15,1 W/(m2*K). Soojusläbikandeteguri väärtuse võib lugeda õigeks.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 296 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

296 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Swool Õppematerjali autor

kontrollitud ja heaks kiidetud!

soojustehnika lab 8

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 8 Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10

Soojustehnika

docx

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE

Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 8 KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA – LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS

Soojustehnika

doc

8.Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11

Soojustehnika

doc

Soojustehnika 8. praktikumitöö kontrollküsimuste vastused

Soojustehnika praktikumitöö nr 8 kontrollküsimused KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE 1. Kuidas defineeritakse soojusülekandetegur ja läbikandetegur? Soojusülekandetegur Veelikkude ja gaaside liikumisel tahkete kehade (pindade) ääres tekib pinna ja vedeliku (gaasi) vahel soojusvoog, mida määrab Newton- Richmanni valem: q=*t [W/m2], kus võrdetegur on soojusülekandetegur. Soojusläbikandetegur k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) [ W/(m2*K)] iseloomustab soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, seina paksus ja seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2. Millest oleneb radiaatori soojusläbikan

Soojustehnika

doc

Soojus- ja massilevi I vastused

Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ 3.Statsionaarne soojusjuhtivus lä

Soojusfüüsika

doc

Nimetu

JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide

Kategoriseerimata

docx

Soojusvaheti

2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises

Keemiatehnika

docx

PROTOKOLL SOOJUSVAHETI

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused SOOJUSVAHETI Tallinn 2015 KATSESEADME KIRJELDUS TE 1 16x1,2 mm TE 9 2 7 50 mm TE 6

Soojustehnika1

Rohkem sarnaseid