Tac Mic näide kandekonstruktsiooni osast Asukoht: Rapla, Sadolini Spordihoone Pildil on tegemist spordihoone kandekonstruktsiooni põhi osadega. Konstruktsioon on valmistatud liimpuidust. Kahe detaili kinnitamiseks on kasutatud terasest plaate, mis asetsevad postide sees, antud pildil vasakult teise posti üla osas on seda hästi näha. Terasplaat on kinnitatud kahe posti kokkuhoidmiseks poltkinnitusega (joonis 1). Postil on ka jäik kinnitus
BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED Empoor - rõdu kirikus Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega.
kergemate lastide tstmiseks madalamate(kuni 2 vi 3 korrust)ehitiste ehitamisel mitmesuguste materjalide tstmiseks korrustele. * Trosststukite tstevime on tavaliselt piirides(250-500) kg ning tstekrgus( 15-40)m. Kopptstukeid kasut betooni ja mrdisegistite koostisosadena segu kuivkomponentide etteandmiseks seistisse. KRAANAD! Krana- tskkeltalitlusega masin lasti tstmiseks ja teisaldamiseks lastihaardeseadisega. Kraana judlus sltub tstekrgusest ja teisalduskaugusest. on kandekonstruktsiooni ning tste- siduja prdemehhanismid. *olenevalt kraana tbist vib mnd mehhanismi olla mitu, sidu ja prdemehhanismid vivad ka puududa. Liikumisviisi jrgi eristatakse kraanasid -psi -roni(ehitise krgenedes tusvad) - teisaldavad ja liikurkraanad. *Prdkraana tosa saab prduda tugiosa suhtes 360 kraadi vi vhem. *Tinglikult vib eristada sild- ja noolkraana tpi kraanasid, need sisaldavad vastavalt mlemale vi hele otsale toetuvad iseloomulikku kandvat metalltaridnit.
jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteeritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne. Kombineeritud montaaz sisaldab nii diferentseeritud kui ka kompleks montaazi elemente. Harilikult monteeritakse siin esimene kastsektsioon kompleks meetodil mille tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil. Sammastega samaaegselt monteeritakse raske tehnoloogia seadmed. Paralleelselt kandekonstruktsiooni montaaziga tuleb laduda või monteerida seinu, teha põrandaid jne. Diferentseeritud montaazil paigaldatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaldatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolittimist paigaldatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid. Kannvundamendi montaaz:
· talavundament- monoliit- või monteervundament · rostvärk- võtab vastu hoone koormisi ja annab edasi vaiadele · taldmik- vundamendi taldmik millele valatakse vundament · tehiskivi vundament- tehiskividest rajatud vundament · vundamendi raketis(puit, metall)- vorm monoliitse betooni valamiseks · märktara- hoone vundamendi telgede mahamärkimiseks ja ehitamiseks · vai- vundamendi kandekonstruktsiooni element · põõnad- konstruktisoonis tekkivate mittevajalike jõudude elimineerimiseks · kelder- hoone maa-ala · sokkel- vundamendi maapealne väljaulatuv hoone osa · raketise postid- kannavad raketise kilpe, konstruktiivne element · raketise kilbid- vormi osad · geotekstiil- kõrgmolekulaarne plastkiust kangas või võrk · soojustus- termoisolatsioon · sarrused- armatuurvardad, terasvardad Seinad:
Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg
36. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? 37. Mis on etringiit? 38. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? 39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. 40. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 41. Raudbetoonpostide ja talade tugevdamine, milliseid lahendusi teate? 42. Raudbetooni taastusremont, mida on võimalik teha? 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide
Puit lisaks säästlikkusele on ka väga kergelt töödeldav ning sellega saab ehitada vägagi omapäraseid, stiilseid ning vastupidavaid ehitisi. Kuna Eesti on vägagi metsarikas ja tugeva ehitussektoriga riik, siis puitmajade ehitus on vägagi tõhus majade ehitamiseks. 4 1 Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid Puithoonete kandeseinad võivad olla nii puitkarkassseinana või puitpaneelidest. Hoonete kandekonstruktsiooni moodustavad kandeseinad ja kandepostid, laetalad või laepaneelid, katusetalad ja sarikad. Puitkaskasshoonete ehitamiseks on kasutusel mitmeid meetodeid – Tavaline puitkarkass, posttalameetodil karkass ja platvormmeetodil puitkarkass. 1.1 Puitkarkass Puitkarkass on kõige lihtsamini teostavav kandesein. See on võrreldes teiste materjalidega kasutamisel ka odavam. Hoone kandekarkassi prussid peavad olema vähemalt 5 cm
sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine
1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3) tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. (4) Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna. (5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste
ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21 Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed. Lisaks kenale välimusele kaitseb mätas vettpidavat aluskatet UV- kiirguse eest. Mätaskatus tagab kuumal suvel meeldivalt jaheda ruumi. Sõltuvalt katuse kaldest saab mätaskatust valmistada mitmel erineval moel. Moodne kergmätaskatus ei nõua eriti tugevat kandekonstruktsiooni. Selline katus on kõndimiskartlik ja seal kasvavad enamasti põudataluvad taimed. Klassikaline mätaskatus, mille pinnase paksus on vähemalt 15 cm, on raske ja eeldab tugevat kandekonstruktsiooni. Sisuliselt rajatakse katusele traditsiooniline muru, mis nõuab kastmist ja hooldamist. Taimestik saavutatakse külvamise teel või valmismättaid kasutades.22 21 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 159. 22 Mätaskatus. Kättesaadav: http://www.pinginaaber.eu/et/katused/katused-matas
Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine.
5. Järeldus Antud töös kasutatud silikaattelliste keskmine tihedus on 1908 kg/m3. Silikaattellise veeimavus massi järgi on 10,7%. Veeimavus mahu järgi on 20,4%. Survetugevus kuiva proovikeha puhul on 44,7 N/mm2. Survetugevus veega immutatud proovikeha puhul on 36,8 N/mm2. Survetugevuste suhe ehk pehmenemiskoefitsient on 0,82. Kandekonstruktiooni materjalidele kehtib nõue K pehm >0,8,seega lähtudes antud töös leitud tulemusest võib kinnitada, et silikaattellis sobib kandekonstruktsiooni materjaliks [2]. Töös kasutatud silikaattelliste survetugevuse klass on kuiva proovikeha puhul 40 ja veega immutatud proovikeha puhul 35 (vt allikas [1] tabel 2). Silikaattellise brutokuivtiheduse klass on 2,0 vastavalt tiheduse piirkonnale 1810-2000 kg/m3 (vt allikas [1] tabel 3). Võrreldes töös saadud tulemusi allikast leitavate andmetega, võib kinnitada, et katsemetoodika töötab [3]. 6. Kasutatud allikad [1] Praktikumi juhend, Praktikum 6 „Tehiskivide katsetamine“
aluspinnaga bituumenrullmaterjali(paigaldatakse gaasipõletiga) või tavalist bituumenrullmaterjali mis kinnitatakse alsupinna külge mehhaaniliselt tüüblitega ülekattekohtadest(vuugid keevitatakse gaasipõletiga). Bituumenliimi kasutamine puitaluspinna puhul ei ole soovitatav halbade nakkumisomaduste ja puidust eralduva niiskuse ventileerimise takistatuse tõttu. Puitlaudiseks võib kasutada min. 19 mm paksu "punnlauda" mis on naelutatud kandekonstruktsiooni külge(naelapead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist). Vineertahvlid paevad olema niiskuskindlast vineerist või töödeldud niiskuskindlaks. Tahvlite vuukidesse peaks jätma ca 5 mm laiused paisumisvahed, kruvipead peavad olema "uputatud" et vältida bituumenkatte vigastamist. Kahekihilise bituumenkatte puhul paigaldatakse pealmine tavalisel keevitusmeetodil. 2.2. BETOONPINNAD tuleb enne paigaldamist puhastada tolmust ja katta bituumenkrundiga
kuivada. Kuivamis faasis on soovitatav tihenduskrohv katta kilega või pidevalt niisutada vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkidavõivaid pragusid. Tihenduskrohv kantakse pinnale käsitsi või pumbaga. Tihenduskrohvi kantakse minimaalselt kahes kihis kihipaksusega mitte üle 20 mm kihi kohta. (http://www.safeguardeurope.com/applications/basement_waterproofing.php) Veetihebetoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Probleemiks kujunev praguteta vetoonipinna ja veetihedate vuukide tegemine. Vuugid on vaja hoolikalt planeerida, ning nii tihendada, et vesi ei saaks neist läbi tungida. Täiesti veetihedaks betooni niikuinii ei saa. Seetõttu on soovitatav ikkagi veetihedat betooni kaitsta väljastpoolt hüdroisolatsioon katetega. Bituumenkated. Ehk bituumen-pakskiht Bituumen-pakskiht on · Lahusti- ja asbestivaba,
parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid. Tugevus- on müürimörtide tähtsaim omadus, tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse. Nake kividega- sõltub nii mördi kui ka kivide omadusest, mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Tsementmört- koosneb tsemendist, liivast ja veest ja on hea tugevusega, kuid plastus ning veehoidvus on tal halb. Lubimört- koosneb lubjast, liivast ja veest, on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. Savimört- leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Peamiseks puuduseks on, et ta ei kivistu vaid kuivab tahkeks. Positiivseks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastvus ja veehoidvus.
Komplekteerimine ja saatedokumendid Saatedokumentidel on ära näidatud VLK pinnalaotus rajatava hoone plaanil, VLK arv ja kogupindala, lisaarmatuuri spetsifikatsioon koos armeerimisjoonistega, vajatavate ääreraketiste kogupikkus, avade hulk ja mõõtmed, vahelae kogupaksus, millest sõltub ka joonisel näidatud vajalik betooni kogus, selle mark ja tugede asendiplaan. Konstruktsiooni püsivus Ehitise konstruktsioon peab olema selline, et osalise kandekonstruktsiooni hävimisel ei järgneks sellele kogu hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel. Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist. Kandva välisseina varisemine
veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide juures. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis
õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon
õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon
1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3) tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 4. Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna. 5. Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2 ja TP3klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piiranguid ei sätestata
Isolatsioonivõõpasid kasutatakse põhiliselt pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, veeanumate siseisolatsiooniks, niiskete ruumide hüdroisolatsiooniks ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas. Mineraalset isolatsioonivõõpa võib kasutada ka hüdroisolatsiooni katte koosseisus bituumenkatete all. Kategooriliselt on keelatud kasutada mineraalseid isolatsioonivõõpasid tunnelites, sildadel ja katustel. [5] 3.3. Veetihe betoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Täiesti veetihedaks aga betooni ei ole võimalik saada seetõttu on soovitatav veetihedat betooni kaitsta ka väljastpoolt hüdroisolatsiooni katetega. [5] 3.4. Rullmaterjalist isolatsioonipaanid Bituumenpaanid on membraanisarnased liitmaterjalid. Nad koosnevad kandekihist, mis on immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Kandekihina kasutatakse viltpappi, klaaskiudkangast,
säilivusaega tulekahjus on lihtne prognoosida. Üsna laialt levinud arvamuse kohaselt ei ole puidust võimalik tulepüsivalt ehitada. Vaieldamatult on puit põlev materjal ja seda ei saa ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta täiesti mittepõlevaks. See-eest võib puidu muuta raskesti süttivaks. Samas on praktikast teada väga vähe juhtumeid, kus tulekahju on alguse saanud puidust kandekonstruktsioonidest. Tuleohu seisukohalt ei olegi niivõrd tähtsad piirangud kandekonstruktsiooni põlemisomadustele, kuivõrd hoones sees toimuv. Puit süttib kas lahtisest leegist või suurest kuumusest. Et puit süttiks, peab tema pinnatemperatuur olema üle 400 °C. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, süüdates üha uusi pindu. Alguses põleb tuli jõuliselt ning puidu ristlõike ümber moodustub isoleeriv puusöe kiht. Puusöe ja põlevate gaaside koosmõjul algab keemiline lagunemine ning tulest .Puidu tulepüsivuspuutumata ja söestunud puidu vahele tekib nn pürolüüsikiht
tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2. tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3. tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale
Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena.
Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: Müürimördid pinnakattemördid (krohvimördid) plaatimissegud. Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) 8. Nimeta müürimörtide liike ning nende põhiline ülesanne? Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades.
toetuse saamiseks, kuna praegune uus rulapark on järjekordselt sõidukõlbmatuks muutunud. Ei saaks väita, et selline teguviis investeeringu nime kanda tohiks. 7 Hooldusvaba Võrreldes puit- ehk vineerparkidega, on betoon ilmastikule vastupidav ning linnale praktiliselt hooldusvaba. Kui vineerparkide puhul peab jälgima vineertahvlite ja nende ühenduskohtade seisukordi, kandekonstruktsiooni tugevust, pealesõiduplek- kide olukorda ja välja vahetama murdunud kruvisid, siis betoonparkidel puuduvad obstaaklite ühenduskohad ja betoonpinda ei pea hooldama. Kogemus on näidanud, et Eesti tingimustes kestab vineerpark suure kasutuskoormuse juures 3, keskmise koor- muse juures 5 ja väikese koormusega kohtades 7 aastat. Seda vaid juhul, kui tehakse korralisi hooldustöid, ehk vahetatakse välja viga saanud vineertahvlid ja kandetalad ning asendatakse murdunud kruvid.
peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine
- õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed 2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon) 4. puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks: - hoone funktsioonist (elamud, ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega keskkondade vahel). http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011
Veel on olemas ka roostevabast terasest valmistatud lehtvõrkusid. 9 Mineraalkiud- ripplaed Mineraalkiudplaatidest ripplaed on dekoratiivse struktuuriga laeplaatidest, mis on üks enam kasutust leidnud laekattematerjale. Lai erinevate niiskuskindlus -, helineelavus - ja valguspeegeldusnäitajatega plaaditüüpide valik võimaldab väga suurt kasutusvaldkondade hulka. Mineraalkiudplaatidesse saab integreerida valgusteid, ventilatsiooniavasid jms. Moodullae kandekonstruktsiooni standardsus võimaldab ühildada ka spetsiaalseid moodulvalgusteid. Mineraalkiudplaatidest kasulik teada: · Mõõdud: reeglina on plaadid 600 x 600 mm või 600 x 1200 mm suured, aga on ka erimõõdus moodulplaate. · Materjal: plaatide tootmisel kasutatakse ainult loodusliku materjali. Ei kasutata asbesti ega formaldehüüde. · Valguspeegelduvus: valgus peegeldub kuni 92 %. Selline peegeldumise aste vastab täielikult moodsaimale tasemele.
karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne. Konbineeritud montaaz sisaldab nii diferentseeritud kui ka kompleks montaazi elemente. Harilikult monteeritakse siin esimene kastsektsioon kompleks meetodil mille tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil. Sammastega samaaegselt monteeritakse raske tehnoloogia seadmed. Paraleelselt kandekonstruktsiooni montaasiga tuleb laduda või monteerida seinu, teha põrandaid jne. Kannvundamendi montaaz Kannvundamentide aukude asukohad määratakse telgde ristumis kohtade järgi. Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht tasapinnale ja tasantatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga tsentrisse teljemärgid, samuti peavad
Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsil oli suur mõju itaalia vararenessansile ja eriti vanavene kunstile. BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED Empoor - rõdu kirikus Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega.
[1, p. 206] 3 Raskebetooni valmistatakse eeskätt tsementsideainel harilike täitematerjalidega ja kasutatakse kandekonstruktsioonideks tööstus-, silla- ja tsiviilehituses [1, p. 206]. Kergbetoon valmistatakse looduslike või tehislike kergete täitematerjalidega kui ka mullbetoonina. Kergbetoon täidab üldreeglina üheaegselt nii kandekonstruktsiooni kui ka soojapidava materjali ülesandeid näiteks hoonete piirdekonstruktsioonides, katuslagedes jm. [1, p. 206] Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt soojaisoleermaterjalina. [1, p. 206] Foto 1 Poorbetoonplokkidest sein [3] 1.1 . Betooni tähtsamad omadused
1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3) tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. (4) Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna. (5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste
tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; · tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; · tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Seletuskiri 1.1. Üldosa 1.2. Asendiplaaniline lahendus 1.3. Hoone plaaniline lahendus 1.4. Konstruktsioonide kirjeldus 1.5. Siseviimistluse kirjeldus (korruste kaupa) 1.6. Välisviimistluse kirjeldus 1.7. Tulekaitse 1.8. Keskkonnakaitse 1.9. Kütte ja ventilatsiooni lahendus 1.9.1. Küte 1.9.2. Ventilatsioon 1.10. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus 1.10.1. Veevarustus 1.10.2. Kanalisatsioon 1.11. Elektrotehnilise osa lahendus 1.11.1. Elektrivarustus 1.11.2
kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni. 7 1935. aastal torni korrastati ning 1965. aastal restaureeriti, selle käigus ehitati ka praegune kõrge kivikatus. 2000. aastatel renoveeriti torn taas. Korruste vahele valati betoonist vahelaed, parandati puitlaed ja valmistati uued trepid. Uuendati ka katust: vahetati välja katusekivid ja renoveeriti kandekonstruktsiooni. Renoveerimise ajal tehti tornis ka aeheoloogilisi kaevamisi, mille käigus puhastati välja munakivisillutis. · Plate torn on torn Tallinna linnamüüri loodelõigul Nunna- ja Suure Rannavärava vahel tänapäevaSuurtüki ja Laboratooriumi tänava ristumiskohast põhja pool. Torn ehitati aastatel 14011410 ja see sai oma nime tornipealik Herbord Plate järgi.
1) tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3) tuldkartev (tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. (4) Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna. (5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja
Tugevus Mõjutavad kasvuvead, niiskusesisaldus, temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid nt puitkarkassmajad. Maja sees laed ja põrandad. Katus. · Hõlpsasti töödeldav, Puit on tugev ja kaalult kerge, Kandekonstruktsiooni materjali kohta soojapidav, sitke ja hea välimusega, Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. · Puudused: kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt, heterogeenne (ebaühtlane) materjal, tugevus, mõõtmed ja soojapidavus sõltuvad niiskusest, Omadused eri suundades erinevad, omadusi mõjutavad kasvuvead, Vastuvõtlik bioloogilistele ründajate: seened ja mardikad 4.1 Tihedus · Absoluutne tihedus kokkuleppeliselt 1,5 g/cm3.
33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein) Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600..
vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel on kaks ja paadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. 10. Mördid 1. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. 2. Tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse või markidesse. 3. Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. 4. Tsementmört on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. 5. Lubimört on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. 6. Savimört ei kivistu. Tal on kõrge kuumakindlus, hea plastsus ja veehoidvus. 7. Krohvimört peab olema hästi töödeldav ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. 8. Segamört 9. Terrasiitkrohv ehk pesukrohv tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. 10. Pritskrohv pritsitakse seinale ja jäetakse silumata
Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse harilikult looduslikku liiva. Liivaterade suurim jämedus on järgmine: - tellismüüritise puhul 2,5 mm - looduskivimüüritise mördil 5,0 mm kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kerget täitematerjali ( räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört ( lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk (mark 5 ...10), kuid väga plastne ja vetthoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähemkoormatud kohtades. Lubimördi orienteeruv seguvahekord on 1:3 ..
Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil. 34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) Puittala sammuga 600..
kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus katta plekiga, põlev kate pleki all peab korstnast eemale jääma samuti vähemalt 3 10 cm * Põlevad soojusisolatsioonimaterjalid peavad korstnast eemal olema samuti vähemalt 10 cm, heinad lakas vähemalt 100 cm * pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitse
rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. POSTID Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga (ekstsentriline surve). Vähem esineb ekstsentrilist tõmmet. Post kinnitatakse katuse kandekonstruktsiooni külge harilikult liigendtugedega. Vundamendiga seotakse postid tavaliselt paindejäigalt, mis on vajalik hoone põiksuunas mõjuvate koormuste vastuvõtmiseks. Mehaaniliste liidetega postid Arvutatakse samuti kui monoliitseid vardaid survele või survele koos paindega, rakendades deformatiivsust arvestavaid tegureid. Normides käsitletavad mehaaniliste liidetega postide ristlõiked on analoogsed mehaaniliste liidetega talade korral vaadeldutega.
Värvikihi eemaldus, tsementkihi eemaldus, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade repofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44
Värvikihi eemaldus, tsementkihi eemaldus, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade repofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 41. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42
Katuste kattematerjalina kasutatakse rullmaterjale katusekalde puhul 00 ... 140, lainelistest kiudtsement- plaatidest katusekatet kalde puhul üle 110, betoonist katusekive kalde puhul üle 120, orgaanilisest materjalist laastudest, sindlitest, roost ja õlgedest katuseid ehitatakse kaldega üle 450. Plekkkatuse minimaalne kalle ühekordsete valtside puhul on 180, Rannila lainelisest terasplekist katte korral 80. Kõik katusekatted kinnitatakse tugevalt kandekonstruktsiooni külge (tormituule vastu). Katuse kandekonstruktsioon tehakse puidust, monteeritavast raudbetoonist või terasest. Kandekonstruktsioon võib olla moodustatud pennsarikatest (sarikate paar on ühendatud penniga), lamavsarikatest , taladest või fermidest ja paneelidest. Pennsarikaid kasutatakse 6 ... 11 m laiuste vähekorruseliste hoonete puhul, lamavsarikaid 10 ... 11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühest otsast räästapärlinile ja teisest otsast kas vahe- või
alaosa. Praegused viis korrust ning 26,5-meetrise üldkõrguse sai torn 1520. aastatel, mil lisati veel kaks kaitsekorrust. Kolm esimest korrust hakkasid siis kandma laoruumide funktsiooni. 1935. aastal torni korrastati ning 1965. aastal restaureeriti, selle käigus ehitati ka praegune kõrge kivikatus. 2000. aastatel renoveeriti torn taas. Korruste vahele valati betoonist vahelaed, parandati puitlaed ja valmistati uued trepid. Uuendati ka katust: vahetati välja katusekivid ja renoveeriti kandekonstruktsiooni. Renoveerimise ajal tehti tornis ka aeheoloogilisi kaevamisi, mille käigus puhastati välja munakivisillutis. [2] Plate torn Plate torn on torn Tallinna linnamüüri loodelõigul Nunna- ja Suure Rannavärava vahel tänapäeva Suurtüki ja Laboratooriumi tänava ristumiskohast põhja pool. Torn ehitati aastatel 14011410 ja see sai oma nime tornipealik Herbord Plate järgi. Kolmekorruselise torni kõrgus on 24 meetrit ja läbimõõt 9,75 meetrit. Torn
katuse pinnast ja katusekatte võib lõpetada lälävepleki all. Kolmnurkliistu nurgas. 70 35 Deformatsioonivuugid Kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid. Kandekonstruktsiooni deformatsioonivuukide kohal tuleb need teha nii aluses kui ka katusekattes. Deformatsioonivuukide kohas tuleb pingete vähendamiseks kasutada katusekattes liikumist võimaldavat aluskihti, spetsiaalseid vuugiprofiile või muid abinõusid, mis tagavad katusekatte kestvuse ja veepidavuse. 71 Läbiviigud Läbiviigud ja katusekatte ühendused peavad
Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80…120mm. 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades.
annaabi.ee 
